Obsah (8)

§ 106§ 95§ 33§ 88§ 92§ 31§ 116§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 28. aprill 2022, Tartu 3-20-2136 Haldusasi

) § 33 lg 5, et tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Samas vormis tuleb

§ 106

lg 1 alusel esitada tagastusnõude täitmise, s.t tagastamisele kuuluva summa maksukohustuslase pangakontole kandmise avaldus. Enammakstud maksusumma puhul tuleb maksukohustuslasel endal seega esitada tagastusnõue maksuhaldurile (tagastusnõude tuvastamine ega täitmine ei toimu maksuhalduri algatusel). 2 7. Vaidlusalune teatis ei ole maksuotsus

§ 95lg 1 tähenduses, kuna teatisega ei ole määratud tasumisele kuuluvat maksusummat.

Õige ei ole kaebaja arusaam, et teatisega tehtud muudatused piiravad kaebaja õigust esitada tagastusnõue. Kaebaja ei saa muuta olematuks fakti, et vaidlusaluselt väljamakselt on tulumaks maksu kinnipidaja poolt deklareeritud ja kaebaja eest tasutud. Kui kaebaja eesmärgiks on saavutada vaidlusaluse tulumaksu tagastamine, siis seda ei ole võimalik saavutada eeltoodud fakti aktsepteerimata ja tagastusnõuet esitamata.

1. Kaebaja väitel on talle kahju põhjustanud see, et ta ei ole saanud vaidlusalust maksusummat ehk 1500 eurot kasutada. Sel alusel kahju tekkimine on välistatud. Kui selle üle, kas kaebaja on esitanud vastustajale tagastusnõude, on võimalik arutleda, siis tagastusnõude täitmise ehk raha kaebaja kontole kandmise taotlust kaebaja kindlasti esitanud ei ole. Kaebajal ei olnud vaidlusalust summat võimalik kasutada olenemata vastustaja tegevusest.
2. Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Kui maksukohustuslane soovib, et tagastusnõue täidetakse muul viisil kui maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, saab ta maksuhaldurile esitada tagastusnõude täitmise taotluse (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-16 p 15).
3. Kaebaja ei esitanud vastustajale üksnes tuludeklaratsiooni, vaid ka avalduse, mille järgi vaidlusalune 7500 eurot ei ole kaebaja hinnangul tulumaksuga maksustatav tulu ja sellelt on ebaõigesti kinni peetud tulumaks (dtl 69-70). Samasisulisi avaldusi esitas kaebaja ka varem, märtsis - aprillis 2019 (dtl 40-41, 45). Kaebaja tegevust saab mõista maksuhalduri teavitamisena tagastusnõudest

§ 33lg 5 tähenduses.

Vastustajal tekkis seega kohustus lahendada haldusaktiga küsimus, kas kaebaja on teinud tulumaksu enammakse ehk kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustamisele kuuluv tulu. Vastustaja ei ole seda tähtaegselt, s.o

1. oktoobriks 2020 teinud. Kui vastustajale ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja soovib tagastusnõude esitada, siis oleks tal tulnud anda kaebajale võimalus oma tahteavaldust täpsustada. Vajadust selgitada kaebajale tagastusnõude esitamise või täpsustamise avaldus ei välista see, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja enammakset teinud. Vastustajal tuleb selgitada isikule tema õigusi ja võimalusi ka siis, kui tema arvates on vastava taotluse esitamine perspektiivitu. Praeguse kohtuasja raames ei saa võtta seisukohta, kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustatav tulu või mitte. Kohus ei saa anda eelhinnangut haldusaktile, mida vastustaja veel andnud ei ole. See ei ole menetlusse võetud nõuete lahendamiseks ka vajalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada MTA
3. septembri
4. a teatis nr 8-3/002364, kinnitada kaebaja tuludeklaratsioon ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis ajavahemiku
5. veebruarist 2019 kuni
6. veebruarini 2021 summas 588,48 eurot ja sellele järgneva aja eest 0,06% päevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja selgitab, et kaebuse eesmärgiks on maksukohustuse suuruse kindlakstegemine. Vastustaja on omakorda selgelt öelnud (dtl 33 viimane lõik), et maksuhalduril „ei olnud põhjust nõuda apellandilt taotlust vaidlusaluse 1500 euro kui tulumaksu enammakse tagastamiseks, sest tegemist ei ole apellandi tulumaksu enammaksega“. Ometi on kohus oma otsusega kohustanud vastustajat lahendama apellandi tagastusnõude. Kaebaja jaoks on oluline konkreetse maksukohustuse suurus. 3 Kui maksukohustuse suuruse küsimus on lahendatud, on selge ka see, kas maksu on enam makstud. Tulumaksu maksusumma arvutatakse kas maksukohuslase esitatud deklaratsiooni alusel (

§ 88

lg 1) või maksuotsusega (

§ 92

lg 1 ja

§ 95lg 1), mis on haldusakt.

Muud alust maksusumma määramiseks seadus ette ei näe ja vastustajal ei ole õigust muuta maksumaksja esitatud deklaratsiooni. Vastustaja määras kaebaja 2019. a tulumaksukohustuse suuruseks 1541,10 eurot. Kaebaja esitatud deklaratsiooni alusel oli tulumaksukohustuse suuruseks 41,10 eurot. Vastustaja teatise näol on seega selgelt tegu

§ 95lg 1 ja 2 nimetatud haldusaktiga.

Kohus on kahjuhüvitise rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et vaidlusaluse summa tagastamist ei ole apellant taotlenud ja intressinõude maksmine sõltub tagastusnõude esitamise ajast (dtl 104). See ei vasta tõele. Esiteks jäi apellant vaidlusaluse rahasumma kasutamise võimalusest ilma ajast, mil see õigusvastaselt ja vastustaja tegevuse tõttu kinni peeti ehk ajal, mil maksu kinnipidaja ei olnud kinni peetud summat isegi veel deklareerinud. Teiseks on selge, et tagastusnõude rahuldamine on senini olnud ja siiani on välistatud, kuna vastustaja on algusest peale selgelt väljendanud, et maksusumma on õigesti kinni peetud. 12. Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et tühistamiskaebuse lahendamisel ei saanud halduskohus võtta seisukohta Bestbeans OÜ tehtud väljamakse tulumaksuga maksustamise osas. Enammakstud maksusumma puhul tuleb maksukohustuslasel ise esmalt tagastusnõue maksuhaldurile esitada.

§ 88

lg 1 kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma ning maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma

§-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. Kuid erinevalt kaebaja seisukohast ei olnud maksuhalduril käesoleval juhul põhjust maksusumma määramiseks, sest

§ 92lg-s 1 toodud aluseid maksusumma määramiseks ei esinenud.

Ringkonnakohtul puudub pädevus tuludeklaratsiooni kinnitamiseks. Kohus saaks teatud tingimustel üksnes kohustada vastustajat kaebaja tuludeklaratsiooni andmete õigsust kinnitama, mitte aga teha seda ise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
2. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et MTA
3. septembri
4. a teatis on haldusakt, millega maksuhaldur määras kindlaks kaebaja maksukohustuse suuruse. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
5. Tulenevalt

§ 95lg-st 1 annab maksuhaldur maksuotsuse tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks.

Maksotsuse kui haldusakti regulatiivsus seisneb seega selles, et maksuotsusega tuvastatakse isiku kohustus tasuda maksusumma ja kohustatakse teda maksusumma tasuma. Praegusel juhul muutis MTA

1. septembri
2. a teatisega kaebaja
3. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmeid, kuid andmete muutmine ei toonud kaasa kaebaja poolt tasumisele kuuluva täiendava maksusumma tuvastamist ega tuludeklaratsiooniga esitatud tulumaksu tagastusnõude suuruse muutmist. Teatise tõttu ei halvenenud selles osas kaebaja positsioon. Kaebaja tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel arvestatud õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses ettenähtust suuremas summas tasutud tulumaks jäi muutumatuks. 4
4. Maksuhaldur ei saanudki kaebajale tehtud 7500-eurose makse ning sellelt kinni peetud ja tasutud tulumaksu osas tuvastada, kas tegemist on kaebaja maksustatava tuluga või kui suur on kaebaja maksukohustus. Vastavalt

31 lg 1 p-le 1 on maksukohustus maksuseadusest või tulenev maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuse täitmine võib toimuda maksu kinnipidaja poolt maksusumma kinnipidamise ja tasumise kaudu (

§ 31lg 1 p 2).

sel juhul maksusumma kinnipidamise ja kandmisega selleks ettenähtud maksuhalduri kontole maksukohustus lõpeb (

§ 31lg 3 p 1, § 105 lg-d 1 ja 5).

Vastavalt oli maksusumma kinnipidamise ja tasumisega lõppenud ka kaebajale OÜ Bestbeans poolt tehtud väljamaksega seotud maksukohustus. Lõppenud maksukohustusest ei saa isikule tuleneda kohustust tasuda maksusumma veelkordselt. Samuti ei saa maksuhaldur lõppenud maksukohustuse osas määrata tasumisele kuuluvat maksusummat ega kohustada maksumaksjat seda summat tasuma. Eeltoodud põhjustel ei ole MTA

1. septembri
2. a teatisel haldusakti, täpsemalt maksuotsuse tunnuseid. Teatisega ei muudetud, loodud ega lõpetatud kaebaja maksuõigusi ega kohustusi. Kaebaja maksudeklaratsioonis esitatud andmete muutmisega viis vastustaja maksudeklaratsiooni kooskõlla tegelike asjaoludega, s.t MTA hinnangul kajastab kaebaja
3. a tuludeklaratsioon nüüd kõiki andmeid kaebajale tehtud väljamaksete ja tasutud tulumaksu kohta.
4. Apellatsioonkaebuses rõhutab kaebaja, et tema eesmärk kohtumenetluses on maksukohustuse suuruse kindlakstegemine. Apellatsioonkaebuse väidetest võib siiski aru saada, et kaebaja sooviks on hoopis see, et kohus kujundaks seisukoha, kas OÜ Bestbeans poolt kaebajale tehtud 7500-eurone väljamakse on kaebaja maksustatav tulu ning kas väljamakse tõttu tekkis kaebajal kohustus tasuda tulumaksu. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on seega, et kohus tuvastaks, kas kaebajal on tagastusnõue (

§ 33

lg 1), määraks tagastusnõude suuruse ja kohustaks vastustaja tagastusnõude täitma. Olukorras, kus vaidlustatud teatis ei ole haldusakt ning kaebaja tuludeklaratsioonis esitatud andmete muutmisel ei olnud vastustaja õigustatud ega kohustatud tuvastama, kas kaebajale OÜ Bestbeans poolt tehtud väljamakse kuulub kaebaja maksustava tulu hulka või kui suur on väljamaksega seotud maksukohustus, ei ole kaebaja eesmärk saavutatav halduskohtumenetluses MTA teatise vaidlustamisega. 18. Halduskohus selgitas õigesti, et

§ 33

lg 5 ning § 106 lg 1 järgi tuleb tagastusnõudest maksuhaldurit teavitada, samuti esitada tagastusnõude täitmise avaldus maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Praegusel juhul ei olnud kaebajal võimalik teavitada vastustajat tagastusnõudest tuludeklaratsiooni esitamisega, kuna deklaratsioonis sai esitada andmeid üksnes tulude kohta, kuid mitte kaebaja eest tasutud tulumaksu kohta. Sel põhjusel OÜ Bestbeans poolt tehtud väljamakse kustutamisega eeltäidetud deklaratsioonile kantud kaebaja tulude loetelust jäi arvestamata ka väljamakselt arvestatud tulumaks. Maksukorralduse seadusest ei tulene aga, et tuludeklaratsiooni esitamisega oleks kaebaja kaotanud õiguse nõuda maksuhaldurilt seaduses sätestatust suuremas summas tasutud makse tagastamist. Samuti ei ole sellist tagajärge vastustaja poolt kaebaja tuludeklaratsiooni andmete muutmisel. 19. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja 2019. a veebruaris, märtsis ja aprillis vastustajale esitatud avaldusi, milles kaebaja selgitas, et OÜ Bestbeans väljamakse ei ole kaebaja maksustatav tulu ja sellelt on ebaõigesti kinni peetud tulumaks, tuleb mõista maksuhalduri teavitamisena tagastusnõudest

§ 33lg 5 tähenduses.

Vastuses apellatsioonkaebusele on maksuhaldur samuti nõustunud, et kaebaja avaldusi tulnuks käsitada tagastusnõudest teavitamisena. Seega tekkis vastustajal

§ 33

lg 11 ja § 106 lg 2 alusel kohustus 60 päeva jooksul kontrollida tagastusnõude olemasolu ning kanda enammakse kaebaja ettemaksukontole või anda maksuotsus, millega tuvastada enammakse puudumine. Kuna vastustaja seda tähtaegselt ei teinud, siis on ta viivituses oma kohustuse täitmisega ning halduskohus põhjendatult kohustas MTA-d lahendama kaebaja tagastusnõue. 5

1. Nõustuda ei saa aga kaebaja seisukohaga, nagu tulnuks halduskohtul teha kindlaks kaebaja
2. aasta maksustava tulu suurus ja sellest lähtuvalt kohustada vastustajat lahendama kaebaja tagastusnõue kindlal viisil. Sel juhul võtnuks halduskohus endale maksuhalduri rolli ning haldusmenetlus oleks kandunud kohtumenetlusse. See ei ole halduskohtu ülesanne ning väljuks ka halduskohtu pädevuse piirest. Halduskohtu ülesanne on kontrollida täitevvõimu tegevuse õiguspärasust ja selle kaudu anda isikutele võimalus oma õiguste kaitseks. Praegusel juhul ei ole vastustaja haldusmenetlust läbi viinud, mistõttu ei ole selge, kas asja lahendamiseks on vaja täiendavate asjaolude väljaselgitamist või tõendite kogumist. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja tagastusnõue ei ole põhjendatud, ei ole käsitatav tagastusnõude aktsepteerimisest keelduva maksuotsusena. Käesoleval hetkel ei saa täie kindlusega öelda sedagi, et tagastusnõude lahendamisel ei võiks maksuhalduri positsioon muutuda. Nendel asjaoludel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohustada MTA-d lahendama kaebaja tagastustaotlust kohtu poolt määratletud viisil.
3. Teiseks ei kuulu küsimus sellest, kas vaidlusalune 7500 eurot on kaebaja maksustatav tulu vaidluse eseme hulka, s.t sellest ei sõltu käesolevas asjas kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus osutab siiski, et tagastusnõude lahendamisel võib olla vajalik täiendavate põhjenduste ja selgituste esitamine vaidlusaluse väljamakse asjaolude kohta. Nimelt nähtub töövaidluskomisjoni
4. veebruari
5. a määrusest, et kaebaja pöördus töövaidluskomisjoni nõudega OÜ Bestbeans vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (koondamise) tühisuse tuvastamiseks, töösuhte lõpetamiseks, töölepingu seadus § 109 lg 1 alusel hüvitise välja mõistmiseks ning vähem makstud töötasu ja puhkusetasu saamiseks. Vaidlus lahendati kompromissiga, mille kohaselt OÜ Bestbeans kohustus maksma kaebajale moraalse hüvitisena 7500 eurot. Kompromissi sõlmimisega on pooltel iseenesest õigus oma senised õigussuhted ümber kujundada. Maksustatava tulu määratlemisel võib aga olla vajalik selgitada, kas töövaidluskomisjoni kinnitatud kompromissi alusel hüvitise maksmise korral on tegemist tulumaksuseaduse § 13 lg 1 mõttes töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitisega, arvestades, milliste kaebaja õiguste rikkumise eest OÜ Bestbeans hüvitist maksis.
6. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohtul puudub pädevus haldustoimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks. Seetõttu ei saa kohus kinnitada või aktsepteerida kaebaja
7. a tuludeklaratsiooni kaebaja esitatud ja maksuhalduri poolt muutmata, kujul.
8. Kahju hüvitamise nõuet peab kaebaja põhjendatuks, kuna tagastusnõude rahuldamine on siiani välistatud, sest vastustaja on algusest peale selgelt väljendanud, et maksusumma on õigesti kinni peetud. Halduskohus leidis aga, et kaebaja ei oleks saanud vaidlusalust raha kasutada põhjusel, et ta ei ole esitanud vastustajale tagastusnõude tuvastamisele lisaks tagastusnõude täitmise taotlust. Riigikohus on sarnases olukorras tõesti sedastanud, et tagastusnõude aktsepteerimise korral lõpeb tagastusnõude tuvastamise menetlus raha kandmisega isiku ettemaksukontole
9. Maksuhaldur kannab raha isiku arvelduskontole tema taotluse alusel. Kuna kaebaja ei ole esitanud tagastusnõude täitmise taotlust, siis isegi vastustaja poolt tagastusnõude aktsepteerimise korral ei oleks kaebaja saanud raha oma valdusesse ega asuda raha kasutama. Seetõttu, kuigi vastustaja on viivitanud kaebaja tagastusnõude lahendamisega, puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusetuse ja kaebaja jaoks kahjuliku tagajärje vahel. Ringkonnakohus osutab sellelegi, et praeguseks ajaks ei ole selge, kas tagastusnõue kuulub rahuldamisele ja kaebaja arvates õigusvastaselt kinni peetud tulumaksu summa tagastamisele. Seetõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et vastustaja viivituse tõttu on viibinud tagastusnõude aktsepteerimine. Nendel asjaoludel ei ole alust mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitist vastavalt RVastS § 7 lg-le
10. Halduskohus selgitas põhjendatult, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine käesoleval juhul ka vajalik. Nimelt on maksuhalduril seadusest (

§ 116lg-st 2) 1 Vt RKHK 24.

novembri 2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-16 (p 15) 6 tulenev kohustus maksta kaebajale intressi tagastusnõude rahuldamise korral, tagastusnõude lahendamisega viivitatud aja eest. Intressi suuruses 0,06% päevas (

§ 117

lg 1) arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani. Seega vastab maksuhalduri võimaliku intressi maksmise kohustuse suurus kahju suurusele, mida kaebaja leiab olevat endale tekkinud alusetult kinni peetud tulumaksu summa kasutamise võimaluse kaotuse tõttu.

1. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebuse rahuldatud osa on sedavõrd väike, siis loeb ringkonnakohus menetluskulude jagamisel, et kaebus jäi tervikuna rahuldamata ega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulusid. Nii halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) 7