Obsah (6)

§ 76§ 75§ 751§ 121§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 27. aprill 2022, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-21-1761 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Merik

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada KERT EVERTSON tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 31.03.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o kuni 03.07.2024 ning määrata tema katseaja esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Kert Evertsoni suhtes käitumiskontrolli ajaks

75 lg 2 p 2, 4, 8 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis on suunatud pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamisele; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Kert Evertsonile elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Kert Evertson vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Kert Evertsonilt menetluskuluna riigituludesse 56,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99921700014732 selgitusse märkida: „1-21-1761 menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 56,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu Kert Evertsoni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kert Evertsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kert Evertson on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.03.2021 otsusega

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud vangistust Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6222 mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat vangistust võrra ning mõistis Kert Evertsonile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 03.02.2021 karistusaja hulka ning luges Kert Evertsonile mõistetud karistuse 2 kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 03.02.

1. Kohtuotsus jõustus 17.04.
2. Kert Evertsoni on kriminaalkorras karistatud 3 korral (kehtivad karistused), vangistuses viibib isik esimest korda. Käesolevat karistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Varasemalt on teda samuti karistatud korduva kehalise väärkohtlemise eest, s.h lähisuhtes. Kuritegude muster kordub, isiku õigusvastane käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuna ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist hoolimata temale määratud kriminaalkaristustest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on impulsiivne ja mõtlematu käitumine, puudulik probleemilahendusoskus. Käitumist mõjutab alkohol. Kinnipidamisasutuses Kert Evertsoni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Kert Evertson on ohtlik avalikkusele ja oht seisneb kehalises väärkohtlemises ja lähisuhtevägivallas, millega võib kaasneda füüsiline valu või tervisekahjustus. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, kui tekivad tülid ja konfliktid, kui isik käitub impulsiivselt ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja kui ta ei lahenda probleeme seaduskuulekalt. Tulenevalt Kert Evertsoni ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Kert Evertson taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et tal on olemas töökoht üldehitusel abitööline, kriminaalhooldusega kooskõlastab kõik töölkäimised erinevatel objektidel ja ajakavad. Teadis, et võlgu on kuskil 3000 euro ringis ja ka neid tahab hakata tasuma. Elukaaslasega ehk kannatanuga on suhted säilinud, tahavad minna suhtenõustaja juurde ja ühist kooselu jätkata. Märkis, et alkoholi ei taha enam tarvitada ja arvas, et suudab sellest loobuda, soovib vabaduses minna psühhiaatri juurde ja saada alkoholivastast ravi. Avaldas, et varasemad kriminaalhooldused on kulgenud hästi. Kinnitas, et vanglasse sattuda enam ei soovi ja selleks tuleb enda eluviisi muuta ja alkoholist eemalduda. Selgitas, et ei ole vanglas tööst keeldunud kordagi, töötab ka praegu koristajana. Programmidest on pooleli pere ja paarisuhte oma. Kinnitas, et on valmis seda programmi läbima vabaduses lisakohustusena. Lähedasteks nimetas peale elukaaslase veel vennad, isa ja kaks õde. Kahetses toimepandud kuritegu ja lubas olla parem inimene. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla seisukohaga ning ei toeta Kert Evertsoni tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Merike Allikmäe leidis et Kert Evertson väärib ennetähtaegset vabastamist, kuna kõik karistuse eesmärgid on täidetud. Talle pole midagi ette heita ei karistuse kandmise ajal ega ka väljavaadetele vabaduses, ta on kõik oma mõtetes korraldanud ja läbimõelnud. Ta ei eita alkoholi tarbimist, kuid alkoholisõltuvust ei ole tal diagnoositud ja see on positiivne. Ta on 30aastane ja soovib alkoholi tarbimise lõpetada, motivatsioon on olemas, elada pereelu, tal on toetav perekond. Ühtegi distsiplinaarkaristust vanglas ei ole. Positiivne on, et ta on nõus võtma lisakohustusena vabaduses läbida pooleliolev programm. Töökoht on olemas ja võlgade tasumine ei ole ületamatu raskus. Ta on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid ja nõustub ka pikema elektroonilise valve ajaga kui vangla pakutud 4 kuud. 3 Kohtumääruse põhjendused Esmalt märgib kohus, et Kert Evertsonile on mõistetud liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Kert Evertson talle mõistetud karistusest (3 aastat 5 kuud vangistust) ära kandnud 1 aasta 2 kuud ja 24 päeva ehk enam kui kolmandiku mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Kert Evertsoni saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et Kert Evertsonile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Kert Evertsonil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga, üürileping on tähtajatu ning kinnipeetava elukaaslase nimel. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik ning korteris elav elukaaslane on vastavad nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgselt on isikule abitöölisena garanteeritud töökoht ehitus- ja paigaldustöödega tegelevasse ettevõttesse K OÜ. Kert Evertsonil on olnud erinevaid töökohti ka xxxx ja tegevusvaldkonnaks xxxx. Töötamisse suhtub isik positiivselt ning selles osas risk ja ohtlikkus puudub. Samuti on tal võimalus koheselt end arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Positiivne on ka see, et kinnipeetaval on K-raha andmetel 07.03.

1. a seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas alla 3000 euro ehk suhteliselt väheses ulatuses ja millede tasumine tööle asumise korral ei tohiks osutuda probleemiks. Vabanemisfondis on 871 eurot, mis aitab tal vabanedes katta esmased minimaalsed eluks vajalikud kulud. Ka elukaaslane on lubanud Kert Evertsoni vabanemisel igati toetada. 4 Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana, pesulaos ja pesumajas. Ka on Kert Evertson vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus töötas aktiivselt kaasa. Programmi läbimise tulemusena on isik omandanud heal tasemel oskused tagasilangusega toimetulekuks, on suurendanud teadlikkust enda käitumise tagajärgedest, alkoholi ja õigusrikkumise vahelistest seosest ning riskiolukordadest, seega programmi eesmärk on täidetud. Pooleli on sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ osalemine. Vahekokkuvõttena on vangla materjalides märgitud, et Kert Evertson on aktiivne grupitöös osaleja ja on selgitanud turvalisuse mõistet enda vaatenurgast ja välja toonud väärtuseid, mõtteid ja tegusid, mis kaasnevad tema jaoks paarisuhte turvalisusega (ausus, usaldus, hoolimine, kuulamine). Kert Evertson on seadnud programmis osalemise ootuseks saada mõtteteri ning enda vigadest õppimise ja selle alusel enda muutmise. Kohus on seisukohal, et Kert Evertson on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, vennad, õed ja isa, omavahelised suhted on head ning toetavad. Elukaaslane on käinud vanglas nii lühiajalistel kui ka pikaajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava väitel on ta elukaaslasega väga pikki vestlusi maha pidanud, on vabandanud, püüdnud eelnevat heastada, soovivad ühiselt elus edasi minna, planeerivad suhtenõustamist. Elukaaslase last on kinnipeetav kasvatanud nagu oma last, enne vangistust osales programmis "Hoolivad isad", mis kinnipeetava enda väitel talle väga meeldis. Seega on isikul olemas positiivses suunas toetav lähisuhtevõrgustik vabaduses. Kinnipeetava enda sõnul tal sõpru ei ole, pigem on tuttavad ja kriminaalse taustaga isikute kohta kehtivas tutvusringkonnas info puudub. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, ta tunnistab seda ka ise, samas sõltuvust diagnoositud ei ole. Viimati tarvitas alkoholi septembris
2. aastal. Alates 25.09.2020 oli isik allutatud käitumiskontrollile elektroonilise järelevalvega ja sellest ajast saadik alkoholi tarvitanud ei ole. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol võib muuta teda agressiivseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav endale teadvustanud alkoholi negatiivse mõju, ning ta ei soovi seda enam kogeda ning on motiveeritud oma käitumist muutma. Sama kinnitas Kert Evertson ka kohtuistungil. Kindlustamaks ja välistamaks seda, et Kert Evertson ei asuks vabaduses taas alkoholi tarvitama, on kohtul pädevus kohaldada Kert Evertsonile tema vabanemisel alkoholi tarvitamise keeldu

§ 75lg 2 p 2 alusel.

Siinkohal tuleb Kert Evertsonil arvestada asjaoluga, et kriminaalhooldusseaduse § 261 kohaselt on kriminaalhooldajal õigus kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist ja teha seda ajal, mil kriminaalhooldaja seda õigeks peab. Kui kriminaalhooldusalune keeldub kontrollist, on see hinnatav kriminaalhooldaja kontrollile mittealumisena ning tegemist on

§ 75lg 1 p 3 rikkumisega, millele võib järgneda karistuse täitmisele pööramine.

Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav ei tarvita narkootikume, kuigi on mõnda neist elus proovinud. Vangla iseloomustuse kohaselt isikul puuduvad kuritegelikud hoiakud, ametiisikutega probleeme ei ole esinenud, saab aru ametiisikute töö vajalikkusest. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel neljal korral, sellest kahel korral on määratud sooritama üldkasuliku töö tunde, millega probleeme ei esinenud. Ühel korral on rikkunud registreerimiskohustust ja viimasel korral sooritas katseajal ning elektroonilisel valvel olles uue kuriteo oma elukaaslase suhtes. Samas on Kert Evertsoni enda sõnul see esimene vangistuslik karistus talle nagu äratuse eest ja 5 rohkem ta sellist kogemust läbi elada ei taha. Kinnipeetav ei ole rahul, et on sattunud vangistusse ning ei kiida oma varasemat käitumist heaks. Isikul on mitmeid omadusi, mis talle enda juures ei meeldi või mida ta tahaks muuta. Kohus loeb selle asjaolu positiivseks. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide ja läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning Kert Evertsoni resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Kert Evertson on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus). Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Kert Evertsoni õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Kert Evertsoni üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75

lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 märgitud kohustuste panemine.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi võimalik taastarvitamine. Lisaks selgitab kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Kert Evertsonil kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Katseaja pikkuseks on

§ 76

lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

§ 751

lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks Kert Evertsoni distsiplineerimise eesmärgil elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Agressiivsusega tegelemise raames peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks määrata kinnipeetavale katseajaks kohustuse läbida sotsiaalprogramm, mis maandab riske seoses lähisuhte vägivallaga. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Kert Evertson lõplikult vabanenuks siiski vaid 6 katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Kert Evertson suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. Menetluskulud Kert Evertsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisest võttis kaitsjana osa vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 56,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on täies summas põhjendanud ja kinnitab seetõttu riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 56,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus Kert Evertsonilt menetluskuluna välja 56,40 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2022 kohtumäärusega on tühistatud Viru Maakohtu 27. aprilli 2022. a määrus osas, millega Kert Evertson vabastati tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 31. märtsi 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. 27.04.2022 kohtumäärus 1-21-1761 jõustus osaliselt 28. juunil 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 7