TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-200 Määruse kuupäev 28.02.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami
) § 491. Kuni 13.02.2022 kehtinud
redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping.
§ 491
lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha.
§ 491
lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata.
§ 491
lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas,
§ 491
lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. 9.
§-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
- Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ehk eestikeelse kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt: ajavahemikul 07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le, ajavahemikul 27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning kursus on sooritatud 78%-le, ajavahemikul 07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel, lõpetades kursuse positiivselt 61%-le. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. 10.
- Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Lisaks on kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13.09.
- a käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kohtu hinnangul ei saa olla kaebajal takistusi ka lihtsas eesti keeles kahjunõude koostamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja kahjunõuded tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue.
- Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3