Obsah (6)

§ 33§ 146§ 150§ 11§ 30§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-17584 Tsiviilasi V

§ 33lg 1-3).

teade pankroti

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud Marko Valge (pankrotis) kanda.
3. Määrata Marko Valge pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 588 eurot, sh käibemaks 98 eurot.
4. Ajutise halduri tasu maksta välja Themis Õigusbüroo poolt 01.12.2021 tasutud deposiidist ja osaliselt 11.03.2022 tasutud deposiidist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (konto nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank).“
5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
6. Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
7. Tagastada Themis Õigusbüroo OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot Themis Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr EE
8. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 2 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Themis Õigusbüroo OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas
10. novembril 2021 Tartu Maakohtule avalduse Marko Valge (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus võttis
11. novembril
12. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiidi kontole 300 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Maakohus määras
13. märtsi
14. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot. Avaldaja tasus kohtu määratud deposiidid. MAAKOHTU LAHEND
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. märtsi
17. a määrusega avaldaja avalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti. Maakohus jättis avaldaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määras võlgniku ajutise halduri tasuks 588 eurot sh käibemaks ja maksta see välja avaldaja poolt
18. detsembril 2021 tasutud deposiidist ja osaliselt
19. märtsi 2022 tasutud deposiidist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Maakohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 13 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Tegemist raugemise olukorraga pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 mõttes. Avaldaja kui võlausaldaja on tasunud kohtu poolt määratud deposiidi. Seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks 490 eurot (käibemaksuta) (7 tundi x 70 eurot). Maakohus määras ajutise halduri tasuks 490 eurot + käibemaks 98 eurot, kokku 588 eurot. Maakohtu hinnangul on see

§ 146lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik.

Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 588 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt

1. detsembril 2021 tasutud deposiidist ja osaliselt
2. märtsil 2022 tasutud deposiidist. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel avaldaja tehtud menetluskulud tema enda kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse tühistamist menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta avaldaja menetluskulud võlgniku kanda ning määrata kindlaks menetluskulude koosseis ja suurus. Alternatiivselt palub avaldaja saata tsiviilasi maakohtule tagasi menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Avaldaja hinnangul on maakohus
6. märtsi 2022 kohtumääruses lahendanud menetluskulude jaotuse ebaõigesti. Maakohus on määruskaebuse aluseks olevas kohtumääruses põhjendanud menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-tega 1 ja 2, mis ei ole käesoleval juhul kohane. Kuna 3 võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud

§ 150

lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning

§ 150

lg 1 p-s 6 sätestatud

§ 11või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast.

Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu. Avaldajat esindas menetluses lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Avaldaja on kandnud menetluskulusid TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ja § 144 p 1 tähenduses ning nende võlgniku kanda jätmist on avaldaja nõudnud. Lisaks on avaldaja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kokku 1300 eurot. Nii avaldaja menetluskulud kui avaldaja kantud deposiidi kulu tuleb avaldaja hinnangul jätta pankrotimenetluse kuluna täies ulatuses võlgniku kanda. Avaldaja kantud kuludeks on riigilõiv 300 eurot, deposiiti tasutud 1300 eurot ja pankrotiavalduse koostamise tasu 230 eurot. 4. Võlgniku ajutine pankrotihaldur esitas seisukoha, mille kohaselt võib lugeda kantuks avaldaja tasutud riigilõivu ja kohtu poolt põhjendatuks peetava õigusabi maksumuse, aga sama ei saa öelda menetluskulu katteks antud tagatise kohta. Kohtu deposiiti makstud ja sihtotstarbeliselt kasutatud summa tagastamist reguleerivad

§ 11

lg 2 ning

§ 30lg 4.

Kui moodustub pankrotivara, mille arvel saab sihtotstarbeliselt ära kasutatud deposiidi tagastada, siis pankrotihaldur teeb seda nimetatud sätete alusel, ilma et kohtu sekkumine oleks vajalik. Kui pankrotimenetlus lõppeb nii, et kogu pankrotimenetluse kulu katmine pankrotivara arvel ei ole võimalik, kohaldub

§ 150lg 4.

Viidatud otsustuse saab kohus teha pankrotimenetlust lõpetavas määruses. Kohtu deposiiti tasutud summat ei saa praegu jätta võlgniku kanda kasvõi seetõttu, et ei ole kindel, et kogu summa tegelikult menetluse kulude katmiseks ära kasutatakse. Määruskaebusest ei selgu, kuidas kaebaja kujutab ette tema nõude konkurentsi muude pankrotimenetluse kulude katmise nõuetega. Menetluse kulu katteks tagatise andmine on olemuslikult seotud riskiga, et makstud summa kasutatakse menetluse läbiviimiseks ja seda tagasi ei saa.

1. Maakohus leidis, et määruskaebuse saaks rahuldada osaliselt. Pankrotimääruses ei saa kindlaks määrata kõiki pankrotimenetluse kulusid, eelkõige deposiidina tasutud summade kandmise asjaolusid. Kuna määruskaebust ei saa täies ulatuses rahuldada, saatis maakohus määruskaebuse TsMS § 663 lg 4 ja 5 alusel menetlemiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 675 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub jätta menetluskulud võlgniku kanda ning määrata kindlaks menetluskulude koosseisu ja suuruse. Alternatiivselt palub avaldaja saata tsiviilasi maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks. 4
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud, kui jättis avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tema enda kanda.

§ 3

lg-e 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

§ 3

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti, kuid sellest üldreeglist on

§-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmine erinevalt, millele viitab

§ 150lg-d 2 ja 3 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.

aprilli 2013. a määrus nr 3-2-1-23-13, p 12).

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kulud menetluskulud ja lg 1 p 6 järgi

§ 11või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

Seega kuna kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tasutakse seadusest tulenevalt võlausaldaja pankrotimenetluse kulud

§ 150lg 2 kohaselt pankrotivarast.

Kuna maakohus jättis avaldaja kantud menetluskulud avaldaja kanda, tuleb selles osas maakohtu otsus tühistada ja jätta menetluskulud

§ 150lg 1 p 1 ja § 150 lg 2 alusel võlgniku (pankrotis) kanda.

9. Avaldaja on soovinud ka menetluskulude kindlaksmääramist. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad

§ 3lg 2 alusel Ts

MS sätted. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 lause 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ja seega avaldaja menetluskulusid kindlaks ei määranud. Ringkonnakohus muudab käesoleva määrusega maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab avaldaja menetluskulud võlgniku (pankrotis) kanda. Lähtuvalt asjaolust, et menetluskulude kindlaksmääramisel on vajalik hinnata avaldaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel ja maakohus ei ole seda teinud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik esimesena menetluskulusid kindlaks määrata. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Lähtuvalt eelnevast tuleb maakohtul määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus, mis kuulub väljamaksmisele võlgniku pankrotivarast

§ 146lg-s 1 sätestatud korras.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et avaldaja tasutud deposiidi summad ei kuulu võlausaldaja menetluskulude hulka. Tasutud deposiidi osas on erinormiks

§ 150

lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas

§ 11või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa.

Seega tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 6 on tasutud deposiit eraldiseisev pankrotimenetluse kulu, mis ei ole menetluskulu

§ 150

lg 1 p 1 tähenduses, ning kohus ei pea selle rahalist suurust eraldi koos menetluskuludega kindlaks määrama.

§ 11

lg 2 ja § 30 lg 4 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule

§ 146lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatu järgi.

5

§ 146

lg 1 p 4 ja

§ 150

lg 2 alusel tasutakse deposiit koos teiste pankrotimenetluse kuludega pankrotivarast. 11. Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur

§-s 146 lg-s 1 sätestatud pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorra alusel. Järelikult ei saa kohus mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse.

1. Määruskaebuse olemust ja asjaolusid arvestades on õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda.
2. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 teisele lausele tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt määruskaebuse rahuldamise korral. Seoses määruskaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastada võlausaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin