2-21-5354/75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5354 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.12.2021 otsus Kaebuse esitaja, liik ja hind X apellatsioonkaebus, hind 2 700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXX), lepingulise esindajad Ulvi Meriste ja Merike Roosileht Kostja Y (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Regina Meriste Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus igakuise elatise 96 euro 84 sendi nõudes alates 01.09.2021 kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
2. Jätta Harju Maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
5. X (hageja/tütar) esitas 06.04.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja/isa) vastu, milles palus mõista kostjalt elatis perioodi 06.04.2020-05.04.2021 eest 1 166 eurot ja elatist 292 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni õpingute lõppemiseni kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja igakuised kulud olid järgmised: eluasemekulud 300 eurot, toidukulu 250 eurot, sidekulu (mobiil, TV, internet) 40 eurot, tervishoiukulu 50 eurot, koolikohustuste täitmisega seotud kulud 20 eurot, riided ja jalanõud 35 eurot, muud kulud (hügieen, taskuraha väljas söömiseks jne) 320 eurot. Kokku 1 020 eurot. Hageja loobus 13.10.2021 menetlusdokumendis tagasiulatuva elatise nõudest ja avaldas, et soovis kostjalt elatist 396 eurot 84 senti kuus kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Septembris 2021 olid hageja kulud järgmised: eluasemekulud 98 eurot 95 senti, toidukulu 161 eurot 25 senti, sidekulu (mobiil, TV, internet) 65 eurot, tervishoiukulu 70 eurot 42 senti, koolikohustuste täitmisega seotud kulud 150 eurot, riided ja jalanõud 119 eurot 46 senti, muud kulud (hügieen, taskuraha väljas söömiseks jne) 128 eurot. Kokku 793 eurot 69 senti (pool moodustas 396 eurot 84 senti). Hageja avaldas 13.10.2021 istungil, et tema nõue kostja vastu moodustas 300 eurot kuus.
6. Asjaolude kohaselt õppis hageja kuni 16.06.2021 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis ja alates 01.09.2021 Tallinn Teeninduskoolis küünetehniku erialal statsionaarses õppes. Hageja käis õpingute vahelisel ajal (20.06.2021-31.08.2021) tööl ja selle perioodi eest hageja kostjalt elatist ei nõudnud. Hageja õppetöö toimus selliselt, et hageja oli 3 nädalat (E-R) järjest koolis hommikust õhtuni ja neljas nädal oli praktika. Praktika tunnid (ilutunnid) toimusid kooli õppesalongis, kus õpilased teenindasid tänavalt tulnud kliente koolivahendite arvelt. Koolitunnid olid 3 päeva nädalas. Lisaks anti kodutööd. Nädalas oli vaja teha vähemalt 5 kirjalikku tööd. Eriala õppimiseks tuli maksta 400 eurot vahendite tarbeks. Hageja töötas alates 24.05.2021 APRANGA OÜ-s (klienditeenindaja kingakaupluses ALDO) osalise töökoormusega 20 tundi nädalas kvartaalselt summeeritud tööaja arvestusega. Töö toimus graafiku alusel ja töötasuks oli 20 tundi nädalas töötamise korral 340 eurot kuus. Kui hageja võtaks juurde lisatunde, siis oleks töötasu kõrgem. Hageja töötasu augustis oli 492 eurot 30 senti, septembris 542 eurot 52 senti ja oktoobris 220 eurot. Õppetööst tulenevalt oli hagejal võimalik töötada vaid nädalavahetustel (tööaeg 09.00-21.00). Oktoobrikuus töötas hageja väiksema koormusega, kuna kooli kõrvalt ei olnud võimalik lisatunde võtta. Nii oli hageja sissetulek oktoobrikuust alates väiksem. Kuivõrd hagejal olid oktoobrikuus suuremad kulutused, kui tema rahalised vahendid võimaldasid, siis oli hageja sunnitud võtma oktoobri lõpus avanssi 220 eurot, mis oli kogu tema oktoobrikuu väljateenitud töötasu. Eeltoodust tulenevalt polnud hagejal enam saada novembris töötasu sissetuleku näol. Hageja sissetulek ei katnud tema vajadusi. Tulenevalt sellisest elukorraldusest polnud hagejal vabu päevi ja koolikõrvalt sissetuleku teenimine oli väga väsitav ning pingeline. Hageja elas koos emaga, kes lõi tütrele elamiseks ja koolis käimiseks vajalikud tingimused ning tegi tütre ülalpidamiseks kulutusi. Ema sissetulek oli 1 500 eurot ja emale kuulus kolmetoaline korter Roopa tänaval. Hageja hinnangul võimaldas isa majanduslik seisund anda tütrele ülalpidamist, kuna isa sai lahutuse järgselt toimunud ühisvara jagamisel 105 510 eurot 5 senti ning kostja polnud endale kinnisvara soetanud. Kostja vastuväited
7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Hagi oli põhjendamata ja tõendamata. 2 Hageja pöördumine kohtusse oli kostja jaoks üllatav. Pooltel oli kokkulepe (kohtuväline kompromiss asjas nr 2-19-19449), et kostja maksab 2 500 eurot (2 500 : 12 = 208 eurot kuus) perioodil 01.02.2020-28.02.
8. Kostja tasus hagejale 2 909 eurot. Kostja maksis hagejale elatisraha omal vabal tahtel perioodil 01.03.2021 – 31.05.2021 250 eurot, mis moodustas 83 eurot 33 senti kuus. Kokku maksis kostja hagejale 3 159 eurot (2909+250). Kostja oli täisealise lapse ülalpidamise kohustust korrektselt täitnud ja makstud summa ületas poolte kokkulepet. Hageja katkestas omal soovil gümnaasiumi
9. klassi õpingud ja võttis 03.04.2018 Tallinna Kunstigümnaasiumist dokumendid välja, kuna hageja soovis minna tööle ja teenida endale elatist. Hageja andis kostjale üheselt mõista, et hageja käib tööl ja teenib töötasu ning on võimeline endale ise hankima elatist ja sealhulgas maksma teenitud töötasust eluks mitte vajalike protseduuride eest. Hageja elas kergemeelset ja pillavat elu ning tegi eluks mittevajalike kulutusi (kasutab taksoteenust Bolt ja tellib sageli kulleriga toitu). Lisaks hoidis tütar isaga suhtlemisel teadlikult eemale ja kostja tajus, et tütre huvi oli saada ainult raha. Hageja käis tööl ja teenis endale elatist ise, seepärast polnud põhjendatud maksta elatisraha tööl käivale täiskasvanud lapsele. Hageja õppis erialal, mille õppetöö toimus sessioonidena. Seoses pandeemiaga ei saanud osutada iluteenuste hooldust nagu hageja väitis. Kostja hinnangul ei pidanud paika, et õppetööst tulenevalt oli hagejal võimalik töötada vaid nädalavahetustel. Hageja töötasu oli tunduvalt suurem, kui hageja märkis. Täisealise ja töötava lapse korral ei eeldata, et tema ülalpidamisvajaduse suurus on kahekordne miinimumelatis kuus. Hageja ei olnud kostja abivajavaks sugulaseks, sest tütar polnud töövõimetu. Samuti polnud hagejal takistusi teha tööd. Tütre vajadused olid tõendamata. Kostja vaidlustas hageja esitatud kulud toidule, kooliga seotud kulud, tervisekulud, kulud riietele ja jalanõudele, sideteenuse kulud, eluasemekulud, kulud hügieenile ja real „muud kulud“ kajastatud kulud. Täisealise hageja elustandard peaks olema kooskõlas tema enda teenitud sissetulekuga, mitte vanemate elustandardiga. Kostja teenis miinimum töötasu ja tema igakuised kulud olid 516 eurot 19 senti. Kostja tööleping lõppes 31.10.2021 ja ta oli töötuna arvel. Kostjal oli sõiduauto ja puudus kinnisvara. Hageja ema töötasu oli kaks korda suurem, kui kostja töötasu. Hageja vanemate varaline seisund ei olnud samaväärne. Kostja selgitas, et jagatud ühisvara oli soetatud kostja lahusvara müügist saadud rahalistest vahenditest. Hageja ema kinnitas kostjale, et ta kannab hageja ülalpidamiskulud kuni laps omandab hariduse, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kuna kostja panustas hagejale ja hageja emale kostja arvelt saadud tulust 94 200 eurot. Hageja ema omandas korteri asukohaga XXXXX, XXXXX kostja lahusvara arvelt. Kostja palus kohtul võtta eelviidatud kokkulepet arvesse hagi lahendamisel. Maakohtu otsus
10. Maakohus jättis hagi elatise saamiseks rahuldamata ja võttis vastu hageja loobumise tagasiulatuva elatise nõudes. Menetluskulud jäid hageja kanda, kuid kohus neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Hageja sündis 13.08.2001, saades täiskasvanuks 13.08.
11. Seega oli hageja hagi esitamise ajal täisealine. Hageja nõude alus oli perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja §
12. Pooled ei vaielnud, et hageja oli kostja laps. Hageja õppis Tallinna Teeninduskoolis küünetehniku eriala esimesel kursusel statsionaarses õppes ja õpingute eeldatav lõppkuupäev oli juuni
13. Hageja töötas alates 2021 maist osalise tööajaga APRANGA OÜ-s (klienditeenindaja). Pooled vaidlesid, kui suured olid hageja igakuised eluks vajalikud kulutused, kas hageja suudab ennast ise üleval pidada ja kas seeläbi rikub kostja oma ülalpidamiskohustust. Kostja lõpetas hagejale elatise maksmise alates 28.02.2021 vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Kostja tegi alates 01.03.2021 hagejale ülekandeid (15.03.2021 - 50 eurot, 01.04.2021 - 50 eurot, 06.04.2021 - 100 eurot ja 30.04.2021 - 50 eurot). Alates 01.09.2021 kostja ülalpidamist enam ei andnud. 3
14. Täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldunud PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu tuli lähtuda PKS § 99, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Hageja vajaduste ulatust ei saanud määrata üksnes ühe kuu kohta (2021 september). Samas pidas kohus põhjendatuks võtta hageja vajaduste hindamisel aluseks 13.10.2021 dokumendis väljatoodu, sest võrreldes hagis väljatoodud igakuiste vajaduste suurusega olid need väiksemad. Toidukulu Asjaolu, et inimene vajab toitu ja selle ostmiseks raha, oli üldtuntud asjaolu. Kuigi kostja vaidles toidukulude suurusele vastu, siis ei toonud kostja välja, kui suur peaks tema hinnangul olema igakuine toidukulu suurus. Hageja väitis, et kooli puhvetis söömise ja hügieenitarvetele kulus 128 eurot. Sessioonõpe oli igal kolmandal nädalal kestusega kolm päeva kas E-K või K--R. õppetöö toimus vastavalt tunniplaanile kestusega 08.15-21.
15. Seega oli ilmselgelt põhjendatud, et hageja sööb koolis kolmel päeval kuus. Kostja väitel oli kooli puhveti hindasid arvestades maksimaalseim lõuna maksumus 5 eurot. Kohus, lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et pikal koolipäeval võib tekkida vajadus osta süüa mitmel korral, pidas mõistlikuks toidukuluks koolis maksimaalselt 30 eurot. Hageja väitis 01.11.2021 menetlusdokumendis, et toidukulu koolis oli keskmiselt 110 eurot. Kohus, kõrvutades ülekannete kuupäevasid kooli kodulehel olevate sessioonõppe päevadega tuvastas, et need kattusid üksnes 01.10.2021 ja 20.10.2021 kodulehel väljatoodud koolipäevadega (29.09-01.
16. ja 20.-22.10.). Seega hageja koolitoidule kuluvate kulude tõendamiseks esitatud tõendid ei kajastanud tegelikult koolis toitlustusele kuluvaid summasid. Kohus pidas põhjendatud ja mõistlikuks toidukuluks 191,25 eurot kuus (161,25 + toidukulu koolis 30 eurot). Eluase Hageja tõi välja, et eluasemekulud olid 98,95 eurot. Kohtu hinnangul olid eluasemekulud (kommunaalkulud, elekter, TV ja internet) põhjendatud. Hageja oli küll 01.11.2021 menetlusdokumendis väitnud, et alates oktoobrist olid eluasemega seotud kulud seoses kütteperioodi algusega kuni 146,67 eurot, kuid hageja polnud oma sellekohast väidet tõendanud. Hageja ema pangakontost nähtus, et 07.01.2021 tasuti kütteperioodil kommunaalkulude eest kokku 167 eurot, mis on oluliselt väiksem kui hageja väitis. Kohtu hinnangul olid hageja eluasemekulud mõistlikus suuruses (Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr3-2-1-169-13, 26.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21, TsÜS § 62 lg 1 ja § 65), arvestades mh ka üürikorterite hindasid. Kuigi hageja tõi välja, et tema ema maksis igakuiselt tagasi eluasemelaenu 379 eurot 75 senti, siis ei nähtunud, et hageja oleks seda asjaolu eluasemekulude suuruse määramisel arvesse võtnud. Seetõttu jättis kohus kostja vastuväited eluasemelaenu eluasemekulude hulka kuulumise osas tähelepanuta. Hügieen Asjaolude kohaselt moodustasid hügieenikulud 18 eurot. Kohus pidas kulusid mõistlikuks. Üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris, vajavad aegajalt ka kosmeetikatooteid. Peres pestakse reeglina pesu koos. Samuti olid pesemisvahendid ja šampoonid tavaliselt peres ühises kasutuses. Seega ei pidanud iga pereliige neid iga kuu ostma. Riided Kohtu hinnangul oli üldteadaolev asjaolu, et inimene vajab riiete ja jalanõude ostmiseks raha. Hageja väidetavad kulutused riietele ja jalanõudele oli ülepaisutatud. Alles 2021 kevadel olid hageja kulud riietele ja jalanõudele hagiavalduse kohaselt 35 eurot kuus. Kuigi hageja ei vajanud igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid (neid sai kanda tavaliselt paar hooaega järjest), oli 4 aegajalt vaja oma garderoobi uuendada, arvestades, et hageja oli noor inimene. Eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes oli põhjendatud kulud 50 eurot kuus, mis tegi 600 eurot aastas. Sidekulud Hageja väitel olid sidekulud 65,61 eurot kuus (mobiili, TV ja internet). Samal ajal oli hageja samad kulud arvestanud juba eluasemekulude hulka. Seega tuli väidetud sidekulust 65,61 eurot maha arvestada 16 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtus, et hageja oli tasunud Tele2 arveid 41,34 eurot ja 8,27 eurot. Väidetavalt oli tegemist hageja mobiili arve ja mobiiltelefoni järelmaksuga. Kostja vaidles kuludele vastu, kuna ei olnud võimalik tuvastada, kes teenust tarbis ja kuidas on need kulud seotud hagejaga. Kohtul polnud tõenditest võimalik aru saada, milline summa, millist kulu tõendas ega hinnata soetatud mobiiltelefoni kogumaksumuse mõistlikkust. Kui 2021 sügisel olid hageja mobiili ja mobiiltelefoni järelmaks kokku 49 eurot 61 senti, siis 12.03.2021 tasus hageja ema Tele2-le 29 eurot 38 senti ning kontoväljavõttes oli juurde kirjutatud „Melany telefon + järelmaks“. Kuna hageja tõendid sidekulude suuruse osas olid erinevad ja kulutuste sisu osas ebaselged, siis polnud hageja väidetavaid kulusid tõendanud. Ravimid Hageja väitel pidi ta tegema kulutusi mitmetele ravimitele. Kohus, kõrvutades ostetud ravimeid patsiendiportaalis oleva infoga korduvalt välja kirjutatud ravimite ja nende välja ostmiste kohta, järeldas, et hageja ostis kahel korral välja norelgestromiin 6mg, etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalsed plaastrid (kaks retsepti). Ühe retsepti jagu ravimite maksumus oli 10,86 eurot. 03.09.2021 teostati ost 10,86 eurot tõenäoliselt 06.09.2021 kehtivuse kaotanud retsept alusel ning 17.09.2021 teostati ost 10 eurot 61 senti tõenäoliselt kuni 25.12.2021 kehtiva retsepti alusel. See tähendas, et hagejal peaks jaguma plaastreid vähemalt aasta lõpuni ning kuni kooli lõpuni. Võttes arvesse plaastrite hinda kaheks kuuks, oli tõendatud, et ühe kuu tervisekulu viidatud ravimitele oli 5 eurot 43 senti. Retsepti gabapentiin 300 mg kõvakapslite osas märkis kohus, et ta ei saanud võtta hinnangut nimetatud ravimi vajalikkuse üle. Ka hageja ei toonud välja ega tõendanud, miks ta märgitud ravimit pidi tarvitama. Hageja oli kehtivuse kaotanud retsepti alusel välja ostnud vaid ühe koguse väljakirjutatud ravimitest ning 25.12.2021 kehtivuse kaotava retsepti alusel polnud ühtegi väljakirjutatud ravimi kogust välja ostnud. Seega võis järeldada, et kas antud ravimi manustamise vajadus langes ära või muutus raviskeem. Hageja ei tõendanud, kui palju üks purk/karp nimetatud ravimit maksis (08.10.2021 ei saadud osta gabapentiin 300 mg kõvakapsleid, sest selle retsepti kehtivus lõppes 03.10.2021). Koolikohustus Hageja tugines, et kulude suurus oli 150 eurot kuus. 400 eurot oli küünetehnika erialal õppimiseks vajalike instrumentide eest (üheksa kuu arvestuses 100 eurot kuus). Sellele lisandus 50 eurot (vihikud, küünelakid, küünetehniku vahendid). Küünetehniku erialal õppima asunu vajas oma isiklikku inventari. Kooli kodulehel oli kirjas, et selle maksumus oli umbes 400 eurot. See tähendas, et küünetehniku erialal vajalik soetatav inventar ei pruukinud üldse 400 euro maksma minna. Hageja ei tõendanud, kui palju tema soetatud vajalik inventar maksis. Üldteadaolevalt kaasnevad koolis õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, sest aegajalt oli vaja osta kaustikuid vm kantseleitarbeid. Hageja ei tõendanud ka 50 euro kulu tekkimist.
17. Tuginedes eeltoodule tõendas hageja, et tema vajalikud kulud kokku moodustasid 363 eurot 63 senti (toidukulu 191 eurot 25 senti, eluasemekulu/kasutuseelis 98 eurot 95 senti, hügieenikulu 18 eurot, riiete/jalatsite kulu 50 eurot ja tervisekulu 5 eurot 43 senti).
18. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus polnud samastatav hageja abivajadusega. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke 5 vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Tallinn Teeninduskooli sessioonõppes käimine polnud mõjuv põhjus, mis takistab igakuiselt püsiva sissetuleku hankimist. Arvestades õppetööga kaasnevat päevaplaani ja koormust, ei olnud koolis käimise kõrvalt töötamine üksnes hageja väidetud ulatuses põhjendatud. Asjas leidis tõendamist, et hageja õppetöö toimus kolm päeva igal kolmandal nädalal ja seoses koroonaviiruse levikuga ei osutatud koolimajast väljast tulevatele külalistele iluteenuseid. Seega käis hageja koolis kolmel päeval kuus ja avatud iluteenuse osutamine kooli õppesalongis oli koolivälistele isikutele peatatud. See tähendas omakorda, et hagejal oli võimalik ise endale eluks vajalikus ulatuses elatist teenida. Hageja töölepingu p. 6.1 kohaselt oli hageja brutotasu katseajal 20 tunni töötamisel 320 eurot ja pärast katseaega 340 eurot. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtus, et hagejale kanti augustikuu palgana arvele 492 eurot 30 senti ja septembrikuu palgana 542 eurot 52 senti. Võttes arvesse hageja koolikohustuse täitmise iseloomu ja mahtu, oli hagejal võimalik töötada kasvõi ulatuses nagu hageja töötas augustis, sest ka siis saaks hageja katta oma eluks vajalikud kulud saadud rahaliste vahendite arvelt. Hageja apellatsioonkaebus
19. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja igakuine elatis 300 eurot alates 01.09.2021 kuni õpingute lõpetamiseni Tallinna Teeninduskoolis ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt tuli asi saata tagasi uueks lahendamiseks maakohtusse. Menetluskulud apellatsiooniastmes tuli jätta kostja kanda. Maakohus rikkus menetlusõigust, kuna 13.10.2021 istungil teatas kohus, et lõpetab eelmenetluse. Maakohus andis hagejale tähtaja kuni 01.11.2021 tõendite esitamiseks. Hageja esitas tõendid 01.11.2021 ja täiendavad tõendid 11.11.2021 (ka 12.11.2021). Maakohus jättis hageja hilinenult esitatud tõendid vastu võtmata. Samas oli kostjal õigus vastata hageja esitatule kuni 12.11.
20. Kostja esitas 15.11.2021 aga uusi tõendeid, mille osas hageja ei saanud seisukohta avaldada ning millega maakohus otsuse tegemisel arvestas. Kohus oleks pidanud jätma kostja tõendid vastuvõtmata, kuna need olid esitatud hilinemisega. Maakohus ei jaganud menetluses pooltele piisavalt vajalikke ja asjakohaseid selgitusi ning seetõttu oli kohtuotsus kaebajale üllatav. Maakohus varasemalt kohtumenetluses ega kohtuotsuses ei põhjendanud ega selgitanud, kuidas ja millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et hagejal polnud õigust nõuda ülalpidamist ja kostja polnud ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja ei nõustunud kohtuga, et hageja vajalikud kulud olid vaid 363,63 eurot kuus. Samuti ei nõustunud hageja kohtuga, et õppimine ei takistanud kaebajal igakuiselt püsiva sissetuleku hankimist. Kohus ei analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, poolte esitatud väiteid ega osundanud täiendavate tõendite esitamise vajadusele. Kohtuotsus oli ebaõige ning üllatuslik. Alates märtsist 2022 polnud hagejal võimalik sissetulekut hankida, kuna toimus õppepraktika, mida ei tasustatud. Hagejal ei olnud võimalik töötada sellises ulatuses nagu augustis
21. Kuivõrd augustis ei toimunud õppetööd, siis õppetöö korral polnud võimalik samas ulatuses töötada, sest sellisel juhul hakkaks see mõjuma negatiivselt õppetööle. Arvestades õppetöö mahtu, ei suutnud hageja kooli kõrvalt töötada sellises mahus nagu õppetööst vabal ajal. Novembris 2021 eest sai hageja töötasu 247 eurot 96 senti ja detsembris 2021 218 eurot 13 senti. Seega oli kaebaja varanduslik seis muutunud halvemaks võrreldes augustiga
22. 6 Lisaks ei nõustunud hageja, et menetluskulud jäid tema anda. Kuivõrd hageja oli õpilane, siis menetluskulude tema kanda jätmine oli hageja suhtes ebaõiglane ja koormav. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Vastustaja seisukoht
23. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24. Esmalt võtab ringkonnakohus vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetab selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Hageja vähendas igakuise elatise nõuet 96 euro 84 sendi ulatuses 13.10.2021 istungil (II kd, lk 1p), kuid maakohus lähtus jätkuvalt hageja nõudest 396 euro 84 sendi ulatuses Kohtuotsuse põhjenduste p 16). 16.05.2022 teatas hageja ringkonnakohtule, et ta loobus eelnimetatud summas oma nõudest. Ringkonnakohus lähtub hageja nõudest 300 euro ulatuses.
25. Muus osas (s.o hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas) jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta hagi rahuldamata jäetud osas muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
26. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
27. Pooled ei vaidle, et hageja on täisealine kostja laps, kes õpib Tallinna Teeninduskooli sessioonõppes. Vaidlus puudub ka selles, et PKS § 96 järgi on täisealine esimese astme üleneja kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh õigustatud ülalpidamist saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
28. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja pidi andma hagejale, s.o oma täisealisele lapsele elatist alates 01.09.2021 kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui või 21 aastaseks saamiseni 13.08.
29. Eelkõige vaidlesid pooled selle üle, kas hageja vajas ülalpidamist või sai hageja rahuldada oma vajadused oma töötasu ja muude tema käsutuses olevate vahendite arvel. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2 1-119-15, p 10).
30. Hageja märgib kaebuses, et maakohus rikkus oluliselt asja lahendamisel menetlusnorme, jättes väidetavalt täitmata selgitamiskohustuse ja otsus oli üllatav. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu, kuivõrd pooltele oli menetlusdokumentidest nähtuvalt selge, millist nõuet kohus läbi vaatab, milline on tõendamiskoormis ja millised on tõendamisele kuuluvad asjaolud. Hageja märgib kaebuses, et kaevatav otsus on üllatuslik, kuid ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, 7 milles tema hinnangul otsuse üllatuslikkus seisneb. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks juhul, kui menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud kaasa tuua asja teistsuguse lahendamise (vt Riigikohtu 27.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 17). Üllatuslik ei saanud olla see, et kohus võib hagi rahuldamata jätta. Nõustuda tuleb sellega, et pooled ei järginud 13.10.2021 istungil määratud tähtaegu ja esitasid tõendeid suvalisel neile sobival ajal enne asjas otsuse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus tõendite osalisel vastuvõtmisel ja osalisel keeldumisel menetlusnorme, kuid see rikkumine ei toonud samas kaasa asja ebaõiget otsustamist. Hagejal oli võimalik esitada oma sisulised seisukohad ja vastuväited apellatsioonimenetluses.
31. Maakohus ei ole eksinud hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse kindlakstegemisel TsMS § 231 lg-s 1 sätestatud nõude vastu. Kohus tuvastas hageja vajalike kulutuste suuruseks 363 eurot 63 senti. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka kaebusele lisatud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt oli hageja sissetulek 2021 novembris 247,96 eurot ja 2021 detsembris 218,13 eurot, st väidetavalt vähenenud.
32. Ringkonnkohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult lähtunud eeldusest, et täisealiseks saanud isik hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Nõustuda saab maakohtuga, et hageja õppimine Tallinna teeninduskooli sessioonõppes ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab tal ise hankida endale eluks vajalikud vahendid. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekiks tal õigus nõuda ülalpidamist. Hageja ei ole põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine oleks vajalik. Hageja nõude põhjendatuse korral tulnuks maakohtul hinnata hageja vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit, et tuvastada, kui suur oleks kummagi vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel. Hageja vanemad on hageja ülalpidamiskohustust täites PKS § 105 lg 3 järgi solidaarvõlgnikud. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole praeguse vaidluse asjaolusid arvestades alust kostjalt ülalpidamist nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
34. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja asja materjalist ei nähtu, et kostjal oleksid apellatsioonimenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluse suuruseks 0 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8