3-21-2672/16

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. juuni 2022, Tartu 3-21-2672 Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla
2. septembri
3. a käskkirja nr 6-3/769-1,
4. oktoobri
5. a käskkirja nr 6-3/949-1,
6. oktoobri
7. a käskkirja nr 6-3/821-1,
8. oktoobri
9. a käskkirja nr 6-3/828-1 ja
10. novembri
11. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu
12. veebruari
13. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Bodnja Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu
14. veebruari
15. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
16. veebruari
17. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. Kinnipeetav Deniss Bodnja esitas
19. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
20. septembri
21. a käskkirja nr 6-3/769-1,
22. oktoobri
23. a käskkirja nr 6-3/9491,
24. oktoobri
25. a käskkirja nr 6-3/821-1,
26. oktoobri
27. a käskkirja nr 6-3/828-1 ja
28. novembri
29. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks kartseris viibitud aja eest. Kaebaja leiab, et Viru Vanglas diskrimineeritakse teda selle läbi, et haldusmenetlusse ei kaasata vene keele tõlki, mistõttu tuleb tühistada eelnimetatud vangla haldusaktid. Kaebaja eesti keele oskus on A2 tasemel, mitte B1 nagu vangla väidab. Kahjunõue on tingitud kartseris viibimisega kaasnevatest ebamugavustest ning pikaajaline ilma madratsita kartseris viibimine avaldab mõju kaebaja tervisele. Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel enda riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist.
30. Tartu Halduskohus tagastas
31. veebruari
32. a määrusega D. Bodnja kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis D. Bodnja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla
33. septembri
34. a käskkirja nr 6-3/769-1 tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna sama nõude on kaebaja juba esitanud halduskohtule ning kaebus on registreeritud kohtus haldusasjana nr 3-21-
35. Kaebajal puudub kaebeõigus Viru Vangla
36. novembri
37. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamisnõude esitamiseks ning seetõttu tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Distsiplinaarmenetluse protokoll on menetlustoiming, mille eraldiseisvalt vaidlustamise võimalused on piiratud ja mis antud juhul ei saa rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kaebaja on haldusasjas 3-21-2835 vaidlustanud kõnealuse distsiplinaarmenetluse raames Viru Vangla
38. novembri
39. a käskkirja nr 6-3/1012-1 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta ehk asjaga seotud vangla lõpliku haldusakti. Kaebaja vaidlustatud käskkirjade nr 6-3/949-1, nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu kuulub kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget. Vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas. Kaebaja osales
40. oktoober 2019 –
41. juuni 2020 eesti keele B1 taseme kursusel ja lõpetas positiivselt 61 %-ga. Halduskohus nõustub Viru Vanglaga, et kaebaja keeleoskust arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Seejuures on kaebaja esitanud eestikeelseid pöördumisi pärast B1 tasemel keelekursusel osalemist ning seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pole oma eesti keele oskust praktiseerinud. Lisaks on kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla
42. septembri
43. a käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kaebajal ei saanud olla takistusi ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirjade peale eestikeelse vaide ja kahjunõude koostamisel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide ja kahjunõude õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne vaie ja kahjunõue.
44. D. Bodnja esitas Tartu Halduskohtu
45. veebruari
46. a määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ta ei valda vajalikul määral eesti keelt ning eestikeelseid avaldusi aitasid koostada vanglaametnikud ja teised kinnipeetavad. Eesti keele B1 taseme eksami kirjutas kaebaja maha, et saada eksami eest raha. Kui kaebaja oskaks, siis ta kirjutaks eesti keeles aga ta ei oska. Kaebaja selgitas kontaktisikutele, et ei oska eesti keelt ja palus tõlki oma raha eest või tasuta, kuid sellest keelduti. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse, kuna ta hoiatas, et ei valda eesti keelt. Vangla jätab kaebaja ilma õiguste kaitsmisest ja vaidlustamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
47. Ringkonnakohus leiab, et tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ja määruskaebuse sisule, vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu
48. veebruari
49. a määrust osas, millega tagastati nõuded Viru Vangla
50. oktoobri
51. a käskkirja nr 6-3/949-1,
52. oktoobri
53. a käskkirja nr 6-3/821-1,
54. oktoobri
55. a käskkirja nr 6-3/828-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks. Ülejäänud halduskohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuses põhjendused puuduvad. 2
56. Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu
57. veebruari
58. a määruse muutmata. Halduskohus asus seisukohale, et käskkirjade nr 6-3/949-1, nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 ning kahjunõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kuna Viru Vangla tagastas kaebajale vaided ja kahjunõuded õiguspäraselt. Kaebaja ei kõrvaldanud vaietes ja kahjunõuetes esinenud puudusi, s.t ei esitanud nimetatud dokumente eesti keeles. Määruskaebuse kohaselt ei oska kaebaja eesti keelt ning palus vanglalt tõlki nii enda raha eest kui ka tasuta, kuid sai keelduva vastuse.
59. Viru Vangla kinnitusel on kaebaja läbinud eesti keele B1 taseme kursuse ja sooritanud eksami positiivsele tulemusele. Keelekursuse läbimise eesmärgiks on keeleoskuse parandamine. Mõistetav on, et kui inimene läbib B1 taseme keelekursuse ja sooritab eksami positiivsele tulemusele, siis ta oskab mingil määral õpitud keelt. Eesti keele oskust kinnitavad kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised, mis on olnud vangla jaoks arusaadava sisuga. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla kaebaja väide, et ta kirjutas eksami raha saamise eesmärgil maha. Eesti keele kursuse ja eksami läbimise järgselt pidi kaebaja arvestama sellega, et vangla võib edaspidi nõuda võõrkeelsete pöördumiste esitamist eesti keeles. Samuti on vangla korduvalt kaebajale tema vaiete ja kahjunõuete tagastamisel selgitanud, et vaide ja kahjunõude esitamisel ei pea kasutama keeleliselt keerulisi väljendeid, oluline on arusaadavalt esitada nõue ja põhjendused, kuidas on isiku õigusi rikutud.
60. Viru Vangla märkis
61. veebruari
62. a vastuses nr 1-8/30512-10 halduskohtu kohtunõudele, et kaebaja on viimastel kuudel esitanud vanglale ligi 80 eestikeelset pöördumist ning ametnike hinnangul on D. Bodnja võimeline suhtlema eesti keeles ja ennast arusaadavalt väljendama. Seega ei saa nõustuda väitega, et kaebaja ei oska eesti keelt piisavalt, et esitada vanglale dokumente eesti keeles. Kaebajale on teada, et Eesti riigiasutustes, s.h vanglates on haldusmenetluse keeleks eesti keel ning pöördumised tuleb esitada eesti keeles. Kaebaja ei ole piisavalt usutavalt põhjendanud, millised takistused esinesid tal Viru Vangla
63. oktoobri
64. a käskkirja nr 6-3/949-1,
65. oktoobri
66. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja
67. oktoobri
68. a käskkirja nr 6-3/828-1 peale vaiete ja nimetatud käskkirjadega seotud kahjunõuete esitamiseks eesti keeles.
69. Määruskaebuse kohaselt sai kaebaja aru, et tal on võimalus lasta võõrkeelsed pöördumised tõlkida eesti keelde ka enda vahendite arvelt nagu näeb ette vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §
71. oktoobril 2021 andis kaebaja allkirja, et ei nõustu võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt. VSkE § 491 lg 5 annab vanglale aluse võõrkeelne pöördumine kinnipeetavale tagastada kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus lasta kaebaja esitatud võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuete tõlke eest tasuda vanglal, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav eestikeelsete vaiete ja kahjunõuete esitamiseks ning tal esines võimalus tasuda tõlketeenuse eest enda vahendite arvelt.
72. Tartu Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
73. veebruari
74. a määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3