lg 1, § 375 lg 1, § 202 lg 2 p 1,3 ja § 121 lg 1 järgi ALEKSEI KARPOV – isikukood 36702090348, määratlemata kodakondsus, emakeel- vene keel, xxxharidus, elukoht: xxx, töökoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. süüdistuses
lg 1, § 375 lg 1 järgi EDUARD KOŠLJAKOV – isikukood 37401240237, määratlemata kodakondsus, emakeel vene keel, xxxharidus, elukoht: xxx, töökoht: XXX, tõkend – vahistamine (viibib xxx), kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. süüdistuses
lg 1, § 202 lg 2 p 1,3 järgi TIMOFEI SOLOMATOV – isikukood 38508010222, määratlemata kodakondsus, emakeel vene keel, xxxharidus, elukoht: xxx, töökoht: xxx, tõkend – vahistamine (viibib xxx), üks kehtiv kriminaalkaristust. süüdistuses
lg 1, § 420 lg 1, § 184 lg 1, § 345 lg 1 järgi 1 AIVAR TARTU – isikukood 37811230213, EV kodanik, emakeel vene keel, xxxharidus, elukoht: xxx, töökoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. süüdistuses
lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Sissejuhatavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuliku uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle kannatanu, tunnistajaid ja kolmandad isikud. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-122-10, 26.05.2010.a.). Samuti ei pea kohus vajalikuks, arvestades kriminaalasjas mahtu, eraldi loetleda kohtuistungil prokuröri ja kaitsjate poolt esitatud kirjalikke tõendeid. Kuivõrd kohus peab eelkõige kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, siis käsiteleb kohus kohtuotsuses üksnes tõendeid, mida kohus peab asjakohaseks ja lubatavaks, ega anna iga tõendi kohta eraldi hinnangut, arvestades kriminaalasjas esitatud tõendite mahtu. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kohus kontrollis kriminaalasjas olevaid jälitustoimikuid, milles eeluurimiskohtunikud on andnud loa jälitustoimingute teostamiseks, eeluurimiskohtunike poolt väljastatud jälitustoiminguload erinevate jälitustoimingute teostamiseks on välja antud seaduslikult ja põhjendatult ja jälitustoimingud on teostatud seaduslikult jälitustoimingu loas sätestatud tingimustel ja ajavahemikel. Eelnevat arvestades kohus analüüsib tõendeid kuriteo koosseisude järgi, mõistab karistuse ja otsustab konfiskeerimise, võtab seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas. Timofei Solomatovi süüdistus
lg 1 järgi Timofei Solomatovi süüdistatakse tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 20.03.2018.a-l käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti, mida ta hoidis ebaseaduslikult seejärel Loksa linnas XXX enda elukoha juurde kuuluvas ja tema kasutuses olevas garaažis kuni 20.03.2018.a kella 18.30, mil korteri ja selle abiruumides teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseiametnike poolt garaaži põrandal olevast pappkastist üks käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti, mis on tõenäoliselt ette nähtud kasutamiseks püstolitel kaliibriga kuni 9mm (kaasa arvatud) või 22 kaliibrilisi ääretulepadruneid kasutatavatel vintpüssidel. Relvaseaduse § 201 lg 2 kohaselt käsitletakse tulirelva osana helisummutit, mis sama sätte kolmanda lõigu kohaselt on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. 2 Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Määratlemata kodakondsusega, ent alaliselt Eesti Vabariigis elaval Timofei Solomatovil puudus Relvaseaduse § 34 lg-st 2 nõutav luba tulirelva helisummuti käitlemiseks.
kohaselt on karistatav tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseaduslik käitlemine. Helisummuti all mõeldakse seadist, mis on ettenähtud tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks. Tulirelva helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja läbiotsimise ajal kehtinud RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Käesoleval hetkel kehtiva RelvS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsiliseisiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt käitlemise all mõeldakse eelkõige nende valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist ja kandmist. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tulirelva helisummuti leidis ta 2000.a garaaži puhastamise ajal koos erinevate torujuppide ja tööriistadega, need esemed jäid tal lihtsalt garaaži, kuna neid võib vaja minna. Helisummutit ta ei kasutanud, samuti ta ei jätnud helisummutit endale kuritegude sooritamiseks. Ta sai alles ekspertiisiaktist teada, et selle toru puhul oli tegemist helisummutiga. Relvaluba ei ole tal kunagi olnud. Kohus leiab, et T. Solomatovi sellised ütlused ei ole usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatava ütlused ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eksperdi poolt antud arvamusega selle kohta, et summuti sisepindadelt võetud proov näitas peale töötlemist, et summuti sisepindadel on püssirohu põlemisele iseloomulikke jääke. Ekspert järeldab, et helisummutit on kasutatud tulirelvast laskmisel tekkiva heli summutamiseks mõnede üksikute laskude puhul. Lisaks leiti T. Solomatovi valdusest veel üle 100 padruni, millest üks oli spetsiaalselt summutist laskmiseks kohandatud. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 20.03.2018.a teostati läbiotsmine Timofei Solomatovi garaažis Loksal XXX, läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära garaaži põrandalt pappkastist tulirelva summuti taoline ese. Samuti leiti garaažist põrandal oleva prügikoti seest tulirelva padruneid (3 kd, tl 164-173). Seda, et Timofei Solomatov hoidis enda valduses kasutuskõlblikku helisummutit tõendab tulirelvaekspertiisakt nr 18E-TB0037, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti on kasutuskõlblik, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka ja sobib kasutamiseks kuni 9 mm (kaasa arvatud) või 22 kaliibrilisi ääretulepadruneid kasutavatel vintpüssidel. Summuti sisepindadelt võetud proov näitas peale töötlemist, et summuti sisepindadel on püssirohu põlemisele iseloomulikke jääke. Ekspert järeldab, et helisummutit on kasutatud tulirelvast laskmisel tekkiva heli 3 summutamiseks mõnede üksikute laskude puhul. Ekspertiisiga tuvastati ka 111 silindrikujulist padrunit, mis on 7,65 mm Browning kaliibrilised püstolipadrunid ning kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, kõik padrunid on laskekõlbulikud. 2 pudelikujulist padrunit, mis on 7,62x39 mm kaliibrilised vintpüssipadrunid ning kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Värvimarkeeringuga padrun on ette nähtud laskmiseks helisummutiga relvast. Mõlemad padrunid olid laskekõlbulikud (3 kd, tl 254-258). Vastusest päringutele nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet ega Kaitseliit ei ole Timofei Solomatovi nimele relvaseaduse alusel väljastanud ühtegi relvaluba. Samuti ei ole tema nimele kunagi olnud registreeritud tulirelvi ja tulirelva olulisi osi. Eduard Košljakovile on väljastatud 6 relvaluba ning tema nimel on 10 tulirelva, millest osa on ka sellise kaliibriga, millele on võimalik panna T. Solomatovi valdusest avastatud helisummuti (3 kd, tl 259-262). Seega on tõendamist leidnud, et T. Solomatov käitles tulirelva helisummutit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Timofei Solomatov pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta omandas ja hoidis helisummuti, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timofei Solomatovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Timofei Solomatov tuleb süüdi mõista
Timofei Solomatovi süüdistus
lg 1 järgi Timofei Solomatovit süüdistatakse teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi vara kasutamiseks ja läbi kolmanda isiku ka käsutamiseks, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Timofei Solomatov esitas 15.02.2018.a-l Maanteeametile võltsitud sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX ostu-müügi lepingu ja Ž. S. poolt koostatud volituse eesmärgiga registreerida sõiduauto Volkswagen Passat Eesti Vabariigi Maanteeameti Liiklusregistrisse ning registreerides sõiduki omanikuna Timofei Solomatovi ema Ž. S. ja ennast sõiduki kasutajaks eesmärgiga saada selliselt endale ja Ž. S.le seaduslik alus nimetatud sõiduauto Volkswagen Passat kasutamiseks, ent ühtlasi ka seaduslik alus Ž. S.le nimetatud sõiduki käsutamiseks. Timofei Solomatovi poolt 15.02.2018.a-l Maanteeametile võltsitud sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX ostu-müügi lepingu ja Ž. S. poolt koostatud volituse esitamise järel registreeriti sõiduauto Volkswagen Passat Maanteeameti liiklusregistris, sellele omistati uus Eesti Vabariigi registreerimisnumber XXXXXX ning sõiduki omanikuna kanti sisse Ž. S. ja kasutajana Timofei Solomatov, misjärel tekkis Timofei Solomatovil ja tema emal Ž. S.l võimalus eelpool nimetatud sõiduautot Eestis kasutada ning käsutada. Maanteeameti poolt edastatud vastusega on tuvastatud, et Volkswagen Passat reg. märgiga XXXXXX on registreeritud Tallinnas 15.02.2018.a ja sõiduki omanikuks on registreeritud Ž. S. ning auto kasutajaks on märgitud Timofei Solomatov. Registreerimisel on Maanteeametile 4 esitatud nii auto müügileping kui ka vene keeles koostatud käsikirjaline volikiri, milles Ž. S. volitab T. Solomatovit ennast esindama (8 kd, tl 52-59). Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov tunnistas end antud episoodis süüdi ja andis ütlusi, et sõiduauto tõi ta Saksamaalt, ta ei tahtnud autot oma nimele vormistada võlgade pärast. Ta helistas emale ja küsis, kas ta võib auto tema nimele vormistada. Ema andis nõusoleku ja ta läks ARK-i, kus selgus, et tal peab olema emalt volitus sõiduki registreerimiseks. Ta helistas emale ja küsis, kas ta võib volituse tema nimelt kirjutada, võttis emalt andmed ja siis oma käega kirjutas volituse. Ta ei pea seda võltsimiseks, kuigi paberi kirjutamist ta tunnistab, aga lisab, et ta ei saanud seeläbi mingit kasu. Sõiduautot kasutas tema, tema emal puudub juhtimisõigus. Asjaolu, et T. Solomatov helistas oma emale, on tõendatud 25.06.2018.a jälitustoimingute protokolliga nr 11, millest nähtub, et 08.02.2018 kell 22:11:03 helistab T. Solomatov oma emale Ž. S.le ja ütleb: „Kuule emps, kas sa saad mulle oma andmed anda, ühesõnaga, eesnime, perekonnanime, aasta, sünniaja, isikukoodi, täpsemalt. Vaat, mul on tarvis kirjutada paber, et mina see ja see olen nõus, minu nimele vormistatakse auto.“ T. Solomatov selgitab, et ta ise kirjutab teksti puhtale paberile ning viskab ka ema allkirja. Ž. S. peale T. Solomatovi selgitusi ütleb: “ No, ma ju tean, sa oled minu poeg, sa ei hakka ju mulle käru keerama“. Ž. S. lubab kõik kohe fotografeerida ning saata (8 kd tl. 47–51). Tunnistaja Ž. S. keeldus 12.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov on tema poeg, mistõttu avaldas kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt on tema nimele vormistatud Volkswagen Touareg ning siis vormistas Timofei tema nimele sõiduauto Volkswagen Passati, millest ta ei teadnud, et Timofei selle ostis ja tema nimele kirjutas. Ta sai sellest teada alles siis, kui kõik paberid olid vormistatud, sest siis saatis A. talle registreerimistunnistusest pildi, kust oli näha, et Volkswagen Passati omanik on tema ja kasutaja on Timofei. Seda, kes selle auto ostis, millise summa eest ja kes selle ARK-is tema nimele vormistas, seda ei tea, kuid ilmselt oli see ikka Timofei. Tema selleks mingit luba ja volitust ei andnud ja ta ei oska öelda, kuidas ta selle auto ilma temata sai registreeritud. Ta on igasuguseid volitusi Timofeile andnud seoses VW Touaregiga, aga seoses Volkwagen Passatiga ei ole ta ühtegi volitust ega allkirja andnud, sest ta ei teadnud auto ostust mitte midagi. Mingit ostumüügi lepingut seoses Volkswagen Passatiga ei ole ta allkirjastanud. Ta mäletab, et Timofei helistas talle mingil ajal ja küsis tema käest isikuandmeid ja küsis, kas ta võib kasutada tema volitust. Ta arvas, et Timofei mõtles seda Volkswagen Touaregiga seotud volitust ja ütles, et ikka võib kasutada, aga seda ta enam ei mäleta, kas ta talle oma isikuandmed ka ütles või saatis. Volkswagen Passatit ta ei ole kunagi näinud. A. ütles talle, et see on musta värvi ja see on ka kõik, mida ta teab (10 kd, tl 159-163). Tunnistaja A. Z. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov oli tema elukaaslane, mistõttu avaldas kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt ta ei oska öelda, kes vormistas sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXXXX ARK-is, aga teab, et see auto oli Timofei ema Ž. S. nimele registreeritud. Ta ei tea, kas Ž. käis ise seda autot enda nimele registreerimas või mitte. Temale selle auto registreerimisega seotud asjaolud ei ole teada. Seda autot kasutas Timofei. Veebruarikuus maksis ühel korral selle auto kindlustust (9 kd, tl 208-211). 5 Seda, et Timofei Solomatovi poolt 15.02.2018.a-l Maanteeametile esitatud sõiduauto Volkswagen Passat (reg.nr XXXXXX) ostu-müügi lepingul ja Ž. S. poolt koostatud volitusel müüja nimi ja allkiri ning volitusel kirjutatud tekst ja allkiri on võltsitud, tõendab käekirjaekspertiisi aktis nr 18E-DK0046 antud eksperdiarvamus, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud müügilepingul olev Ž. S. allkiri ei ole väga tõenäoliselt kirjutatud Ž. S. poolt, kuid ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud T. Solomatov. Ž. S. nimel koostatud volitusel olevat teksti ja allkirja ei ole väga tõenäoliselt kirjutanud ega allkirjastanud Ž. S., kuid seda, et selle oleks koostanud T. Solomatov, ei ole ekspertiisi kohaselt võimalik määrata (8 kd, tl 6074).
lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
lg 1 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises, mille all on mõeldud dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba siis, kui dokument on ära esitatud. Ei oma tähtsust, kas dokumendi esitamisel silmas peetud eesmärk saavutatakse või mitte. Eelnevalt kohtus uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et Maanteeametile esitatud müügileping ja volikiri ei ole allkirjastatud Ž. S. poolt, vaid vastupidiselt on süüdistatav kohtus kinnitanud, et ta kirjutas oma käega volituse. Seega oli T. Solomatov teadlik, et Maanteeametile esitatud müügileping ja volitus olid võltsitud. Volituse, sh müügilepingu on koostanud ja allkirjastanud isik, kellel ei ole olnud õigust dokumenti koostada ja allkirja anda. Kohus nõustub prokuröriga, et isiklikud volitused teisele isikule on lahutamatult seotud isiku endaga, kes nimetatud volituse annab, seega suuline luba olukorras, kus ametiasutus nõuab kirjalikku volikirja, ei saa anda dokumendi esitajale voli kirjaliku dokumendi koostamiseks teise isiku nimelt. Kohtu hinnangul sai T. Solomatov aru oma teo keelatusest olukorras, kus ta kinnitab, et on koostanud teise isiku nimelt dokumendi. Seega läbi müügilepingu ja volikirja esitamise Maanteeametile sai T. Solomatov sõiduki Maanteeametis registreerida ning end sõiduki kasutajana sõiduki dokumentidesse lisada ning seega omandas ta ka isiklikult õiguse sõiduki edasiseks kasutamiseks. Lisaks kohtus tuvastatud asjaolule, et T. Solomatovil oli tegelik võim sõiduauto üle ja et ta oli ka sõiduki kasutaja, omandas ta läbi Ž. S. sõiduauto omanikuna registreerimise, õiguse ka sõidukit käsutada. Kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest tulenevalt oli süüdistatava soov saada õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, kuid võlgade tõttu ei saanud ta end sõiduki omanikuna registreerida, mistõttu olid võltsitud volikirja ja müügilepingu esitamine auto registreerimise ja asja edasise legaalse kasutamise alusdokumentideks. Sellega on tuvastamist leidnud
Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivsest küljest peab isik teadma, et tegemist oli võltsitud dokumendiga, mis on juba eelnevalt tõendamist leidnud. Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. T. Solomatov teadis, et Maanteeametile esitatud dokumentidel ei ole Ž. S. allkirjad ning et tal ei ole õigust teise isiku nimel vastavaid dokumente koostada. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, kuna süüdistatav teadis ja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Seega läbi müügilepingu ja volikirja esitamise Maanteeametile sai T. Solomatov enda sõiduki kasutajana 6 sõiduki dokumentidesse lisada ning seega omandas ta ka isiklikult õiguse sõiduki edasiseks kasutamiseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timofei Solomatovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Timofei Solomatov tuleb süüdi mõista
Timofei Solomatovi süüdistus
lg 1 järgi Timofei Solomatovit süüdistatakse suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemises s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, seisnes selles, et tema omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.03.2018.a-t kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilise aine metamfetamiini sisaldusega aine tükke massiga vähemalt 1,03 grammi (metamfetamiini puhtal kujul vähemalt 0,43 grammi) ja narkootilise aine kokaiini sisaldusega pulbrit kokku massiga vähemalt 44,83 grammi (kokaiini puhtal kujul vähemalt 25,58 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda kasutuses olevas korteris Loksa linn XXX kuni 20.03.2018.a kella 16:25-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseitöötajate poolt elutoa ripplae pealt ära kaks sinist värvi üksteise sees olevat kummikinnast, mille sees oli omakorda erinevates kilepakendites narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber massiga 19,77 grammi (kokaiini puhtal kujul 16,4 grammi), ning esikus rippunud musta värvi vesti taskust leiti ja võeti ära kaks soonsulguriga kilekotti, mille sees oli narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavad aine tükid massiga 1,03 grammi (metamfetamiini puhtal kujul 0,43 grammi). Ülejäänud osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda kasutuses olevas ruumis Loksa linn XXX kuni 20.03.2018.a kella 19:50-ni, mil eelpool nimetatud aadressil olevas ruumis teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseitöötajate poolt ruumi keskel asuva riiuli peal oleva mannekeeni seest ära üks suurem soonsulguriga kilekott, mille sees oli omakorda viis soonsulguriga kilekotti, mille sees oli narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber massiga 25,06 grammi (kokaiini puhtal kujul 9,18 grammi). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja ja metamfetamiin kuulub sama lisa esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metsmfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 7 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul).
lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine.
objektiivne koosseis seisneb narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. 17.06.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov tunnistas end antud episoodis süüdi ja andis ütlusi, tema kodust ja erinevatest hoonetest leitud narkootilised ained kuuluvad talle, ta ostis narkootilisi aineid isiklikuks tarbimiseks. Tema ei ole tegelenud narkootiliste ainetega müügiga, vahel ühistel pidudel koos teiste isikutega tarbiti ühiselt kaasa võetud narkootikume. Narkootilistest ainetest ostis ta sularahas amfetamiini, kokaiini ja vahel kanepit. Narkootilised ained pakendas ta minigrip kilekottidesse mugavuse pärast, pakendamisel kasutas kaalu ja lusikat, tavaliselt pakendas 1 grammi korraga. Ta sai aru, et suures koguses narkootiliste ainete hoidmine on kriminaalkuritegu, aga kuna 10 või 20 grammi kaupa oli osta odavam, siis sellepärast ostiski narkootilisi aineid hulgi. Albert Tsoile narkootilist aineid ta üle andnud ei ole, aga nad vahel koos tarbisid narkootilisi aineid. Tunnistaja A. Z. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov oli tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja tunneb Timofei Solomatovit alates 2015. a, elas Timofeiga koos 2015.a suve lõpust kuni 2016.a a suve lõpuni ja alates 2017.a jaanuarist kuni juunini 2017.a. Pärast seda on neil Timofeiga selline kokkulahku suhe. Timofeil olid olemas tema korteri võtmed. Kuna Timofeil oli väike korter ja ta palus temalt, et ta saaks omi asju tema juures hoida. Tema elukohas Loksa linn XXX teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kast koos selles olnuga, kast kuulus T. Solomatovile. Tunnistaja A. K. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast. Kohus avaldas KrMS § 288 lg 10 alusel tunnistaja A. K. kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja tunneb Timofei Solomatov juba lapsepõlvest. Ta on tarvitanud narkootilist ainet kokaiini ja seda ta on paaril korral ka koos Timofeiga tarvitanud. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 20.03.2018.a teostati läbiotsmine Timofei Solomatovi korteris XXX, Loksa, mille käigus leiti ja võeti ära esikus keti küljes rippuva vesti taskust 2 soonkinnisega kilekotti, milles valget värvi tükiline aine ning elutoa ripplae pealt leiti sinistesse kummikinnastesse pakendatud kilenutsakas, milles omakorda soonkinnisega kott valge pulbrilise ainega. Korterist leiti muuhulgas ka kasutamata siniseid kummikindaid ning soonkinnisega kotte (3 kd, tl 134-163). 20.03.2018.a. teostati läbiotsimine Timofei Solomatovi poolt kasutatavates ruumides aadressil XXX, Loksa ja selle juurde kuuluvates abihoonetes, kust leiti ja võeti ära riiuli pealt mannekeen, mille seest avastati soonkinnisega kilekott, milles omakorda väiksemad kotid valge värvi tükkis ainega (3, kd, tl 174-77). 20.03.2018.a teostati läbiotsimine A. Z. korteris Loksa, XXX, kus T. Solomatov eelnevalt elas ning kust leiti ja võeti ära narkootikumide käitlemisele viitavaid vahendeid, mh soonkinnisega kilekotid, kummikindad, digikaalud, läbipaistev soonkinnisega kilekott pulbrilise aine jääkidega, sinine kinnivolditud mängukaart, millel 2 nurka ära lõigatud ja keskel on murdejoon (3 kd, tl 203210). 8 10.07.2018.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Timofei Solomatovi kasutuses olevatest korteritest aadressil XXX Loksa, XXX, Loksa ning XXX, Loksa läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemeid mh erinevaid soonkinnisega kilekotte, sinist värvi kummikindaid, digikaale, mängukaarti (3 kd, tl 211–219). 04.04.2018.a on koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN0358, mille eksperdiarvamuse kohaselt on Loksa linn XXX esikus rippunud musta värvi vesti taskust ära võetud kahes soonkinnisega kilekotis olevad valge aine tükid kogumassiga 1,03 g sisaldasid 55 % metamfetamiinsulfaati, milles metamfetamiini puhtal kujul 0,43 grammi ja ripplae pealt ära võetud kolmekordses soonsulguriga kilekotis, mis on mähitud valgesse kilesse ja seejärel pakitud kahte sinisesse kummikindasse, olev valge pulbriline aine massiga 19,77 g sisaldab 93 % kokaiinhüdrokloriidi, aines sisaldub 16,4 g kokaiini. Loksa linnas XXX mannekeeni sees olnud viies väiksemas soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda suuremas soonsulguriga kilekotis, valge aine tükid massiga 25,06 g sisaldab 41 % kokaiinhüdrokloriidi, aines sisaldub 9,18 g kokaiini. Loksa XXX suures soonsulguriga kilekotis ja kokku volditud mängukaardil leidub kokaiini jälgi. Elektronkaal Soehnle ja elektroonkaalul Electronic Scale leidub kokaiini ja amfetamiini jälgi. Mustas karbis oleval elektronkaalul Mini Digital Scale leidub kokaiini jälgi (3 kd, tl 220-224). NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-121-06 on selgitatud, et suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste kohta nähtub, et metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul ja kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) (3 kd, tl 225-229). Kuigi kaitsjad antud kriminaalasjas ei ole vaidlustanud sellise tõendi lubatavust, peab kohus vajalikuks lisada, et kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-1-1-89, 3-1-1-97-12 ja 3-1-1-96-11, võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjassepuutuvaks tõendiks pidada ka samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Seega on EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastuse näol tegemist asjassepuutuva ning lubatava tõendiga. Seega võttes arvesse eelnevat ning asjaolu, et suureks koguseks, mis tekitab narkojoobe 10-le inimesele on kokaiini puhul 0,65 grammi ning metamfetamiini puhul 0,3 grammi, siis T. Solomatovi valdustest leitud ja äravõetud kogus kokaiini ja metamfetamiini on suure koguse numbrilist näitu ületav, seejuures kokaiini puhul kordades ületav, mistõttu on põhjendatud prokuröri karistusõiguslik etteheide, et narkootilist ainet metafetamiini ja kokaiini, käideldi NPALS § 31 lg 3 ja
Süüdistuse kohaselt on narkootilise aine metafetamiini ja kokaiini ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ette heidetud T. Solomatovile. T. Solomatovi kohtus antud ütlustega on tõendatud, et läbiotsimisel aadressidelt Loksa XXX ja Loksa XXX leitud ja ära võetud narkootilised ostis ta isiklikuks tarbimiseks ja hoidis neid eeltoodud aadressidel. Ta ostis narkootilisi aineid 10 või 20 grammi kaupa kuna nii oli odavam. 24.04.2018.a koostatud DNA 9 ekspertiisiaktis nr 18E-GE0324 on ekspert andnud arvamuse, et soonkinnistega kilekottidelt ja kaaludelt avastati A. K. DNA-d. Digitaalkaalult Soehnle ja valgelt digikaalult võetud proovides ei saa T. Solomatovi DNA esinemist välistada (3 kd, tl 231-243). Kuna proovide A180992 ja A180995 kohta jõudis ekspert järeldusele, et nende põhjal ei saa välistada T. Solomatovi DNA sisaldumist nendes segaproovides, siis ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-14 p 12 kohaselt:“ DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNAeksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada.“ Täiendav DNA-ekspertiis nr 18E GE0441 viidi läbi selleks, et arvutada välja tõepärasuhted eelnevalt läbi viidud DNA-ekspertiisi käigus saadud proovide A180992 ja A180995 osas. Ekspertiisiakti kohaselt oli proov A180992 (digitaalkaalult Soehne võetud proov) saadud DNAprofiili alusel tõepärasuhe 103, st antud DNA-profiili saamine on 1000 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on T. Solomatov ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovist A180995 (proovist valgelt digitaalkaalult) saadud DNA-profiili alusel tõepärasuhe 103, st antud DNA-profiili saamine on 1000 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on T. Solomatov ja kaks tundmatut isikut (3 kd, tl 246-252). Kuna digitaalkaalult Soehne ja valget värvi digikaalult võetud DNA-profiil kuulus T. Solomatovile ja tõenäosus, et just T. Solomatov oli seotud digitaalkaaludega, millelt leiti ekspertiisiaktiga narkootilise aine jälgi on vastavalt 1000 korda suurem, kui see, et ei olnud, siis puudub kohtul põhjust kahelda, et tegemist oli just süüdistatava T. Solomatovi DNAprofiiliga, mis kaaludelt leiti. Seega antud juhul on tuvastamist leidnud, et süüdistataval oli vahetu kokkupuude narkootilise ainega ja kõnealuse aine pakendamiseks vajalike vahenditega – kaaludega. Nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust ka T. Solomatovi 17.06.2020.a kohtus antud ütlustega. 10 Nagu ekspert on ekspertiisiaktis nr 18E-AN0358 lisaminformatsiooni all märkinud ja mis tuleneb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimusest ja korras ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade lisast 1, kuulub metamfetamiin, kõnealuse nimekirja esimesse nimekirja ning kokaiin kõnealuse nimekirja teise nimekirja. Metafmetamiini ja kokaiini kuulumine eelviidatud nimekirja esimesse ja teise nimekirja tähendab aga seda, et metafetamiini ja kokaiini näol ei ole tegemist vabalt käideldavate ainetega ja selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et T. Solomatovil oleks olnud arsti ettekirjutus metamfetamiini või kokaiini omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles T. Solomatov narkootilisi aineid metamfetamiini ja kokaiini ebaseaduslikult ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et T. Solomatov käitles narkootilisi aineid NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Lähtudes eeltoodust on T. Solomatovi teos täidetud
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. T. Solomatov on ise kohtuistungil kinnitanud, et ta sai aru, et suures koguses narkootiliste ainete omandamine ja hoidmine on kriminaalkuritegu, aga kuna 10 või 20 grammi kaupa oli osta odavam, siis sellepärast ta ostiski narkootilisi aineid hulgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timofei Solomatovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Timofei Solomatov tuleb süüdi mõista
Oleg Martovoi süüdistus
Oleg Martovoid süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so teisele inimesele valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et Oleg Martovoi lõi 2016.a oktoobris täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 05.10.2016.a, Tallinnas XXX asuvas X OÜ kontoriruumides koridoris D. S.t tööküsimuste arutelu käigus tekkinud sõnavahetuse järgselt vähemalt ühel korral selja tagant rusikaga pea piirkonda, mille tulemusena sai vigastada D. S.i vasak silm (silma ümbrusesse tuli hematoom) ja D. S. tundis löögi tagajärjel füüsilist valu, ning lisaks lõi Oleg Martovoi täiendavalt kannatanut korduvalt veel käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse ja seda niivõrd intensiivselt, et Oleg Martovoil tuvastati Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 05.10.2016.a-l toimunud läbivaatuse käigus vasakul labakäel tömptrauma, s.o vasaku labakäe II MC-luu dist.diafüüsi subkapitaalne vähese dislokatsiooniga põikimurd ja I MC luu baasise osteosüntees kahe kruviga, mille ravimiseks 11 asetati Oleg Martovoi vasakule käele haiglas kipslahas, mis eemaldati alles 14.11.2016.a täiendava läbivaatuse käigus. Kohtuistungil Oleg Martovoi antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et Xis tekkis tal konflikt D. S.ga, tema tegi märkuse D. S.i töö kohta, D. S. vastas talle jämedalt, saatis teda väga kaugele ja siis läks sõneluseks. Tema D. S.t löönud ei ole. D. S.l mingeid kehavigastusi ei olnud, kuna nad rääkisid mitte ei vehkinud kätega. Hiljem leppisid ära. Samal päeval, kui toimus konflikt D. S.ga murti tal käeluu, aga ühtegi avaldust ta sellega seoses teha ei soovi. Kannatanu D. S. andis 10.10.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et oktoobris 2016 Xis töötamise ajal tekkis tal konflikt Oleg Martovoiga, millest neil konflikt tekkis ta ei mäleta, võis olla seoses tööga. Nende vahel oli sõnavahetus ja peale seda kaklesid. O. Martovoi lõi teda esimesena, kuhu ta ei mäleta ja tema lõi vastu. Mingeid kehavigastusi peale kaklust tal ei olnud, meditsiiniasutusse ta ei pöördunud, samuti ei tundnud ta valu. Kaklus kestis 5-7 min. Oleg Martovoil oli peale kaklust käega midagi viga, sest see oli järgmine päev kinni seotud. Seoses Oleg Martovoi konfliktiga talle mingeid varalisi kahjusid ei tekkinud ja mingeid pretensioone tal O. Martovoile ei ole. Tema ennast kannatanuna ei tundnud 2016.a ega ka praegu. 2016.a ei olnud tal ka mingeid pretensioone Oleg Martovoi vastu. Ta on tegelenud klassikalise maadlusega ja praegu tegeleb Kreeka-Rooma maadlusega. Tunnistaja L. K. andis 15.10.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et D. S.i ja O. Martovoi vahel tekkis konflikt ja nad karjusid teineteise peale, füüsilist konflikti tema ei näinud. Pärast konflikti oli O. Martovoi käsi sidemes, D. S.l tema vigastusi ei märganud. Kolmas isik A. S. andis 06.11.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et D. S. ja O. Martovoi riidlesid omavahel, kuna O. Martovoi ütles, et D. S. ei täida enda kohustusi ning siis väljusid nad kontorist ja ta ei tea, mis edasi juhtus. D. S.l tema mingeid vigastusi ei näinud aga O. Martovoi oli pärast käsi kipsis.
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-50-13 asunud seisukohale, et rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-60-10 p-s 16 märkinud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Antud kaasuse puhul saab kohtu hinnangul tõsikindlalt jaatada, vaid süüdistatava ja kannatanu omavahelist sõnalist konflikti, mida on kinnitanud nii süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistajad A. S. ja L. K.. Mõlemapoolset füüsilist kontakti on kinnitanud kannatanu, kelle ütluste kohaselt 12 lõi süüdistatav teda esimesena ning tema lõi vastu. Valu ta ei tundnud ja füüsilisi vigastusi ei olnud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, kuivõrd kannatanut on hoiatatud teadavalt valeütluste andmise eest. Kannatanul ei näinud füüsilisi vigastusi ka kohtus ülekuulatud tunnistajad. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik teha kannatanu, süüdistatava ega tunnistajate ütluste pinnalt järeldust, et kannatanu tundis väidetava füüsilise konflikti tõttu valu. Prokurör on toonud välja, et süüdistatava ja kannatanu konflikt pidi olema niivõrd intensiivne, et selle tagajärjel purunes süüdistatava käeluu ning kannatanu ütluste kohaselt kestis kaklus 57 minutit, mis viitab intensiivsele kannatanu kahjustamisele suunatud tegevusele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtule esitatud kriminaalasja materjalide pinnalt teha kindlat järeldust, et kannatanu tundis O. Martovoi süüdistuses kirjeldatud tegevuse tagajärjel füüsilist valu.
ülesehitus ei nõua otsesõnu, et koosseisu täitmiseks on vajalik löögi teatud intensiivsus. Kohtul ei ole võimalik mitte ühegi tõendi pinnalt järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut vähemalt ühel korral selja tagant rusikaga pea piirkonda ja täiendavalt korduvalt veel käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, kuna kannatanu on oma ütlustes vaid öelnud, et süüdistatav lõi teda esimesena ja tema lõi vastu. Seda kui palju ja kuhu O. Martovoi kannatanut lõi, ei ole võimalik tuvastada. Samas ei saa kohus hakata selliseid järeldusi tegema ka kannatanu ütluste pinnalt, millest ta on väitnud, et kaklus kestis 5-7 minutit, kuna ta ei ole seda täpsustanud ja kohtule ei ole teada, mida kannatanu kakluse all silmas peab, kas löömist, maadlemist, tõuklemist, kinnihoidmist, trügimist vms. Löögi intensiivsuse osas ei saa teha ka järeldusi asjaolust, et O. Mortovoi murdis samal kuupäeval käeluu, mis on tõendatud PõhjaEesti Regionaalhaigla vastusega, kuna süüdistatava ütlustest ei tulene, et seda oleks teinud kannatanu. Inimene, kes tema käeluu murdis, ei ole kohtule teada. Samuti märgib kohus, et ei ole eluliselt usutav, et O. Martovoi lüües kannatanut sellise intensiivsusega, mille tagajärjel tal puruneb käeluu, kuid kannatanul ei teki mingeid silmaga nähtavaid tervisekahjustusi. Arvestades asjaolu, et ka kannatanu on tegelnud klassikalise maadlusega ja praegu tegeleb Kreeka-Rooma maadlusega, ei ole välistatud, et süüdistatava käeluu võis murduda ka kannatanu tegevuse tagajärjel, kuna kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et ka tema lõi süüdistatavat, mistõttu või kohtu hinnangul 5-7 minutit kestnud kakluse käigus väga vabalt haarata süüdistatava käes ja seda väänata. Kuna kohus spekuleerimisega ei tegele ning olukorras, kus kannatanu kinnitab, et ta ei tundnud O. Martovoi tegevuse tagajärjel füüsilist valu, mis on
objektiivse koosseisu eeldus ning kohtule pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis vastupidist kinnitaksid, siis tuleb Oleg Martovoi talle esitatud süüdistuses
Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi süüdistus
202 lg 1 p 1, 3 järgi. Oleg Martovoid ja Eduard Košljakovi süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult teadvalt süüteo toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara omandamises ja hoidmises s.o
202 lg 1 p 1, 3 järgi, mis seisneb selles, et täpselt tuvastamata isikute poolt, kohas ja ajal, kuid enne 24.11.2017.a oli varastatud täpselt tuvastamata kogus ainet, mida Oleg Martovoi, Eduard Košljakov, Marko Süvaoja ja Y2 nimetasid ühiselt „koobaltiks“. Seejärel 24.11.2017.a toimus Tallinnas Punane 16 asuvas kohvikus Grammofon Oleg Martovoi, Eduard Košljakov, Marko Süvaoja ja Y2 kohtumine, kus nad arutasid Marko Süvaoja poolt tuvastamata ajal ja asjaoludel võla katteks saadud koobalti müüki. Seejuures oli Oleg Martovoile, Marko Süvaojale, Y2le ja Eduard Košljakovile teada, et enne Marko Süvaoja poolt koobalti võla katteks saamist oli see varasemalt varastatud. Kohtumise käigus andis Oleg Martovoi teistele osalejatele teada, et terve linn (st Tallinn) teab, et see koobaltitükk on varastatud. Kohtumisel arutasidki Oleg Martovoi, 13 Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakov selle eelnevalt varastatud ja seejärel nende kätte võla katteks jõudnud koobalti müümist ja ühtlasi müügist saadava tulu jagamist Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakovi vahel. Kohtumisel jõuti otsusele, et koobalt ollakse nõus maha müüma ning Oleg Martovi nimetas sellel kohtumisel ka koobalti müügihinna, millega nad oleksid nõus selle maha müüma, milleks oli 45 000,00 eurot. Seega käitlesid Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakov eelnevalt tuvastamata isikute poolt varastatud koobaltit suures ulatuses, s.o enam kui
p 2 sätestatud suure ulatuse alammääras ehk rohkem kui 40 000 euro ulatuses.
objektiivne koosseis eeldab süüteo tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist või turustamist. Nimetatud teod on võimalikud ainult vahetult eelteost pärineva vara suhtes. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistusest lähtuvalt objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas O. Martovoi ja E. Košljakov omandasid eseme, mis pärineb vahetult õigusvastasest eelteost, s.t kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mistahes viisil ning turustamine on vara võõrandamine mistahes tehingu vormis (müümine, vahetamine, võla katteks andmine jne). Seega peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Oleg Martovoid ja Eduard Košljakovi selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult omandasid ja hoidsid teadvalt süüteo toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses, mis seisneb selles, et täpselt tuvastamata isikute poolt, kohas ja ajal, kuid enne 24.11.2017.a oli varastatud täpselt tuvastamata kogus ainet, mida Oleg Martovoi, ja Eduard Košljakov nimetasid ühiselt „koobaltiks“. Seega süüdistatakse O. Martovoid ja E. Košljakovi varguse tulemusena saadud vara omandamises ja hoidmises. Kohtuistungil Oleg Martovoi antud episoodis end süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et ta on kuulnud koobaltist 90-ndatel ning et tema ei ole viimased 20 aastat mitte kellegagi mitte mingit vestlust koobalti osas pidanud. Kohtuistungil Eduard Košljakov antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et, mingit koobaltit ei ole ega ole kunagi olemas olnud. Koobalt tähendab inglise keeles nahhui.
§-s 199 sisalduva süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad teisele isikule kuuluva asja äravõtmises: selle asja suhtes senise valduse murdmises ja sellele uue valduse kehtestamises. KrMS § 62 kohaselt on tõendamisese asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Seega tuleks tuvastada millal, kus kohas ja kelle poolt on vargus toimepandud ning milline ese on varastatud. Kohtu hinnangul ei nähtu süüdistusaktist seda, kas O. Martovoi ja E. Košljakov omandasid eseme, mis pärineb vahetult õigusvastasest eelteost, s.t kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Kuigi prokurör on toonud välja, et süüdistusaktis kirjeldatut tõendab eelkõige 09.08.2018.a jälitustoimingute protokoll, mille kohaselt on 24.11.2017.a Tallinnas Punane 16b Idakeskuses asuvas kohvikus Gramofon salvestatud vestlus, milles osalevad Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Sergei Martovoy ja Eduard Košljakov, ei ole kohtu hinnangul nimetatud vestlusest võimalik üheselt tuvastada, millal, kus kohas ja kelle poolt on vargus toimepandud. Samuti ei ole võimalik tuvastada ka mis esemega on tegemist, mida süüdistatavad nimetasid vestluses „koobaltiks“ või „kiviks“ ning seetõttu pole võimalik tuvastada, kas tegemist oli suure ulatusega. 14 Olukorras, kus ei ole tõendatud kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, mis on
objektiivse koosseisu eeldus, siis tuleb Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov neile esitatud süüdistuses
O. Martovoi ja A. Karpovi süüdistus
Oleg Martovoid, Aleksei Karpovit ja Marko Süvaoja süüdistatakse selles, et nad käitlesid kuritegeliku ühenduse huvides koos F2ga suures koguses ebaseaduslikult alkoholi, mis seisnes alljärgnevas: Nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus kasutas alkoholi käitlemiseks Eesti Vabariigis oma tegevuse näiliselt legaalse hoidmiseks juriidilise isikuna Aleksei Karpoviga seotud äriühingut OÜ X (registrikood xxxxxxxx), millise äriühingu tegevuses osales varjatult ka Oleg Martovoi ise. Nimelt tutvus Oleg Martovoi 2011.a-l täpselt tuvastamata ajal S. S.i kaudu Aleksei Karpoviga, kes otsis tol ajahetkel ettevõtte OÜ X tegevuse laiendamiseks, s.o alkoholi käitlemisega tegelema hakkamiseks, täiendavat finantseeringut. Oleg Martovoi selgitas Aleksei Karpovile nende tutvumise alguses, et ta sooviks hakata tegelema seadusliku äriga kuivõrd teda on kriminaalne elu ära tüüdanud. Samuti kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile esialgu, et ametlik alkoholiäri oleks talle sobilik, kuivõrd see oleks kriminaalses maailmas tema kui Oleg Martovoi isiku kaudu kaitstud, st Oleg Martovoil oli enda kinnitusel nii Eesti Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis kriminaalses maailmas tutvused, mille abil saaks ta alkoholiäris tekkivaid probleeme lahendada. Ühtlasi kinnitas Oleg Martovoi toona Aleksei Karpoviga tutvumise järel, et ta ei petaks Aleksei Karpovit. Pärast nimetatud selgitusi ja kinnitusi otsustasid Aleksei Karpov ja Oleg Martovoi muuta olemasoleva OÜ X omanike ringi, s.o kaasata Oleg Martovoi nimetatud äriühingu tegevusse. Kuivõrd Oleg Martovoi ei soovinud enda kinnitusel äriühingut selle seostamisega enda nimega diskrediteerida ega tõmmata äriühingu tegevusele õiguskaitseorganite täiendavat tähelepanu, siis otsustasid Oleg Martovoi ja Aleksei Karpov, et Oleg Martovoi huvisid hakkab OÜ X tegevuses esindama Oleg Martovoi elukaaslane A. S. Pärast 19.03.2013.a-l Oleg Martovoi elukaaslase A. S. vormistamist OÜ X omanikeringi kanti vastavalt Oleg Martovoi juhistele OÜ X kontole sularaha sissemaksetena viie osamaksena (a 5 000,00 eurot) kokku 25 000,00 eurot, millise summa osas selgitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et ta laenas selle enda Vene Föderatsioonis Pihkvas elavalt kriminaalsest autoriteedist tuttavalt ning ta peab selle täpselt tuvastamata hetkel tagasi maksma. Seejärel laiendas OÜ X oma tegevusvaldkondi ja alustati alkoholi tootmise ja käitlemisega. Ent kuivõrd alkoholi seaduslik käitlemine ei toonud oodatud tulu, siis kaks aastat hiljem oli ettevõttes tekkinud keeruline rahaline seis. Aastaks 2016 oli Oleg Martovoi mõistnud, et alkoholi seaduslik käitlemine ei teeni oodatud tulu, mistõttu andis ta täpselt tuvastamata ajahetkel 2016.a-l Aleksei Karpovile korralduse leida võimalus OÜ X kaudu, millesse oli Oleg Martovoi laenuna saadud rahalisi vahendeid panustanud ning mille tegevuses ta jätkuvalt enda elukaaslase A. S. kaudu osales, alkoholi ebaseaduslikult käitlema. Oleg Martovoil olid olemas Rootsi Kuningriigis vajalik kontakt – F2, kelle abil oli neil võimalik siseneda Rootsi Kuningriigis illegaalsele alkoholiturule kuivõrd F2l on Rootsis olemas türklastest, serblastest ja albaanlastest Rootsis elavad tuttavad, kes tegelevad Rootsis alkoholi nö mustal turul müümisega. Vastavalt Oleg Martovoi ja Aleksei Karpovi plaanile pidid nad hakkama OÜ X abil edaspidi tegutsema selliselt, et Eesti Vabariigis näiks äriühingu tegevus seaduslikult, ent Rootsi Kuningriigis müüakse OÜ X kaudu saadud alkoholi illegaalselt Oleg Martovoi tuttavate abil, s.o ilma aktsiisimärgita alkoholi müüakse väikepoodides, ning seeläbi teenitakse kriminaaltulu. 15 F2i ülesandeks sai Rootsi toimetatava alkoholi vastuvõtmine ja ladustamine selleks renditud laos ning seejärel müümine Rootsi Kuningriigis elavatele türklastele, serblastele ja/või albaanlastele, kel oleks võimalik ilma nõutavate aktsiisimärkideta alkoholi väikepoodides nö mustalt müüa, ning teenitud kriminaaltulu toimetamine Eesti Vabariiki. Aleksei Karpovi rolliks oli mõelda välja alkoholibränd, mida Rootsis turustada, ja organiseerida selle tootmine Viljandis C OÜ-s, ning samuti oli Aleksei Karpovi ülesandeks tutvustada Oleg Martovoi Läti Vabariigis tegutsevatele isikutele, kel oleks võimalus saata Läti Vabariigi aktsiisilaost alkohol transiidiga Rootsi kaudu teise aktsiisilattu Belgiasse. Marko Süvaoja rolliks oli saata Oleg Martovoid ja osaleda vajalikel kohtumistel koostööpartneritega ja osaleda raha maksmistel. Vastavalt plaanile edastas Aleksei Karpov seejärel Viljandis OÜ-s C toodetud viina ametlike dokumentidega Läti Vabariigi aktsiisilattu, misjärel maksid Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja, kelle osas kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et tegemist on ausa inimesega keda saab usaldada, Eesti-Läti piiril Iklas täpselt tuvastamata Andrise-nimelisele Lätis resideeruvale isikule, et alkohol toimetataks edasi Läti aktsiisilaost Rootsi Kuningriiki. Vajadusel maksis Läti kontaktidele lisaks Oleg Martovoile ja Marko Süvaojale aeg-ajalt raha ka Aleksei Karpov ise. Ehkki Oleg Martovoi, Aleksei Karpov, Marko Süvaoja ja F2 käitlesid alkoholi ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult, oli alkoholi ebaseaduslikus käitlemises juhtroll Oleg Martovoil. Seejuures toonitas Oleg Martovoi enese kui juhi rolli rõhutamiseks tema ja Aleksei Karpovi omavahelise suhtluse käigus viimasele korduvalt, et ilma Oleg Martovoi toetuse ja osaluseta tekiksid Aleksei Karpovil linnas, s.o Tallinnas tegutsevate teiste kriminaalsete grupeeringutega probleemid ning oma sõnade kinnituseks lisas Oleg Martovoi, et ta on Aleksei Karpovi eest nii palju probleeme lahendanud ja ta (s.o Oleg Martovoi) on Aleksei Karpovi jaoks vajalik inimene ning ilma temata ei jõua Aleksei Karpov oma äris kuigi kaugele, nt tekitavad probleemid laenuandjatega jne. Samuti on Oleg Martovoi oma mõjuvõimu ja juhi rolli kinnitamiseks kinnitanud Aleksei Karpovile, et kui Aleksei Karpovile ei meeldi olla Oleg Martovoi partner, siis tekivad tal Oleg Martovoiga „katuse suhted“, st Oleg Martovoi pakub Aleksei Karpovile „katust“ ja Aleksei Karpov peab selle eest maksma. Oleg Martovoi tegi ühtlasi Aleksei Karpovile ettepaneku, et juhul kui Aleksei Karpov soovib jätkata alkoholi käitlemist ilma Oleg Martovoi osaluseta, siis peab Aleksei Karpov maksma Oleg Martovoile 200 000,00 eurot. Selliselt äriühingu OÜ X kattevarjus tegutsedes käitlesid kuritegeliku ühenduse liikmed Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks koos kuritegelikku ühendusse mittekuuluva F2ga ebaseaduslikult suures koguses alkoholi jätkuvalt täpselt tuvastamata ajast, ent vähemalt alates 2017.a algusest kuni 2017.a suve lõpuni. Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpovi poolt koos F2ga alkoholi ebaseaduslikust käitlemisest kriminaaltulu toimetas F2 kuni enda kinnipidamiseni ise Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki, kus tulu jaotati Eestis Oleg Martovoi, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, s.o ehkki Marko Süvaoja viibis kriminaaltulu jaotamise juures, siis temale teenitud kriminaaltulust tema osa otse ei makstud. Näiteks 24.03.2017.a toimus Aleksei Karpoviga seotud firma X OÜ (registrikood xxxxxxxx) kontoris Tallinnas XXX kohtumine Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, kus nimetatud isikud jagasid omavahel ära umbes 64 000,00 Rootsi krooni, mille tõi kontorisse F2, kes saabus Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 23.03.2017.a-l, ning antud kohtumisel jagati nimetatud isikute vahel ära Rootsi Kuningriiki turustatud salaalkoholi eest saadud tasu. Nn
lg 1 näeb ette vastutuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamise, villimise, töötlemise, ladustamise, hoidmise, edasitoimetamise või sellega kauplemise või maksumärgiga märgistamata alkoholiga suures koguses kauplemise või selle ladustamise, hoidmise ja edasitoimetamis eest. O. Martovoile ja A. Karpovile heidetakse ette käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses ebaseaduslikku käitlemist s.o maksumärgiga märgistamata alkoholi edasitoimetamist. 20 20.05.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Oleg Martovoi end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et enne kinnipidamist tegeles ta koos A. Karpoviga firmas X alkoholi äriga, eitades igasugust alkoholi salakauba vedu. A. S. oli firma omanik, kuna tal oli kriminaalne minevik. Xi on ta panustanud 2013.a 25 000 eurot. Selle raha sai ta K. G.lt, kes elab Venemaal, raha anti talle sularahas ja ositi. 13.03.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Aleksei Karpov end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tegeleb alkoholi tootmisega üle 20 aasta. X asutati Bulgaarias, asutasid selle firma koos Bulgaaria firmaga. Umbes aasta hiljem sai tuttavaks Oleg Martovoiga, hakkas temaga suhtlema, O. Martovoid hakkas huvitama alkoholiäri. O. Martovoi asus firmasse kolmandaks partneriks. Olegi esindas tema naine, kuna Olegil oli kriminaalne minevik. Tema asemel oli tema poeg firma omanik. O. Martovoiga panustas Xi umbes 20 000 eurot. 2017.a X OÜ on korraldanud ka ise alkoholipartii transporti. 2017.a tekkis 2 partiiga probleeme, kuna üks partii oli kinni peetud kontrolliks Rootsis ja see tagastati aktsiisilattu. Nemad said selle kohta info aktsiislaost või transpordi firmast. Ja teine kord arestiti kaup ja nende poole pöörduti ja öeldi, et kaup on kadunud. Need kaks koormat saatsid nad Läti aktsiisilattu ja kaup saadeti Türki. Neil paluti vormistada dokumendid ja transport. Tellimuses on alati kirjas kuhu aktsiisilattu kaup tuleb saata. Eitas igasugust alkoholi salakaubavedu. Kolmas isik A. S. andis 06.11.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta asus X tööle
lg 1 p 2 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. Identse normi põhimõte eeldab, et tegu peab olema karistatav nii Eesti karistusõiguse kui ka teo toimepanemise koha maa karistusõiguse järgi. Seega võrreldakse karistusnormide põhimõttelist kattuvust kahes riigis, mitte riikliku karistusnormi eelduseks olevate formaalsete nõuete täitmist teo toimepanemise riigis. Kuna nii Rootsis kui Eestis on aktsiisikauba käitlemine suures ulatuses kriminaalkorras karistatav, siis on täidetud
Asjaolule, et nimetatud alkoholi käitlemine on Rootsi Kuningriigis kuriteona käsitletav viitavad nii Akvadiv de Lux alkoholi käitlemise osas tehtud kohtuotsus, kui ka Stoletoff vodka osas menetluse lõpetamise otsus, mille kohaselt ei lõpetatud kriminaalmenetlust Rootsis mitte seetõttu, et kuriteo koosseisu ei oleks tuvastatud, vaid hoopis seetõttu, et ei suudetud tuvastada teo toime pannud isikut. Nii Oleg Martovoi kui ka Aleksei Karpov on määratlemata kodakondsusega isikud, kes on välismaalaste seaduse alusel loetavad välismaalasteks. Mõlemad isikud on Eestis kinni peetud ning omavad Eestis elamiseks elamisluba. Mõlemal isikul on Eestis püsiv elukoht, pere ja seosed Eesti Vabariigiga. Kuna tegemist on määratlemata kodakondsusega isikutega, siis puudub võimalus neid Eestist välja saata ja seega on täidetud
Martovoi ja A. Karpovi tegusid menetleda. Alkoholi käitlemist (valmistamist, eksporti ja importi, ladustamist, hulgi- ja jaemüüki jne) reguleerib Eestis alkoholiseadus. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistel piiridel puudub piirikontroll, kehtib aktsiisidega maksustamisel jätkuvalt sihtkohamaa põhimõte. See tähendab, et iga kaupleja peab maksma tootelt selle riigi aktsiisi, kus asub toote lõpptarbija. Sellest tuleneb omakorda õigus nõuda tootjamaal aktsiisivabastust või juba makstud aktsiisi tagastamist. Kuna aktsiisimäärad erinevates Euroopa maades on erinevad, siis nimetatud süsteem tagab igale riigile maksulaekumise ja topelt maksustamisel õiguse aktsiisi tagastust küsida. ATKEAS § 24 lg 16 kohaselt registreeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kaubasaajale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kaubasaajal ja isikul, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule. ATKEAS § 26 lg 1 p 3 kohaselt ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost teise liikmesriigi registreeritud kaubasaajale. Seega kui kaup lähetatakse ühe riigi aktsiisilaost teise riigi aktsiisilattu või registreeritud kaubasaajale, siis rakendatakse lähteriigis maksuvabastust ning sihtkohariigis maksustatakse kaup kohe selle saabumisel. Seega on Aleksei Karpovi selgitused selles osas, et Eestist kauba lähetamisel X OÜ aktsiisi tasuma ei pidanud õiged, kuid kohus nõustub prokuröriga, et ATKEAS § 24 lg 4 näeb ette erisuse. ATKEAS § 24 lg 4 kohaselt isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo 29 käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel. Kauba veo organiseeris X OÜ, seda on korduvalt kinnitanud nii L. K. kui ka Aleksei Karpov oma ütlustes, samuti nähtub kaubaveo tellimine ka arvetest, CMR-idest ja läbiotsimistel ära võetud dokumentidest, mida kohus on eelnevalt uurinud. Nii Aleksei Karpov kui ka Oleg Martovoi olid teadlikud, et mõlemal korral X OÜ-st lähetatud viinad ei pidanud jõudma Slovakkiasse ega ka mitte läbi Itaalia Türki, vaid Rootsi. Nimetatud alkoholi sihtkohaks oli Rootsi Kuningriik ja kauba ladustamine Rootsis F2 poolt suvalisse lattu, mitte aktsiisilattu seda ka kinnitas. Seega olukorras, kus aktsiisikaup veo käigus lihtsalt kaob ja paberitel märgitud sihtriiki tollimisele ei jõua, ei vabane kauba saatja vastutusest ja aktsiisi tasumisest. Kuna sihtriigiks oli Rootsi Kuningriik, siis tuli aktsiis tasuda ka Rootsi aktsiisimäärade alusel. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikmesriikidevahelise liikumise üldreeglid on kehtestatud Nõukogu direktiiviga 2008/118/EÜ, millega on ühinenud nii Eesti kui Rootsi ja üldpõhimõtted on sarnased kõikides liikmesriikides. Ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud ehk maksustatud aktsiisikauba toimetamisel teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil kasutamiseks kuulub see aktsiisikaup uuesti maksustamisele sihtkohariigis. Seega isegi olukorras, kus aktsiis nimetatud alkoholilt oleks Eesti Vabariigis nõuetekohaselt tasutud ei oleks seda saanud lõpptarbijale Rootsi Kuningriigis müüa ilma seda uuesti aktsiisiga maksustamata. Selleks, et Eestis saaks nimetatud kuritegu menetleda tuleb tuvastada, et nimetatud alkoholi käitlemine oleks olnud kriminaalkorras karistatav ka Eesti Vabariigis. Mõlema alkoholi puhul on tuvastatud, et tegemist on kange alkoholiga, täpsemalt viinaga, mille mahuprotsent on 40%. Sellele viitavad nii Valgevenest pärit kauba dokumendid, kui ka kauba saatedokumendid, millel on välja toodud kauba KN kood. Seega on tegemist kange alkoholiga AS § 2 lg 5 mõttes, mille KN kood on 22086011 (nt Avadiv De Lux vodka puhul deklaratsioon (1 kd, tl 84) ja Stoletoff vodka puhul Euroopa Ühenduse saateleht (1 kd, tl 163) ning mis vastab ATKEAS § 12 lg 6 p l sätestatu kohaselt muule alkoholile - toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208. AlkS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse ja p 6 kohaselt olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud sama seaduse § 7 lg 1 p 1 keelab käidelda alkoholi, mis ei vasta § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ka ATKEAS § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. ATKEAS § 111 alusel on maksumärk käesoleva seaduse mõistes aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. ATKEAS § 491 lg 2 sätestab, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. AlkS § 7 lg 5 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks kogust, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, ATKEAS § 46 lg 6 30 kohaselt oli 2017. aasta märtsis ja augustis muu alkoholi aktsiisimäär 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Stoletoff Classic Vodkat oli kokku 9180 liitrit ja nimetatud alkoholi kangus oli 40%, Akvadiv De Lux Vodkat oli kokku 12 324 liitrit ja nimetatud alkoholi kangus oli 40%. Seega kokku käideldi kahe veoga 21 504 liitrit 40% alkoholi ja nimetatud alkoholilt oleks tulnud maksta aktsiisi 21504X0,4X23,89= 205 492,224 eurot. Seega ületas aktsiis 8601,6 kordselt sätestatud aktsiisimäära (205492,224/23,89=8601,6). Ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt on muu alkoholi aktsiisimäär 18,81 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, mis tähendab, et ka sel juhul käideldi mittelubatud alkoholi suures koguses, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab AS § 7 lg 5 sätestatud aktsiisimäära. Eeltoodust tulenevalt oleks ka Eestis sellises koguses viina käibesse suunamine ilma aktsiisi maksmata kuritegu
Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegi tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab teadma või vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et käideldavat toodet hakatakse kasutama joomiseks. Tulenevalt A. Karpovi ja O. Martovoi tegevuse intensiivsusest, nende tegude organiseeritusest ja tegevuse korduvusest on tuvastatav, et nad tegutsesid kavatsetult ning omakasu ajendil. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O. Martovoi ja, A. Karpovi poolt toimepandud kuriteod on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning O. Martovi ja A. Karpov tuleb süüdi mõista
Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi süüdistus
lg 1 järgi ning Timofei Solomatovi, Aleksei Karpovi ja Aivar Tartu süüdistus
Oleg Martovoid ja Eduard Kosljakovi süüdistatakse
lg 1 järgi ning Timofei Solomatovi, Aleksei Karpovi ja Aivar Tartu süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et: Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov lõid täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2016.a septembris, vähemalt kolmest inimesest koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ette nähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele – täpsemalt
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, ja esimese astme kuritegude – täpsemalt
Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi juhitud kuritegelik ühendus tegutseval kujul moodustus ühelt poolt Oleg Martovoi ja tema venna Y2 poolt 1990. aastate alguses loodud nö grupeeringu baasil, mis toona tegeles nö katuse pakkumisega (s.o ärimeestele, massaažisalongidele, erinevatele kurjategijatele raha eest nö kaitse pakkumisega), tehes seda Xi teadmisel ja toetusel, ning mille tegevusest võttis kuni 2000 aastate alguseni erinevatel aegadel osa kuni kümmekond inimest. Toonast nö grupeeringut juhtis Oleg Martovoi ja tema vend Y2 oli tema lähim abiline, s.o nö parem käsi. Lisaks nö katuse pakkumisele oli grupeeringu-siseselt lubatud tegeleda ka teiste täpselt tuvastamata kuritegudega, ent tingimuseks oli nö kümnise, s.o teenitud kriminaaltulust kümne protsendi maksmine Oleg Martovoi kaudu Xi hallatavasse nö 31 ühiskassasse ehk obštšakki (s.o Eestis tegutsevate kuritegelike ühenduste või grupeeringute juhtide poolt kuritegude toimepanemisest saadud kriminaaltulust kümniste kogumisest moodustuv ühine kassa). Ülejäänud osast teenitud kriminaaltulust võttis täpselt tuvastamata osa Oleg Martovoi enda kätte ja täpselt tuvastamata osast kriminaaltulust maksis ta kriminaaltulu teeninud liikmetele vajadusel vanglas viibimise ajal toetuse nii temale enesele, ent ka tema perekonnale, samuti advokaadikuludeks, ent ka uute kuritegude toimepanemise tarbeks. Teiselt poolt moodustus Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi juhitud kuritegelik ühendus tegutseval kujul nn Loksa grupeeringu baasil. Nn Loksa grupeering tegutseb Eduard Košljakovi juhtimisel juba alates 2010-ndatest aastatest ja on tegelenud eeskätt narkokuritegude toimepanemisega, samuti nn katuse pakkumisega nii illegaalses äris (nt narkoäris) kui ka legaalses äris tegutsevatele isikutele (illegaalses äris tegutsevad isikud maksid nö kaitse eest 20% kriminaaltulust, ent legaalses äris tegutsevad ärimehed maksid nn Loksa grupeeringule nö kaitse ja esindamise eest 10%). Alates nn Loksa grupeeringu tegutsemise algusest on seda juhtinud Eduard Košljakov (hüüdnimega Loksa Edik) ning tema nö paremaks käeks on olnud Aivar Tartu, kelle ülesandeks oli lahendada grupeeringus erinevaid probleeme. Täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 2016.aastal moodustus nn Loksa grupeeringu baasil Eduard Košljakovi juhtimisel kuritegelik ühendus, kuhu lisaks Eduard Košljakovile ja Aivar Tartule kuulusid ka Albert Tsoi ja varem vägivalla kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud Timofei Solomatov, kellest viimase värbas Eduard Košljakov enda ühenduse liikmeks hakates teda juba karistuse kandmise ajal rahaliselt toetama, ning kes vanglast vabanemise järel liituski täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2016.a septembrikuud Eduard Košljakovi juhitud nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse nn Loksa brigaadiga. Albert Tsoi ja Timofei Solomatov allusid nn Loksa brigaadis mõlemad vahetult Eduard Košljakovile. Toona nii nn Oleg Martovoi/Y2 kui ka nn Eduard Košljakovi/Aivar Tartu (nn Loksa grupeering) grupeeringute tegevuses välja töötatud toimimispõhimõtete alusel moodustati nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus tegutseval kujul täpselt tuvastamata ajal 2016.a sügisel seonduvalt Xi tapmisega 13.09.2016.a-l, mis tingis nii Oleg Martovoi, Y2 ja Marko Süvaoja, ent ka Eduard Košljakovi ja tema juhitud nn Loksa brigaadi tegevuse nö sisemise reformimise, mille tagajärjel moodustus terviklik nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus tegutseval kujul. Nimelt tappis J. V. 13.09.2016.a varahommikul Haapsalu lähedal Saunja lähe ääres enda isa V. „T.“ V. hea sõbra Xi (hüüdnimega „K.“), keda nii Oleg Martovoi kui ka Eduard Košljakov pidasid Xi eluajal Eesti Vabariigis tegutsevate kuritegelike ühenduste seas kõrgeimaks kuritegelikuks autoriteediks. Pärast Xi tapmist otsustati Eestis toona tegutsevate kuritegelike ühenduste juhtide poolt, et esialgu kohe uut nö üht liidrit ei valita, vaid edaspidi hakkab kõige olulisemaid probleeme lahendama nö „üldkoosolek“. Peljates senise mõjuvõimu, mis oli osaliselt tingitud lähedastest suhetest Xga, vähenemist, lähenesid nn Oleg Martovoi/Y2 ja nn Eduard Košljakovi/Aivar Tartu (nn Loksa grupeering) oma tegevuses veelgi ning pärast Xi tapmist tegutsesid nad juba tervikliku kuritegeliku ühendusena. Toonaseid protsesse meenutasid Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja omakeskis pool aastat pärast Xi tapmist, s.o 18.04.2017.a-l kohvikus Grammofon toimunud vestluses, kus Marko Süvaoja meenutas, et nad otsustasid pärast Xi tapmist, et sellest me otsustasime, et kui meil on samad ideelised kaalutlused, me mõtleme samamoodi, siis meil selles mõttes vaidlusi ei ole, hakkame meie oma ühendama. Vot ühendasimegi, kes tahtis – kellelegi ei keelatud kaasata neid inimesi minu arusaamise järgi. Alates 2016.a septembrist tegutseski nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus juba tegutseval kujul, s.o moodustudes kahest nn brigaadist, kuhu kokku kuulus igal ajahetkel vähemalt kolm liiget, ning millest ühe moodustasid lisaks Oleg Martovoile tema vend Y2, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov, ning mille tegevus oli suunatud eeskätt
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele; ning teise nn brigaadi (mida tinglikult nimetati 32 tulenevalt Eduard Košljakovi elukohale nn Loksa brigaadiks) moodustasid Eduard Košljakovi juhtimisel koos Eduard Košljakoviga Aivar Tartu, Timofei Solomatov ja Albert Tsoi, ning mille tegevus oli suunatud eeskätt
Ent lisaks kaasati nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse tegevuse soodustamiseks erinevate kuritegude toimepanemiseks kolmandaid, kuritegelikku ühendusse mittekuuluvaid isikuid (nt F2 jt). Nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus tegutses olemasoleval kujul kuni 20.03.2018.ani, mil Oleg Martovoi, Y2, Marko Süvaoja, Aleksei Karpov, Eduard Košljakov ja Timofei Solomatov kahtlustatavatena kinni peeti ning nende suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Nn Oleg Martovoi juhitud kuritegeliku ühenduse üldised põhimõtted: Nn Oleg Martovoi juhitud kuritegeliku ühenduse toimimine põhines ühenduse liikmete poolt omaks võetud kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitel, mis põhinesid vangla subkultuurist tärganud nn ponjatiedel (nn „arusaamad“), milliseid reegleid järgisid ka teised Eesti Vabariigis tol ajahetkel tegutsenud kuritegelikud ühendused (nt nn AP kuritegelik ühendus, nn HD kuritegelik ühendus ehk nn tšetšeenide kuritegelik ühendus, nn AK kuritegelik ühendus, nn R. „S.“ S.i kuritegelik ühendus, nn Kemerovo kuritegelik ühendus jt), mis võimaldasid vajadusel nn Oleg Martovoi kuritegelikul ühendusel ja selle liikmetel lahendada tõusetunud probleeme teiste kuritegelike ühenduste ja nende liikmetega samade põhimõtete ja reeglite najal, mis omakorda tagas ühtlasi nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse tegevuse püsivuse, ent lisaks sellele tagasid kehtestatud reeglid nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses alluvussuhted, korra ja ka seeläbi kuritegeliku ühenduse kestmise. Nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses kehtinud nn kirjutamata reeglite ilmeka näitena, millest nähtub kuritegelikus ühenduses kehtiv sisemine hierarhia ja suhtluse korraldus kolmandate isikutega, võib tuua 18.04.2017.a-l toimunud telefonikõne R2 ja Oleg Martovoi vahel, milles R2 avaldas soovi kõneleda Y2ga kuivõrd viimasega soovib kohtumist kokku leppida Z2 (s.o 13.02.2018.a kriminaalasjas nr 16221000133
lg 2 p 4 järgi kahtlustatavana kinni peetud Z2), ent selle palve peale vastas Oleg Martovoi, et miks Y2ga, sest hoopis tema enesega tuleb kokku saada. Seejärel helistas Oleg Martov
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.