Obsah (8)

§ 230§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 177§ 434

2-21-108070 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-108070 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Renovum hagi U. S. vast

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kostja nii kohtule esitatud vastustes kui ka kohtuistungil tunnistas hagi osaliselt. Kostja väitel ei olnud õigusabi osutatud selles ulatuses, nagu arvetel märgitud, samuti tehti toiminguid, mida kostja ei soovinud (kompromissläbirääkimised). Kostja märkis samuti, et osutatud õigusabi ei olnud kvaliteetne (näiteks esindaja osalemine kohtuistungil). Esitatud arvetest ei ole võimalik aru saada, kui palju mingile toimingule aega kulus, seega ei ole võimalik kontrollida kulude/ajakulu põhjendatust. Esmases vastuses nõustus kostja hagiga summas 500 eurot (riigilõiv ja sõidukulud), märkides samas, et on nõus tasuma 955 eurot 18 kuu jooksul, summas 53,05 eurot kuus. Kohtuistungil ja hilisemates seisukohtades nõustus kostja hagiga summas 1100-1200 eurot, sh riigilõiv ja sõidukulud 500 eurot ning õigusabikulud 600-700 eurot. Kostja nõustus sellega, et hageja siiski osaliselt osutas lepingust tulenevaid teenuseid.
2. Hageja esitas enda nõude tõendamiseks 08.11.2019 Õigusteenuse lepingu nr. xxxxxxxx koos hinnakirjaga, 04.12.2019 arve nr 115 summas 325 eurot; 02.03.2021 arve nr. 44 summas 1280 eurot ja 11.02.2021 arve nr. 29 summas 195 eurot. Lisaks nimetatud dokumentidele esitas hageja kohtule 10.06.2020 ja 12.06.2020 e-kirjavahetuse U. S.ga ja 10.0.2020 hinnapakkumise summas 1 375 eurot; 02.07.2020 e-kirjavahetuse U. S.ga; Saartelennuliinid 16.02.2021 arve summas 50 eurot; kinnistusosakonna väljavõtted; Renovum OÜ/Rävala ÕB poolt esindajatele väljastatud volikirjad; AS SEB Pank ning A. S. ja AS2 vahel 20.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr. L060028679; 05.04.2021 e-kirjavahetuse U. S.ga ja kohtutäitur I. Prigodaga elatise võlgnevuse teemal (2 e-kirja); U. S. (U. L.) poolt 05.11.2019, 08.11.2019 ja 27.01.2021 hagejale väljastatud volikirjad; 21.11.2019 A. S.le saadetud nõudekirja seoses ühisvara jagamise ja hüvitise nõudega ( ca 2,0 lk); 13.02.2020 A. S.le saadetud nõudekirja (e-kiri); 04.03.2021 e-kirjavahetuse U. S.ga seoses kompromissi ja arvega nr. 44; 15.09.2020 üürniku kinnitus aadressil xxx, Tallinn, elamise kohta alates juunist 2019 (kinnitusest jääb ebaselgeks, kas selle on kirjutanud M. K. või H. K.); Google maps kaardi üürniku elukohta jõudmise aja kohta; U. S. teate volikirja lõpetamise kohta alates 04.03.2021; 17.03.2021 ja 23.03.2021 e-kirjavahetuse U. S.ga seoses volikirja lõpetamisega ja ettemaksu tasumisega ning õigusteenuse peatamisega.
3. 04.04.2022 kohtuistungil nõustus kostja täies ulatuses 11.02.2021 arvega nr. 29 summas 195 eurot (3 tundi, 65 eurot tund). Nimetatud arve oli esitatud U. S. kui kostja esindamise eest tsiviilasjas nr. xxx. Kuna kostja nõustus antud summaga täies ulatuses, siis ei anna kohus nimetatud arve osas sisulist hinnangut arve põhjendatuse kohta. Kostja nõustus sellega, et hageja on nimetatud asja raames talle õigusteenust osutanud. Tunnitasu maksumus 65 eurot tuleneb 08.11.2019 Õigusteenuse lepingu nr. xxxxxxxx lisaks olevast hinnakirjast. 8
4. Kostja vaidlustab osaliselt 04.12.2019 arvest nr. 115 ja 02.03.2021 arvest nr. 44 tulenevaid teenuseid ja summasid. Ülaltoodust tulenevalt annab kohus sisulise hinnangu 04.12.2019 arve nr. 115 ja 02.03.2021 arve nr. 44 põhjendatusele.
5. 04.12.2019 arve nr.
6. Nimetatud arve summas 325 eurot (5 tundi, maksumusega 65 eurot tund) on seotud õigusteenuse osutamisega seoses elatise nõudega ning läbirääkimistega kohtutäituriga, A. S.ga, nõudekirja koostamise, dokumentidega tutvumise ning analüüsiga. Kostja antud arvega ei nõustunud, vähemalt osaliselt. Kostja esindaja kahtles 04.04.2022 kohtuistungil selles, et 2,5 tundi nõudekirja koostamise eest, nagu hageja selgitas, on mõistlik ajakulu. Esindaja viitas ka asjaolule, et arvel ei ole märgitud, millised läbirääkimised ja kellega toimusid (A. S., kohtutäitur I. Prigoda), ning kui kaua see aega võttis. Kohus tutvus hageja poolt esitatud, A. S.le 29.11.2019 koostatud nõudekirjaga ning tuvastas, et kuigi nõudekirja pikkus on natuke rohkem kui 2,0 lk (mitte 2,5 lk, nagu hageja märgib), siis võttes arvesse selle sisu, vormindust ja tavapärasemast pikemaid reavahesid, võiks antud dokumendi tegelik maht olla maksimum 1,5 lk. Lisaks moodustavad üle poole nõudekirjast viited seadusesätetele, seega võiks reaalne ajakulu õigusteadmistega esindaja jaoks moodustada maksimaalselt 1,0 tundi. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga selles, et 2,5 tundi ei ole antud juhul mõistlik ajakulu. Mis puudutab päringuid A. S.le ja kohtutäitur I. Prigodale, siis võib nendele kulunud ajakulu moodustada maksimaalselt 30 minutit (kohus lähtub kohtule esitatud tõenditest). Kohus võib eeldada, et muudele toimingutele, sh dokumentidega tutvumisele, analüüsile ja läbirääkimistele võis kuluda veel 30 minutit (kuna hageja ei ole antud toimingute kohta tõendeid esitanud ning kohtule ei ole teada, milliste dokumentidega ja millises mahus toimus tutvumine, samuti ei ole teada läbirääkimiste sisu ja aeg, siis peab kohus seda põhjendatud ajakuluks). Seega leiab kohus, et 04.12.2019 arvest nr. 115 tuleneva õigusteenuse põhjendatud ajakulu moodustab 2,0 tundi, maksumusega 65 eurot tund, kokku 130 eurot.
7. 02.03.2021 arve nr.
8. Nimetatud arve summas 1 280 eurot (õigusteenust osutatud 12 tundi, summas 780 eurot, millele lisanduvad riigilõiv 450 eurot ja sõidukulud/lennukipiletite maksumus summas 50 eurot) on seotud õigusteenuse osutamisega tsiviilasja nr. xxx raames, so alusetu rikastumise nõudega. Hagis ja hilisemates täpsustustes on hageja ära toonud toimingutega seotud ajakulu alljärgnevalt: • Kliendiga suhtlemine, tõendite kogumine, hagi koostamine ja esitamine 5 töötundi * 65 = 325 eurot; • hagi täiendus (xxx, Tallinn korteri külastamine, üürnikuga suhtlemine, üürniku kirjaliku kinnituse võtmine) 2 töötundi * 65 = 130 eurot; • kompromissi läbirääkimised 3 töötundi * 65 eurot = 195 eurot, mis koosneb: 60 minutit 10.02.2021 – kohtumine kostja A. S. lepingulise esindajaga Andrus Post kontoris, kompromissi arutamine; 27 SMS-i kostja lepingulisele esindajale Andrus Post; 18 kõnet (40 min) – helistamine ja läbirääkimised A. S.ga; 60 min –helistamine ja läbirääkimised U. S.ga; 90 min kirjavahetus U. S., A. S., Andrus Posti, kohtutäituriga Igor Prigodaga; • 17.02.2021 - ettevalmistus kohtuistungiks Kärdlas 0,75 töötundi *65 eurot = 48,75 eurot; • 17.02.2021 kohtuistungil osalemine 1,25 töötundi * 65 eurot = 81,25 eurot. Kokku 12 töötundi * 65 eurot = 780 eurot (hüvitatakse lepingu p 2.
9. alusel) • Lennupiletid Kärdlasse, kus toimus kohtuistung 2 * 25,00 = 50,00 eurot (hüvitatakse lepingu p 2.
10. alusel) • Riigilõivu hüvitamine 450,00 eurot (hüvitatakse lepingu p 2.
11. alusel). Kokku 1280 eurot (780 + 50 + 450)
12. Kostja esialgselt nõustus arvega osaliselt, ainult riigilõivu ja sõidukulude osas, so summas 500 eurot; 04.04.2022 kohtuistungil märkis kostja esindaja, et kostja ei andnud nõusolekut kompromissläbirääkimisteks. Samuti ei olnud kostja osaliselt nõus kuludega, mis olid seotud üürniku juurde sõiduga, kostja luges mõistlikuks üürnikuga suhtlemise ajakuluks 30 minutit ja 9 sõiduks 30 minutit, seega 1,0 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungiga seonduvalt ei olnud kostja nõus ettevalmistumiseks kulunud ajaga ja osaliselt istungiks kulunud ajaga, kuna istung kestis mitte 1,25 tundi, vaid 36 minutit. Kostja väitel ei olnud hageja istungiks ette valmistunud, sellisele järeldusele jõudis ta kohtuistungi protokolli kuulates. Arve nr. 44 põhjendatuse kindlakstegemiseks tutvus kohus tsiviilasja nr. xxx materjalidega (U. S. hagi A. S. vastu alusetu rikastumise nõudes). Kohus tuvastas, et tsiviilasja nr xxx raames märkis hageja esindaja 13.08.2020 esitatud hagis õigusteenuse kuludeks 480 eurot, sh „nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks hagejaga 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) 3 töötundi, kokku 4 töötundi). Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku 480 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu.“ Antud kulule lisandub hagi esitamiselt riigilõiv summas 480 eurot, kokku moodustasid menetluskulud tsiviilasjas nr. xxx 930 eurot. 17.02.2021 kohtuistungi protokollist nähtub, et „Hageja palub A. S.lt U. S. kasuks välja mõista menetluskulud 930 eurot, sh riigilõiv 480 eurot, …“. Tsiviilasi nr. xxx lõpetati Pärnu Maakohtu 29.03.2021 määrusega seoses hageja poolt hagist loobumisega/hagi tagasivõtuga. Menetluskulud kogusummas 930 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, jäid U. S. kanda. Arvel on 44 on märgitud õigusteenuse ajakuluks kokku 12 tundi. Kohus ei pea antud kulu põhjendatuks alljärgnevatel põhjendustel: • 02.03.2021 arvest nr 44 nähtub, et seoses tsiviilasjas nr xxx esitatud hagiga kulus hagejal hagi esitamiseks, sh kliendiga suhtlemiseks, tõendite kogumiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks kokku 5 töötundi, maksumusega 65 eurot tund, kokku 325 eurot. 13.08.2020 hagis on nimetatud toimingute ajakuluks 4 tundi (1+3), maksumusega 120 eurot tund (kokkuleppel hagejaga, so U. S.ga); kokku 480 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks selline hageja poolt märgitud teenuse osutamise ajakulu ja hinna vahe/erinevus ühe ja sama asja raames – arvest nr. 44 tulenevalt oli tunnitasu 65 eurot tund ning ajakulu 5 tundi; hagist tulenevalt tunnitasu 120 eurot tund ja ajakulu 4 tundi. • Kostja esindaja väitel ei andnud U. S. alusetu rikastumise nõude hagis nõusolekut kompromissläbirääkimisteks. Hageja väitel tulenes nõusolek volikirjast, samuti oli esindatava seisukoht 50/50, so küll oli nõus, siis jälle mitte. Kohus ei saa nõustuda sellega, et ainult volikiri annab aluse toiminguteks ka siis, kui tellija ei ole esitanud konkreetset/selget nõustumist, kohus leiab, et kõik toimingud peavad olema teenuse tellija poolt heaks kiidetud. See aitaks muuhulgas vältida sellist olukorda, nagu tekkis tsiviilasja nr. xxx raames – hageja esindaja tegi toiminguid (kompromissläbirääkimised, osaline nõudest loobumine), mida hageja ei ole kas täielikult või osaliselt soovinud/heaks kiitnud. Õigusteenuse lepingu p. 3.
13. kohaselt, teenuse osutaja kohustub lähtuma õigusteenuse osutamisel üksnes Tellija huvidest, eelistades Tellija huve enda ja kolmandate isikute huvidele. Seega U. S. esindaja, tehes toiminguid, mida U. S. ei väidetavalt soovinud, täitis lepingut Tellija huve vajalikul määral arvestamata, st ilma kohase hoolsuseta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegelikkuses soovis kompromissi läbirääkimist/sõlmimist ja oli selle heaks kiitnud. • Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et alljärgnevad arvel märgitud toimingud – SMS-d, telefonikõned, 90 minuti kirjavahetus – toimusid just nimelt arvel märgitud mahus ning olid asja lahendamise seisukohalt vajalikud ja põhjendatud (hageja on küll 04.04.2022 kohtuistungil märkinud, et võib need esitada, kuid ei ole seda teinud). Kohus nõustub sellega, et antud kulutused (SMS-d, telefonikõned, kirjavahetus) on sätestatud Õigusteenuse lepingu p. 2.4, kuid nimetatud toimingute kulu ja nende osutamine peab olema põhjendatud, mõistlik ning vajadusel kontrollitav ja tõendatav/tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et antud toimingud olid vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud, vähemalt sellises mahus – kohtu jaoks on selline SMS-de ja kõnede kogus/aeg eluliselt ebausutav. 10 • Kuigi kostja nõustus sellega, et mõistlikuks üürnikuga suhtlemise ajakuluks oli 30 minutit ja sõiduga seotud ajakuluks 30 minutit, seega 1,0 tund, siis on kohtu jaoks ikkagi ebaselge, kes üürnikuga, ning millise üürnikuga, kohtus. Hageja kinnitas 04.04.2022 kohtuistungil, et üürniku M. K.ga (või H. K.ga?) kohtus tema koos juhatuse liikme P. R.ga, U. S. esindaja on vastuses hagile väitnud, et üürnikuga vestles U. S. ise. Esindaja väide leiab kinnitust Pärnu Maakohtu 17.02.2021 kohtuistungi protokolliga tsiviilasjas nr. xxx, kus hageja lepinguline esindaja I. Bodagovskaja avaldas, et „U. kohtus üürnikuga“. Kuna kostja nõustus ajakuluga 1,0 tundi, siis võtab kohus nõustumise vastu. • 17.02.2021 kohtuistung kestis mitte 1,25 tundi, vaid 36 minutit, seega on ajakulu ebamõistlikult suurendatud. • Tsiviilasja nr. xxx (mis on arve nr. 44 esitamise aluseks) materjalidest nähtuvalt moodustasid U. S. õigusabikulud kokku 480 eurot. Kui lähtuda temaga sõlmitud Õigusteenuse lepingust nr. xxxxxxxx ja selle lisaks olevast hinnakirjast, moodustas teenuse tegelik tunnitasu 65 eurot, mitte 120 eurot, seega peaks tasu 480 eurot hõlmama ca 7,40 töötundi (480/65=7,38). Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on piisav ja põhjendatud arvest nr. 44 tuleneva teenuse osutamiseks. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks 02.03.2021 arvest nr. 44 tulenevaks õigusteenuse maksumuseks 480 eurot (ca 7,40 tundi maksumusega 65 eurot tund), millele lisandub riigilõiv 450 eurot ja sõidukulu 50 eurot, kokku moodustab arve nr. 44 põhjendatud summa 980 eurot. Kostja ei ole 3 arvest tulenevaid tasusid/võlgnevust hagejale hüvitanud.
14. Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 04.12.2019 arvest nr. 115; 11.02.2021 arvest nr. 29 ja 02.03.2021 arvest nr. 44 tulenev põhivõlgnevus kogusummas 1 305 (130+195+980) eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
15. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Renovum OÜ Õigusteenuse lepingu nr xxxxxxxx punktile 2.6, makse hilinemise korral kohustub Tellija tasuma viivitusintressi 0,065% tasumata summast iga hilinenud päeva eest.
16. Hageja on hagis arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,065% 18.03.2021 kuni 09.04.2021 summas 25,74 eurot. Kostja esindaja vastuses hagile tunnistas ainult riigilõivu ja sõidukulude nõuet, õigusteenuse osutamisega seotud nõuet ei tunnistanud. Kuna kostja ei tunnistanud põhinõuet, siis saab kohus teha järelduse, et kostja ei tunnistanud ka viivisenõuet. 04.04.2022 kohtuistungil tunnistas kohus õigusteenuse osutamisega seotud nõuet osaliselt, summas 700 eurot; kokku summas 1 200 eurot.
17. Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud osaliselt põhjendamata/tõendamata nõude, tegutsenud käesoleva nõude aluseks olevast Õigusteenuse lepingust (mille alusel on väljastatud arved) tulenevate teenuste osutamisel mittekohase hoolsusega (millest tulenevalt ei saavutanud U. S. tsiviilasja nr. xxx soovitud tulemust, vaid tulemus oli vastupidine ja kulud jäid tema kanda, menetluses esitatud menetluskulude arvestus erineb oluliselt arvel nr. 44 esitatud arvestusest; ühe ja sama asja menetluse raames on kohaldatud erinevat tunnitasu), ning lähtudes hea usu 11 põhimõttest, peab põhjendatuks jätta hageja viivisenõue, sh lisanduva viivise nõue, rahuldamata. Kohus võtab lisaks eelpool märgitule arvesse ka kostja varalist seisundit – kostja on töötu, ülalpidamisel on 4 last (nendest 1 laps raske puudega), seega võib lisanduva viivise nõue oluliselt raskendada kostja materiaalset olukorda. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-143-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel.
19. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 25,74 euro viivise, samuti lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulud 28.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 58% ulatuses hagihinnast, siis jätab kohus 58% hageja põhjendatud menetluskuludest kostja kanda. 29.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

Hageja menetluskulud 30. Hageja esindaja esitas 05.05.2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 1 200 eurot, kokku 1 450 eurot. Hagiavalduses palus esindaja välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

Kohus tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgnevate toimingute eest: • Nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumine ning konsultatsioon esindatavaga – 1,0 tundi; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse esitamine 3,0 tundi, kokku 4,0 tundi – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 2,0 tunni ulatuses. 12 • Kohus lähtub sellest, et tegemist on nn masshagiga, pealegi oli hageja esindaja tutvunud asjaoludega juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja esindaja I. Bodagovskaja oli nõude aluseks olevate teenuste osutamisel ka praeguse kostja U. S. esindajaks, seega oli ta hagi aluseks olevate asjaoludega piisavalt tuttav. Kohus peab antud põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 2,0 tundi. 03.04.2022 – kohtuistungiks ettevalmistumine – ajakulu 0,75 tundi – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, 30 minuti ulatuses, kuna pärast hageja esindaja poolt kohtule 29.12.2021 seisukoha esitamist ei ole toimikusse lisandunud sellises mahus dokumente, millega tutvumine vajaks sellist ajakulu; tsiviilasja toimik ei ole mahukas, seega on kohtul kahtlus selles, et õigusteadustega esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 0,75 tundi. Kohus peab põhjendatuks antud toimingule kulunud ajakuluks 30 minutit. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 930 eurot (7,75 tundi x 120 eurot, käibemaksuta), sh nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumine ning konsultatsioon esindatavaga; hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise ja kohtusse esitamine kulud 240 eurot (2,0 tundi), 29.12.2021 seisukoha esitamise kulud 300 eurot (2,5 tundi); kohtuistungiks ettevalmistumise kulu 60 eurot (0,5 tundi); 04.04.2022 kohtuistungil osalemise kulud 120 eurot (1,0 tundi); 05.05.2022 seisukoha koostamise kulud 180 eurot (1,5 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 30 eurot (0,25 tundi). Kuna hageja tasus riigilõivu summas 250 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu moodustab 20 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud kokku 1200 eurot (250++20+930). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 1200 eurot ning jätab need 58% ulatuses, so summas 696 eurot, kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 696 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (696 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2. Kostjale on käesolevas menetluses antud riigi õigusabi selle kulude hüvitamise kohustuseta, seega jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Alates 01.01.2022 kehtiva

178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 33. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434

, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 13