← Eesti

3-21-494/10

Obsah (11)§ 121§ 44§ 45§ 104§ 48§ 207§ 203§ 204§ 201§ 43§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-494 Haldusasi X k

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). 3-21-494 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas 09.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsus, millega määrati Y hooldajateks tema vanavanemad; 2) kohustada Rae valda uuesti asja otsustama; 3) mõista Rae vallalt välja X õigusvastase hooldusõiguse piiramise ning X ja X perekonnaellu sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt ei olnud Rae Vallavalitsus 26.12.2020 otsust kaebajale kätte toimetanud.
  2. Rae vald teatas 22.04.2021 vastuses, et Rae Vallavalitsus ei ole teinud ühtki otsust, millega oleks X hooldajateks määratud tema vanavanemad.
  3. X esitas 04.05.2021 seisukohas järgmised täpsustatud nõuded: 1) tühistada Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsus piirata X ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust, suhtlemise õigust X suhtes; 2) mõista Rae vallalt välja X õigusvastase hooldusõiguse piiramise ning X ja X perekonnaellu sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 16.08.2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks (täpsemate selgituste andmiseks) 15-päevase tähtaja. Jääb selgusetuks, millise haldusakti või toiminguga tekitati kaebajale väidetavalt mittevaralist kahju. Ehkki kaebuses on taotletud Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsuse tühistamist, ei ole kaebaja vaidlustatud haldusakti kohtule esitanud ega Rae vald kinnitanud sellesisulise haldusakti olemasolu. Kui vastavat haldusakti ei eksisteeri, ei saa see ka kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Samas on vastustaja oma 22.04.2021 vastuses selgitanud, et Rae vald esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule avalduse X (vanaema) määramiseks X ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras ning Harju Maakohus jättis samal päeval selle taotluse määrusega nr 2-20-19135 rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-1912293 lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas, samuti määrati kindlaks isa ja lapse suhtluskord. See tähendab, et kaebajal puudus lapse viibimiskoha määramise õigus (vt perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1, § 119). Vaidlust ei ole ka selles, et pärast X ema surma esitas kaebaja 31.12.2020 Harju Maakohtule avalduse enda hooldusõiguse täielikuks taastamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2021 määrus nr 2-19-12293, p 5). Seega ei ole valla 29.12.2020 avaldus Harju Maakohtule X määramiseks X ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras takistanud kaebajal esitamast maakohtule oma hooldusõiguse taastamise avaldust (vt PKS § 138 lg-d 1 ja 2). Ühtlasi ei tulene PKS-st ega ühestki muust õigusaktist kohalikule omavalitsusele õigust enne kohtumäärust otsustada lapse viibimiskoha üle, mistõttu puudus vallal õiguslik alus last pärast lapse ema surma tema senisest elukohast ära võtta ja kaebajale üle anda. Valda ei saa pidada tegevusetuks ka lastekaitseseaduse §-de 32 või 33 mõttes, kuna ei ole alust eeldada, et kaebaja lapse näol olnuks tegemist hädaohus lapsega.
  5. X esitas 01.09.2021 kaebuse täienduse järgmiste põhjendustega. Rahvastikuregistri andmetel lõppes X (ema) hooldusõigus X suhtes 25.12.2020 X surmaga. Seega läks 25.12.2020 hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas üle Rae Vallavalitsusele, sest lapse elukohana oli sel ajal rahvastikuregistrisse kantud Rae vallas asuv eluruum (PKS § 171 lg 1 ja § 176 lg 1). Järelikult vastutas Rae Vallavalitsus edaspidi täielikult ka kõikide lapse ja isa kohtumisi reguleerivate kohtulahendite täitmise eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrus nr 2-19-12293, millega anti X viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus X ). On arusaamatu, miks ja millisel õiguslikul alusel eiras vastustaja isa nõuet jätkata samas kohtumääruses kindlaks määratud suhtluskorraga, mis oleks pidanud 2

(7)3-21-494 samuti kehtima. Vastustaja ei taganud pärast lapse ema surma seega kohtulahendi täitmist. Juhul, kui kohtulahend vastustaja suhtes enam ei kehtinud, eiras vastustaja PKS §-s 116 sätestatud võrdse hooldusõiguse ja PKS §-s 143 sätestatud suhtlusõiguse põhimõtet teise vanemaga suhtlemisel. Kaebaja ei tea, milliseid konkreetseid haldusakte on Rae Vallavalitsus kaebaja ja tema tütre suhete reguleerimiseks andnud või kas need on jäetud kaebajale edastamata või kas üleüldse saab Rae valla lastekaitseametnike kirju haldusaktina mõista. Kaebaja kirjutas lastekaitseametnikele mitmeid kirju, kuna oli mures oma lapse asukoha ja heaolu pärast. Sisulisi vastuseid lastekaitseametnikud kaebajale ei andnud. Sellega rikuti kaebaja õigust teabele PKS § 144 alusel. Vastustaja puhul oli tegemist vastamiseks kohustatud isikuga. Vastustaja ei reageerinud kaebaja palvetele laps talle üle anda, temaga kohtuda, takistas lapse elukohajärgset sissekirjutuse muutmist Rapla valda, viis lapse ilma isa teavitamata ja nõusolekuta hambaarsti juurde, viis last ja võimaldas lapsel ilma isa kooskõlastuseta käia Aruheina lasteaias. Vastustaja ei koostanud lapsele juhtumiplaani. Vastustaja omistas viibimiskoha otsustusõigusele sisuliselt kõik hooldusõiguslikud küsimused. Lisaks pöördus vastustaja hooldusõiguse äravõtmiseks kohtusse ja sõlmis halduskoostöö tegemiseks halduslepingu Tallinna linnaga enda esindamiseks tsiviilprotsessides, esitas kaebuse Siseministeeriumile seoses lapse elukoha muutmisega Rapla valda isa elukohta, taandas end menetlusest alles
  1. a jaanuari lõpus, kuigi oli toimingupiirangust juba varem teadlik. Vastustaja tegi tsiviilasjas nr 2-19-12293 kohtule ettepaneku, et isa võiks kohtuda lapsega ainult reedest kuni pühapäevani, millega väidetavalt ei ole lapse elu ohustatud. Ka lapse vanavanemate aktiivne toetamine on käsitatav vastustaja tegevusena. Vastustaja hoiatas Politsei- ja Piirivalveametit ja lasteaeda, et isa võib lapse ära võtta, ning palus lasteaiaõpetajatel sellest lastekaitseametnikele ja vanavanematele kohe teada anda. Kaebaja esindaja edastas juba 26.12.2020 Rae vallale e-kirja nõudega laps kohe isale üle anda. Seda nõuet eirati kuni 28.06.2021 ja ka siis ei teinud vastustaja midagi selleks, et last kaebajale üle anda, vaid kaebaja pidi minema lasteaeda lapsele järele ja ta sealt ära viima. Kui vastustaja väidab, et ei ole kaebaja suhtes ühtegi haldusakti andnud, palub kaebaja tuvastada vastustaja tegevusetuse õigusvastasus. See, millise konkreetse õigusvastase teo või toimingu on haldusorgan teinud, on kohtu diskretsiooniotsus. Vastustaja rikkus selgelt kaebaja õigusi ja tõlgendas endale PKS § 176 lg-st 1 tulenevaid kohustusi valesti. Vastustaja on rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit
  2. Kogu vastustaja käitumine, võõraviha, püüded laps ka kohtu kaudu isalt ära võtta, sealjuures alusetult kohtulahendit vaidlustades, alavääristas kaebajat, takistas tal lapsega koos aega veeta ning kahjustas tema ja lapse parimaid huve, suhet ning pereelu puutumatust. Kui vastustaja ei oleks kaebusi esitanud, oleks hooldusõiguste taastamise kohtulahend jõustunud ja seega kaebaja õiguste rikkumine lõppenud märgatavalt varem. Kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju nii tegevusetuse kui ka tegevusega, millega riivati kaebaja eraelu puutumatust, eirati tema õigust lapsega koos olla, jäeti laps talle üle andmata, kinnistati last vanavanemate juurde ja võõrutati isast, ei soodustatud isa ja lapse suhet, ei jagatud lapse osas isale teavet, viidi laps lasteaeda ja hambaarsti juurde ilma isa nõusolekuta, ei võimaldatud last registreerida isa elukohajärgses omavalitsuses, ei koostatud juhtumiplaani.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas 09.02.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1)

§ 121lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 121 lg 2 p 1 alusel.

Haldusakti tühistamisnõue kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel. Puudub Rae valla haldusakt, millega piirati X ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust, 3

(7)3-21-494 suhtlemise õigust X suhtes. Kohus ei saa tühistada haldusorgani eraõiguslikke tahteavaldusi. Samuti ei saa olla haldusaktiks Rae valla 29.12.2020 avaldus Harju Maakohtule X määramiseks X ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras. Tegemist oli vaidlusega, mille lahendamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Lisaks ei tulene vastustajale PKS-st ega ühestki muust õigusaktist õigust enne kohtumäärust otsustada lapse viibimiskoht, mistõttu puudus vallal õiguslik alus last pärast lapse ema surma tema senisest elukohast ära võtta ja kaebajale üle anda. Lapse hooldusõiguse küsimuste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS § 550 lg 1 p 2, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2021 määrus asjas nr 3-20-2200, p-d 20-21). Kui ei ole olemas kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti, ei saa kaebajal olla ka kaebeõigust (

§ 44lg 1).

Järelikult on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kuuluvad tagastamisele

§ 121lg 1 p 3 alusel.

Kaebaja taotleb mõista Rae Vallavalitsuselt välja X õigusvastase hooldusõiguse piiramisega ning X ja X perekonnaellu sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt on vastustaja intensiivselt sekkunud kaebaja eraelu puutumatusse, takistades teadlikult ja pahatahtlikult kaebaja õigust omada enda lapsega lähedasi suhteid ja teostada lapse üle hooldusõigust. Kaebaja on esitanud 28.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna ja Rae valla tegevuse ning Rapla valla tegevusetuse peale ning Tallinna linnalt, Rae vallalt ja Rapla vallalt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel (haldusasi nr 321-425). Praeguses asjas esitatud Rae valla toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kattuvad haldusasjas nr 3-21-425 esitatud nõuetega. Mõlemas haldusasjas on vaidluse aluseks samad faktilised asjaolud: pärast lapse ema surma (s.o 26.12.2020) on Rae vald kaebaja hinnangul õigusvastaselt takistanud kaebajal hooldusõiguse teostamist oma lapse suhtes (Rae vald ei ole kaebajale last üle andnud kohe pärast 26.12.2020; Rae vald ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrust, millega määrati kindlaks suhtluskord vanemate vahel; Rae vald on takistanud kaebajal lapse elukohajärgset sissekirjutust muuta; Rae vald on viinud last lasteaeda ja psühholoogi juurde ilma isa nõusolekuta). Ka haldusasjas nr 3-21-425 on kaebaja kinnitanud, et tema eesmärgiks on olnud vaidlustada Rae valla toiminguid pärast 26.12.2020 seoses kaebaja hooldusõiguse teostamisega (takistamisega) tema lapse suhtes ning taotlenud ka vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seejuures on kaebaja ise märkinud haldusasjas nr 321-425 esitatud 30.07.2021 kaebuse täienduses, et vaidlustab haldusasjas nr 3-21-494 üksnes Rae valla üksikotsust (otsus selle kohta, et Rae Vallavalitsus jätab kaebaja lapse vallavalitsuse kõrge ametniku sugulaste, s.t vanavanemate juurde ja esitab Harju Maakohtule avalduse kaebajalt kogu hooldusõiguse äravõtmiseks), kuid Rae valla hilisemaid toiminguid, millega piirati õigusvastaselt kaebaja hooldusõiguse ja suhtluse teostamist, vaidlustatakse haldusasjas nr 3-21-425. Seega on praeguses asjas esitatud Rae valla toimingute tuvastamisnõue ja vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue võetud halduskohtu menetlusse haldusasjas nr 3-21-425. Kaebaja on 01.09.2021 kaebuse täienduses märkinud õigusvastase toiminguna mh Rae valla kaebuse Siseministeeriumile seoses lapse elukoha muutmisega. Juhul, kui kaebajale keelduti rahvastikuregistris kande muutmisest, on see eraldi vaidlustatav ning seejuures ei ole võimalik vaidlustada üksnes ühte menetlustoimingut (Rae valla kaebuse esitamine) viidatud haldusmenetlusest (

§ 45lg 3).

Seega kuulub kaebus nimetatud toimingu peale kaebajale tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Ka ei ole lubatav vaidlustada Rae valla tegevust seonduvalt tsiviilasjas nr 2-19-12293 esitatud avaldustega ja Tallinna linnaga halduslepingu sõlmimist seoses tsiviilasjas esindamisega. Kaebajale on tagatud õigus esitada vastuväiteid tsiviilasjades nr 2-19-12293 ja nr 2-20-19305 TsMS-s sätestatud korra kohaselt. Halduskohtul puudub pädevus teha kontrolli tsiviilasjas 4

(7)3-21-494 haldusorgani kui menetlusosalise tegevuse üle, mistõttu kuulub selliste toimingute vaidlustamine

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastamisele.

Kaebaja on viidanud ka Rae valla toimingule, mille kohaselt taandas Rae vald end menetlusest alles jaanuari lõpus 2021. Asjaoludest nähtuvalt seondub ka Rae valla taandamine (halduslepingu sõlmimine Tallinna linnaga tsiviilasjas esindamiseks) tsiviilasja nr 2-19-12293 menetlusega, mistõttu puudub halduskohtul pädevus selle õiguspärasuse kontrollimiseks ning kaebus kuulub selles osas kaebajale

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

Kaebaja on vaidlustanud Rae valla tegevusetust, sest Rae vald on jätnud lapsele juhtumiplaani koostamata. Samas on haldusasjas nr 3-21-425 kaebaja 15.10.2021 menetlusdokumendi p-s 2.11 leidnud, et ühelgi omavalitsusel ei olnud lapsega tegelemise juhtumiplaani. Seega on kaebaja vaidlustanud juhtumiplaani puudumist haldusasjas nr 3-21-425, mistõttu ei ole lubatav korduvalt sama toimingu vaidlustamine samal alusel teises haldusasjas. Sellest lähtuvalt kuulub kaebus osas, millega vaidlustatakse Rae valla tegevusetust (juhtumiplaani puudumine), kaebajale

§ 121lg 1 p 3 alusel tagastamisele.

Kaebaja on vaidlustanud Rae valla reaaltoiminguid, millega viimane teavitas PPA-d kaebaja võimalikust lapse äravõtmisest, andis lasteaiale teada, et kaebaja võib tulla last ära võtma, ja hoiatas, et lasteaiaõpetajad peavad kohe teavitama lastekaitseametnikke ja vanavanemaid sellistest juhtumitest. Neid toiminguid on kaebaja vaidlustanud ka haldusasjas nr 3-21-425. Kuigi kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-21-425 sõnaselgelt välja toonud Rae valla toiminguid (PPA ja lasteaia teavitamine), ilmneb haldusasja nr 3-21-425 asjaoludest kogumis, et kaebaja tegelik tahe on olnud vaidlustada Rae valla tegevust vahemikus 26.12.2020 kuni 28.06.2021 seoses kaebaja hooldusõiguse teostamise takistamisega ja pereellu sekkumisega. Seega kuulub kaebus nimetatud osas

§ 121lg 1 punkti 3 alusel kaebajale tagastamisele.

Kaebaja on 01.09.2021 kaebuse täienduses haldusasjas nr 3-21-494 mh märkinud, et rikutud on tema PKS §-st 144 tulenevat õigust teabele, kui lastekaitseametnikud kaebaja päringutele sisuliselt ei vastanud. Samas ei ole kaebuses ega 01.09.2021 kaebuse täienduses esitatud põhjendust, millest järelduks, et kaebaja sooviks eraldi vaidlustada Rae valla lastekaitseametnike vastuseid (kui toiminguid) märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole väitnud, et tema päringutele oleks jäetud reageerimata või vastamata, vaid kaebuse täiendusest järeldub, et kaebaja ei olnud rahul talle antud vastuste sisuga. Seega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud Rae valla toiminguid seoses kaebaja hooldusõigusega lapse suhtes. Sealjuures on kaebaja ka haldusasjas nr 3-21-425 oma 13.12.2021 menetlusdokumendi p-s 1.16 märkinud, et õiguslikke aluseid kohtumiste korraldamise nõude osas eirati ja teabenõuetele pole selles osas tänaseni vastatud. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõue tagastatakse

§ 121

lg 1 p 3 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 265 eurot kaebajale tagastada (

§ 104lg 5 p 2).

Kohus teeb eraldi määruse riigilõivu tagastamise kohta pärast kaebajalt arvelduskonto andmete saamist ja määruse jõustumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ja liita see haldusasjaga nr 3-21-
  2. Halduskohus on määruse põhjendustes viidanud, et haldusasjade nr 3-21-425 ja 3-21-494 nõuded on kattuvad ning kuna haldusasi nr 3-21-425 on varasem, on kaebajal õigus esitada oma väited varem alustatud kohtuasjas. Kaebaja ei nõustu sellega, sest kaebuse tagastamisel kaotab kaebaja õiguse vaidlustada haldustoiminguid ja haldusakte, kuna kaebetähtaeg on ületatud. Liiatigi on haldusasjas nr 3-21-425 kohus määranud juba kohtuotsuse kuulutamise aja. Kuna 5

(7)3-21-494 kohtule oli ettenähtav, et uue kaebuse esitamine või varasemasse menetlusse täienduste lisamine on menetluslikult võimatu, on kohus kaebuse sedavõrd pika menetlemisega jätnud kaebaja sisuliselt ilma kaebuse esitamise õigusest. Kohus oleks pidanud võtma kaebuse menetlusse ja liitma selle varem alustatud haldusasjaga (

§ 48lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras halduskohtu määruse seaduslikkust (

§ 203lg 2, § 197 lg 1).

Kui ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse õigusvastaselt tagastanud, saab ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistada ja saata menetlusse võtmise küsimuse halduskohtule uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa halduskohtu asemel kaebust menetluse võtta ega seda teise haldusasjaga liita. 9. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus tagastas kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 121 lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asja materjalidest ja asjaoludest nähtuvalt ei ole olemas Rae valla haldusakti, millega piirati kaebaja ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust ja suhtlemise õigust X suhtes ja mille tühistamist on kaebaja praeguses asjas taotlenud. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid ega tõendeid, mis vastupidist kinnitaks. Järelikult tagastas halduskohus tühistamisnõude õigesti

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kuna kaebaja vaidlustatud haldusakti ei ole olemas, on põhjendamatu ka määruskaebuse väide, et kaebuse tagastamisega kaotab kaebaja mh õiguse vaidlustada haldusakte kaebetähtaja ületamise tõttu. 11. Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu seisukohta, et praeguses ja asjas nr 3-21-425 esitatud kaebuse nõuded ja alus kattuvad. Mõlemas asjas seisneb kaebaja arvates tema õiguste rikkumine selles, et Rae vald takistas tal pärast lapse ema surma õigusvastaselt lapse suhtes hooldusõigust teostamast. Mõlemas asjas on kaebaja pidanud õigusvastaseks seda, et Rae vald andis lapse kasvatada tema vanavanematele, kuigi lapse hooldusõigus oli kaebajal; Rae vald ei täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrust, millega määrati kindlaks suhtluskord vanemate vahel; Rae vald takistas kaebajal lapse elukohajärgset sissekirjutust muuta; Rae vald viis last lasteaeda ja hambaarsti või psühholoogi juurde ilma isa nõusolekuta (vt kaebaja 05.04.2021 menetlusdokument asjas nr 3-21-425, p 2.1.1, ja 01.09.2021 menetlusdokument asjas nr 3-21-494). Mõlemas asjas on kaebaja ka ette heitnud, et Rae vald on tsiviilasjades temalt hooldusõiguse äravõtmiseks nõude esitanud ning alusetult edasikaebeõigust kasutanud; Rae vald ei ole toimingupiirangust kinni pidanud; Rae vald ei ole lapse kohta juhtumiplaani koostanud; Rae vald on andnud hoiatusi või suuniseid, et vältida lapse isale üleandmist ja tagada tema vanavanemate juures viibimine (vt kaebuse p 53, kaebaja 30.07.2021 menetlusdokumendi p-d 5.3 ja 5.6, 15.10.2021 menetlusdokumendi p-d 2.11 ja 5.1 ning 13.12.2021 menetlusdokumendi p 1.19 haldusasjas nr 3-21-425 ning 01.09.2021 menetlusdokument asjas nr 3-21-494). Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et nii praeguses kui ka asjas nr 3-21-425 on kaebaja eesmärk olnud vaidlustada Rae valla tegevust vahemikus 26.12.2020 kuni 28.06.2021, millega on põhjendamatult takistatud kaebaja hooldusõiguse teostamist ja sekkutud kaebaja eraellu, ning mõista välja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis. Sealjuures on mõlemas asjas kaebaja taotlenud mõista välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna haldusasjas nr 3-21-425 olid juba vastavad nõuded kohtu menetluses, ei olnud halduskohtul võimalik menetleda sama nõudega samal alusel esitatud korduvat kaebust (

§ 43lg 1 p 6

(7)3-21-494 3). Järelikult tagastas halduskohus toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded õigesti

§ 121lg 1 p 3 alusel.

Eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja seisukoht, et ta on praeguse kaebuse tagastamisega kaebuse esitamise õigusest ilma jäänud. 12. Kaebaja leiab määruskaebuses, et kaebuse tagastamisega on ta mh kaotanud õiguse vaidlustada haldustoiminguid kaebeõiguse ületamise tõttu. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, milliste konkreetsete haldustoimingute vaidlustamise võimalusest ta ilma jääb. Ringkonnakohus märgib esiteks, et toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks saab esitada kaebuse kolme aasta jooksul toimingu tegemisest arvates (

§ 46lg 5).

Seega ei ole eelduslikult halduskohtu määruse jõustumise ajaks möödas ka tähtaeg, mille jooksul on kaebajal võimalik vaidlustada kohtus toiminguid, mida Rae vald on teinud pärast 26.12.2020 seoses kaebaja hooldusõiguse piiramisega. Lisaks tuleb tuvastamiskaebuse puhul arvestada

§ 45

lg-s 2 sätestatud piiranguga.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend hüvitamiskaebuse esitamine. Kaebaja on haldusasjas nr 3-21-425 juba esitanud nõuded Rae valla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks tema hooldusõiguse teostamise takistamisel ja eraellu sekkumisel ajavahemikus 26.12.2020 kuni 28.06.2021, tuues esile üldjoontes samad valla toimingud või rikkumised mis praeguses asjas (vt eespool). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguse kaitseks vajalik veel eraldi iga üksiku esile toodud toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Sellist vajadust ei ole kaebaja ära näidanud kaebuses, selle täienduses ega määruskaebuses. Sealjuures on halduskohus selgitanud, miks praeguses asjas ei ole võimalik eraldi vaidlustada Rae valla kaebust Siseministeeriumile seoses lapse elukoha muutmisega ja Rae valla tegevust kaebaja hooldusõigust puudutavates tsiviilasjades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid. 13. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus tasutud riigilõivu selle maksjale (

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.