← Eesti

2-21-9282/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-9282 Tsiviilasi A.A. i ja B.B. i hagi C.C i vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. i nõude osas 1447 eurot 76 senti B.B. i nõude osas 1447 eurot 76 senti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. i ja B.B. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (isikukood xxxxxxxxx) ja B.B. (isikukood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja D.D. (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ivo Kaurit Vastustaja (kostja): C.C (isikukood xxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
  4. Keelduda C.C i apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite (maksekorraldused) vastuvõtmisest.
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata A.A. i ja B.B. i nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C ilt välja tagasiulatuv elatis aja eest enne hagi esitamist A.A. i kasuks 1310 eurot ja B.B. i kasuks 1441 eurot.
  8. A.A. i ja B.B. i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  9. Otsuse tervikresolutsioon on järgnev: 4.
  10. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
  11. Mõista C.C ilt A.A. i kasuks välja elatis 200 eurot igakuiselt alates
  12. detsembrist 2021 kuni A.A. i täisealiseks saamiseni, so
  13. veebruarini
  14. 4.
  15. Mõista C.C ilt B.B. i kasuks välja elatis 200 eurot igakuiselt alates
  16. detsembrist 2021 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni, so
  17. juulini
  18. 4.
  19. Mõista C.C ilt A.A. i kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi
  20. juunist 2021 kuni
  21. detsembrini 2021 (so alates hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni) eest 633,87 eurot. 4.
  22. Mõista C.C ilt B.B. i kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi
  23. juunist 2021 kuni
  24. detsembrini 2021 (so alates hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni) eest 633,87 eurot. 4.
  25. Mõista C.C ilt A.A. i kasuks välja tagasiulatuv elatis aja eest enne hagi esitamist 1310 eurot. 4.
  26. Mõista C.C ilt B.B. i kasuks välja tagasiulatuv elatis aja eest enne hagi esitamist 1441 eurot. 4.
  27. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu jooksva kuu
  28. kuupäevaks. 4.
  29. Elatis tuleb tasuda D.D. arvelduskontole (konto nr XXX). 4.
  30. Jätta rahuldamata elatise nõue, mis ületab 200 eurot kuus lapse kohta. 4.
  31. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  32. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid
  33. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi C.C i (kostja) vastu elatise saamiseks.
  34. septembril 2021 täpsustatud nõudena palusid hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise kokku 2899 eurot 47 senti perioodi eest 25 detsembrist 2020 kuni
  35. juunini 2021 ning alates
  36. juunist 2021 kummagi hageja kasuks elatise 262 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elas kuni
  37. detsembrini 2020 hageja II ema juures ja hageja I isa juures. Alates
  38. detsembrist 2020 elavad mõlemad lapsed ema juures. Kostja ei ole maksnud lastele elatist vaatamata hageja esindaja palvele.
  39. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja oli nõus tasuma kummalegi lapsele 150 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõudele vaidles kostja vastu, kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole 2 varem kostja käest elatist nõudnud ning kostja on kandnud lastega seotud kulusid vahetult ning vabatahtlikult. Hageja I ei elanud kostja juures
  40. detsembrini 2020, vaid
  41. jaanuarini
  42. Kostja kannab lastega seotud kulud ajal, mil lapsed viibivad tema juures. MAAKOHTU LAHEND
  43. Tartu Maakohus rahuldas
  44. detsembri
  45. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates
  46. detsembrist 2021 kuni laste täisealiseks saamiseni ning elatise alates
  47. juunist 2021 kuni
  48. detsembrini 2021 eest 633 eurot 87 senti. Maakohus määras kindlaks elatise tasumise korra. Kohus jättis rahuldamata taotluse siduda elatise suurus Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgaga ja kahjuhüvitise nõude perioodi
  49. detsember 2020 kuni
  50. juuni 2021 eest. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kostja on nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks kokku 360 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et sellise summaga on laste vajadused kaetud. Lisaks palus kostja arvestada elatise maksmisel ka riiklike peretoetustega. Kostja väitel on tema sissetulek 600 eurot kuus. Hagejad saavad riigilt peretoetusena kokku 120 eurot. Kohus oli seisukohal, et nimetatud summa tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus arvestas otsuse tegemisel Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapse vajaduspõhisest miinimumelatisest. Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et kui peres kasvab kaks last on ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud keskmiselt 349 eurot kuus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Samuti võttis kohus otsuse tegemisel arvesse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust, mis jõustub
  51. jaanuarist
  52. Kohus arvestas otsuse tegemisel uut elatise arvestamise süsteemi, hagejatele makstavaid lastetoetusi, kostja sissetulekut ning hagejate vanusevahet. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja teeb iseendale sularaha sissemakseid ning ka eraisikud on teinud kostjale ülekandeid. Pangakonto väljavõtte alusel leidis kohus, et kostja sissetulekud on märksa suuremad kui 600 eurot kuus. Samas ei nõustunud kohus hagejate väitega nagu oleks kostja sissetulek 3000 eurot kuus. Paljud ülekanded on tehtud selgitusega „laen“ ja „laenu tagasimakse“, kohus ei lugenud nimetatud summasid kostja sissetuleku hulka, kuna konto väljavõttest nähtub, et need on kantud kostjale kuuluva OÜ XXX kontole ning siis tagastatud X OÜ-le. Kostja on nõus maksma 360 eurot kuus kokku kahele lapsele. Kohus oli seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulutusi ning hagejate kulusid on mõistlikuks elatise suuruseks 200 eurot kuus hageja kohta ehk kokku 400 eurot kuus. Hagejad saaksid kostjalt 400 eurot kuus, riigilt peretoetustena 120 eurot kuus ning eelduslikult peaks ka laste ema panustama teise vanemaga võrdselt ehk 400 eurot kuus. Kokku teeb see kahe lapse peale 920 eurot ehk 460 eurot lapse kohta. Selline elatis on põhjendatud ning arvestab kõiki laste vajalikke ülalpidamiskulusid. Hagejad on esitanud ka kahjuhüvitise nõude saamata jäänud elatise osas perioodi eest
  53. detsembrist 2020 kuni
  54. juunini 2021 (s.o kuni hagi esitamiseni). Hagejad ei ole põhjendanud, miks nad ei pöördunud koheselt kohtusse elatise nõudega, kui kostja vabatahtlikult elatist ei tasunud. Tõendamata on asjaolu, et hagejad oleks nõudnud kostjalt elatist ja viimane ei nõustunud vabatahtlikult elatist tasuma. Kostja väidab, et ta on 3 andnud lastele vahetult ja vabatahtlikult elatist ostes neile asju ning veetnud lastega aega. Kostja ei ole esitanud nimetatud väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Samas ei ole hagejate seaduslik esindaja vastu vaielnud asjaolule, et lapsed viibisid osa aega ka kostja hoole all (nädalavahetused, vaheajad jne). Ka hagejate poolt esitatud tõenditest nähtub, et lapsed käisid ka kostja juures, seega on kostja vahetult kandnud lastega seotud ülalpidamiskulusid. Täpseid summasid ei ole võimalik kohtul määratleda, sest pooled ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kohus leidis, et kahjuhüvitise nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates
  55. juunist
  56. Pooled on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja on maksnud käesoleva menetluse jooksul kostjatele elatist juunis 300 eurot, juulis 300 eurot ning septembris 300 eurot. Nimetatuid summasid võttis kohus arvesse tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Tagasiulatuvalt tuleb kostjal hagejatele maksta 633 eurot 87 senti ühe hageja kohta (juunikuu 22 päeva eest 146 eurot 67 senti ((200/30)x22), kostja on juunis tasunud ühe hageja kohta elatist 150 eurot (juuni elatis tasutud), juulikuu elatis 200 eurot kuus, millest tuleb maha arvestada makstud 150 eurot ühe hageja kohta, augusti elatis 200 eurot, millest tuleb maha arvestada tasutud 150 eurot, septembri elatis 200 eurot, millest tuleb maha arvestada tasutud 150 eurot, oktoober – november elatis ühe hageja kohta 400 eurot ning detsembrikuu 13 päeva eest ((200/31)x13)=83 eurot 87 senti). Detsembris jääb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda veel 116 eurot 13 senti ühe hageja kohta perioodi
  57. detsember 2021 kuni
  58. detsember 2021 eest ehk ühe hageja kohta 200 eurot kuus kokku. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  59. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagejate tagasiulatuv elatise nõue perioodi
  60. detsember 2020 kuni
  61. juuni 2021 eest ning menetluskulud jätta kostja kanda või alternatiivselt jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagejad paluvad ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus ei ole tuginenud Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 3-2-1-136-
  62. Riigikohus on märkinud, et tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  63. detsembri
  64. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Riigikohus rõhutab, et kõigepealt tuleb hinnata asjaolu, kas tagasiulatuva elatise nõude väljamõistmine võib asetada kohustatud isiku äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja majanduslikule seisundile. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostjale kuuluvale ettevõttele OÜ-le XXX kuulub kümnete korteriomandite omandiõigus ja nende koguväärtus ulatub bilansiliselt üle 230 000 euro. Kostja kasutab enda tarbeks äriühingu vara, kuna teeb tehinguid enda ja enda äriühingu vahel. Kostja sissetulek on oluliselt kõrgem. Maakohus jättis tuvastamata, kui suur on kostja tegelik sissetulek. Kostja ei satu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 4 Hagejad on korduvalt märkinud, et hagejate seaduslik esindaja on suuliselt pöördunud kostja poole laste ülalpidamise nõudega, kuid kirjalikult on hagejatel kohtule esitada vaid hageja I ja kostja vaheline sõnumivahetus, milles hageja I teatas kostjale, et tema seaduslik esindaja (ema) ostis talle jope ja palus isal see emale kinni maksta. Laste isa ei ole lastega veetnud aega rohkem kui paar tundi iga kuu. Hagejad on lisaks märkinud, et ka neil harvadel kordadel, kui isa neid mõneks tunniks välja viis, pidid lapsed ostma endale asju või süüa enda taskuraha eest. Maakohus on jätnud hagejate väited õigustamatult tähelepanuta. Kostja konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks teinud kulutusi laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole tõendaud, et ta on andnud lastele vahetut ülalpidamist. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda või alternatiivselt jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 2). Kostja on põhjustanud hagi esitamise kohtusse. Arvestada tuleb ka seda, et hagejad pakkusid kostjale kompromissi, millest kostja keeldus. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamata. Hagejad palusid esialgse õiguskaitse korras tunnistada maakohtu lahend viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 3 ja § 378).
  65. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hagejate kanda jätmist. Kostja esitas vastusega apellatsioonkaebusele maksekorraldused elatise tasumise kohta. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on nõudnud eelnevalt kostjalt elatist. Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuv elatise nõue on kahju hüvitamise nõue. Hagejal tuleb kohtule näidata, et ta on nõudnud eelnevalt kostjalt elatise tasumist. Hagejad on teadlikud, et hageja I elas kuni
  66. jaanuarini 2021 kostja juures. Seega on nõue saamata jäänud elatise osas detsembrikuu eest alusetu. Tõendamata on asjaolu, missugused kahjud on tekkinud hagejatel perioodil, mil elatist ei küsitud, s.o aasta jooksul kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja osales laste kasvatamises vahetult. Hagejad on ise tekitanud endale lisakulud menetluskulude näol. Hagejad ei pöördunud eelnevalt kostja poole elatise nõudega. Kostja on kogu menetluse ajal kinnitanud, et asja oleks saanud lahendada kompromissiga, kuid kompromiss jäi sõlmimata hagejate tõttu. Hagejad vahetasid menetluse käigus esindajat tekitades lisakulusid. Kostja ei pea tasuma hagejate mitme esindaja menetluskulus. Kostja tasub lastele elatist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  67. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tagasiulatuva elatise saamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja II tagasiulatuva elatisenõude ning osaliselt hageja I tagasiulatuva elatisenõude. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  68. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatisenõude ning jaotas menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hagejate nõude kostja vastu elatise 5 saamiseks alates hagi esitamisest. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hagejate taotlus tunnistada maakohtu otsus alates hagi esitamisest väljamõistetud elatise osas viivitamata täidetavaks, kuivõrd selles osas on maakohtu otsus täidetav seetõttu, et ta on jõustunud. Samal põhjusel ei ole asjakohased kostja esitatud tõendid selle kohta, et kostja on pärast hagi esitamist elatist maksnud. Ringkonnakohtu menetluse esemeks ei ole pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise nõue, vaid üksnes tagasiulatuv elatisenõue.
  69. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagejate tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmisel kohaldanud valesti PKS § 108, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise. Maakohus on ekslikult leidnud, et PKS § 108 järgi tagasiulatuva elatise nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et hagejad oleksid enne hagi esitamist kostjalt elatise tasumist nõudnud. Seadusest sellist eeldust ei tule. Ka Riigikohus on leidnud, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hagejate õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu
  70. mai
  71. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).
  72. PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu
  73. mai
  74. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).
  75. Kui pooled ei ole laste vajaduste suurust tõendanud, tuleb laste vajaduste suurus määrata kindlaks PKS § 101 järgi. Vaidlusalusel ajavahemikul
  76. detsembrist 2020 kuni
  77. juunini 2021 oli tol ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi miinimumelatise suuruseks 292 eurot. Seega seda ümberlükkavate tõendite puudumisel saab lähtuda sellest, et kumbki vanem pidi panustama ühe lapse ülalpidamiseks nii palju. Kostja on küll väitnud, et laste vajadused olid väiksemad, kuid ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Ringkonnakohus märgib, et abstraktsed uuringud keskmise lapse ülalpidamiskulude kohta ei tõenda konkreetselt hagejate vajaduste suurust ega muuda seaduses sätestatud eeldust. Kostja on väitnud, et on hagejaid vahetult ülal pidanud, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Seega ei saa ka see väide mõjutada tagasiulatuva elatise nõuet. Eespool viidatud Riigikohtu praktika kohaselt saaks tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada seda, kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei oleks see nii. Kostja on küll väitnud, et tema sissetulek on üksnes miinimumpalk, kuid asjas esitatud tõendid kinnitavad seda, et kostja majanduslik seisund on oluliselt parem. Hagejad on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte selle kohta, et kostjale kuulub kaks korteriomandit (tl 90). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on osaühingu XXX ainuosanik. Osaühingule XXX kuulub hagejate esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 15 korteriomandit (tl 92) ning selle omakapital oli
  78. a lõpus bilansi järgi 215 132 eurot (tl 94). Ringkonnakohus leiab, et kuigi 6 iseenesest on õige kostja väide, et osaühingu vara ei ole tema vara, on tal ainuosaniku ja juhatuse liikmena võimalik võtta vastu otsuseid, mille tulemusena teeb osaühing talle väljamakseid, mille arvelt on võimalik elatise võlg tasuda. Ka kostja esitatud pangakonto väljavõttelt (tl 51-59) nähtub, et kostja kasutada on oluliselt rohkem raha kui üksnes igakuine miinimumpalk. Hagejad on nõudnud tagasiulatuvat elatist 262 eurot kuus, mis on väiksem seadusjärgsest miinimumist. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei esine aluseid vähendada PKS § 108 järgi väljamõistetavat elatist.
  79. Pooled vaidlevad ka selle üle, kui kaua elas hageja I kostja juures. Iseenesest ajal, mil hageja I elas kostjaga, pidas kostja teda PKS § 100 lg 2 järgi eelduslikult vahetult ülal ning selle aja eest hagejale I elatise väljamõistmine ei oleks põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud enda väidet, et hageja I kolis kostja juurest ära pärast
  80. detsembrit
  81. Hagejate esitatud sõnumivahetus (tl 104-106) toetab hoopis kostja väidet, et hageja I elas kostja juures
  82. jaanuarini 2021, kuivõrd sõnumivahetus on toimunud peamiselt ajal pärast
  83. jaanuari 2021 ning esimene sõnum, mida võiks pidada asjassepuutuvaks, on
  84. jaanuarist, kus hageja on küsinud, kas ta homsest, s.o
  85. jaanuarist, saab linna ööbima jääda. Seega on hageja I osas põhjendatud tagasiulatuv elatis välja mõista
  86. jaanuarist 2021 kuni
  87. juunini 2021, s.o 5 kuu eest, mis teeb kokku 1310 eurot (5×262). Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja II ei elanud
  88. detsembrist 2020 koos kostjaga, on tema kasuks põhjendatud välja mõista tagasiulatuv elatis alates
  89. detsembrist 2020 kuni
  90. juunini 2021, s.o 5,5 kuu eest, mis teeb kokku 1441 eurot (5,5×262).
  91. Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Hagejate tagasiulatuva elatise nõue küll suuremas ulatuses rahuldatakse, kuid edasiulatuva elatise osas on jõustunud maakohtu otsus, milles väljamõistetud elatis on lähemal kostja väljapakutud elatise suurusele kui hagejate nõutule. Seega on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.