lg 1 p 1 ja
alusel tunnistada lubatavaks Tõnis Haini suhtes tehtud Soome Vabariigi Oulu esimese astme kohtu 2.04.2020 otsuse nr 2020/113636 täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel kanda rahalise karistuse täitmisest laekuv raha 150 (ükssada viiskümmend) Eesti Vabariigi riigituludesse.
)
lg 1 p-de 1-4 kohaselt toimub rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine vastavalt käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras järgmise erisusega: 1) otsuse tunnustamise otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus; 2) kohus otsustab välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul; 3) rahatrahvi või rahalise karistuse summa arvutatakse otsuse tegemise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse; 4) täitev riik võib sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani.
lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib muu hulgas koostada sellise rahalise kohustuse tunnustamiseks, kui tegemist on süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasummaga. Kuna T.Hainilt on välja mõistetud 150 eurot süüdimõistva otsusega, on tegemist rahalise karistusega
Rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise taotluse eestikeelsesse tõlkesse on ekslikult märgitud, et rahaline karistus sisaldab muuhulgas ka otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulusid ( summat pole näidatud). Kõrvutades taotluse eestikeelset tõlget ingliskeelse tõlkega (tl 7, 11), nähtub, et 150 eurot on üksnes T.Hainilt süüteo eest süüdi mõistmisel välja mõistetud rahasumma
Sama nähtub ka tunnistuse aluseks olevast Oulu esimese astme kohtu 2.04.2020 otsusest nr 2020/113636( tl 4). Kuigi selle otsusega on T.Hainilt välja mõistetud ka kahjutasu 80 eurot, pole selle tunnustamist ja täitmist taotletud.
kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus p-des 1-8 loetletud süütegude, sh liiklussüütegude eest (punkt 2). Tõnis Haini on karistatud selle eest, et tema 3.10.2019 juhtis sõidukit raskes joobeseisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,77 mg/l. Tõnis Haini tegu on kvalifitseeritav Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 23 § 4 järgi. Tõnis Haini toimepandud süütegu (joobes juhtimine) sisaldub
§-s 50870 sätestatud süütegude loetelus, mistõttu liiklussüüteo eest mõistetud rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine on lubatud sõltumata sellest, kas see tegu on karistatav Eesti seaduse järgi. Kuigi liiklussüüteo puhul mõlemapoolse karistatavuse nõuet ei ole, on Tõnis Haini poolt toimepandud rikkumine ka Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatav (KarS § 424 lg 1). 2
p 4 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Tõnis Haini toime pandud süütegu on Eesti karistusseadustiku järgi teise astme kuritegu, mille eest mõistetava karistuse täitmisele pööramine aegub KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt kolme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumist. Kuna Oulu esimese astme kohtu otsus jõustus 2.05.2020, pole selle täitmisele pööramine aegunud. Kohtu hinnangul ei esine ka muid
§-s 50871 sätestatud otsuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid aluseid. Seetõttu tuleb lähtudes
lg 1 p-st 1 ja §-st 50872 Oulu esimese astme kohtu 2.04.2020 otsuse nr 2020/113636 Tõnis Hainilt välja mõistetud rahalise karistuse 150 eurot täitmine tunnistada lubatavaks.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. KarS § 424 lg 1 kohaselt võib mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistada muuhulgas rahalise karistusega. KarS 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega jääb Oulu esimese astme kohtu 2.04.2020 otsusega Tõnis Hainilt välja mõistetud rahaline karistus 150 eurot Eestis sama rikkumise eest ettenähtud karistuse piiridesse.
lubab kohtul, kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, taotleva riigi loal asendada karistusseadustiku §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Taotlev riik ei ole andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita.
kohaselt kantakse rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Tõnis Hainilt välja mõistetud rahaline karistus 150 eurot kanda Eesti riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.