← Eesti

1-22-2763/12

1-22-2763 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-2763 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Juri Strogi s

§ 424lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.

mai

  1. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Juri Strogi (ik XXXXX; viibimiskoht XXXXX) RESOLUTSIOON Jätta Juri Strogi apellatsioon Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati Juri Strogi kokkuleppemenetluses süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Kandmata karistus 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Juri Strogile liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti Juri Strogilt riigi tuludesse välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 178,80 eurot ja kohtumenetluses 162 eurot. KrMS § 180 lg 1

(3)1-22-2763 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  1. Juri Strogi esitas apellatsiooni ning palub võimaldada tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul, pikendades tasumise aega 12 kuud. Puudub võimalus praegu maksta, ennetähtaega vabanemisel sel aastal on võimalik leida alles tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Juri Strogi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
  4. veebruari
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
  6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  7. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
  8. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  9. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatüki
  11. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).
  12. Apellatsioonis, mille on esitanud Juri Strogi, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Juri Strogi kaebus jätta läbi vaatamata.
  13. Juri Strogi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud kokkulepe (II kd, tl 5-8), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja nende ositi hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel. Juri Strogi nõustus tasumisele kuuluvate 2
(3)1-22-2763 menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises. Juri Strogi kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teist korda avaldatud kohtuistungil, kus Juri Strogi kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (II kd, tl 10 pöördel-11). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Juri Strogi apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.