lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Maarja Gustavson Kaitsja Advokaat Brigitta Mõttus Süüdistatavad Argo Terras, isikukood: 38112174220; Kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Argo Terras
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.02.2021.a kuni 21.02.2021.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Argo Terras ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-21-6909 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
6.
lg 2 p 8 alusel kohustada Argo Terrast osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. 7.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.10.2021.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osa, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Argo Terrase süü
Prokurör taotles A. Terrase süüdi tunnistamist ja karistamist
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karitust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.02.2021.a kuni 21.02.2021.a, s.o kolm päeva. Kandmata vangistus jätta
lg 1 ja 3 alusel 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kohustades A. Terrast katseajal alluma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ning määrates katseajaks
lg 2 p 2, 8 alusel lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Samuti leidis prokurör, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud ning esitas omapoolse seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas, s.o DVD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. 1.2 Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Samuti jäi süüdistatav lühimenetluses kohaldamise taotluse juurde. 1.3 Süüdistatava kaitsja leidis samuti, et süüdistus on põhjendatud. Samas leidis kaitsja, et karistuseks tuleks mõista neli aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Kaitsja leiab, et kandmata karistus on võimalik jätta
Samuti palus kaitsja võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud maksegraafiku alusel ühe aasta jooksul. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 2. Kohus leiab, et Argo Terrasele süüks arvatud karistusseadustiku (
) § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3. A. Terrast süüdistatakse 19.02.2021.a E. V. korduvas ahjuroobiga löömises, millega A. Terras põhjustas E. V. eluohtliku tervisekahjustuse.
näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette raske tervisekahjustuse tekitamise.
lg 1 p 1 mõttes on raske tervisekahjustus, millega kaasneb oht elule.
on käsitatav kehalise väärkohtlemise (§ 121 lg 1) esimese koosseisu alternatiivi, s.o tervise kahjustamise, enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17-105, p 11). Seega käesoleval juhul on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada, kas süüdistatava tegevus on põhjustanud kannatanul tervisekahjustuse, millega on kaasnenud oht kannatanu elule. 3.1 Kannatanu E. V. on oma ülekuulamistel (tl 2-7) kirjeldanud 19.02.2021.a aset leidnud sündmusi. Kannatanu on kirjeldanud, et 19.02.2021.a oli nii tema kui ka süüdistatav tarbinud 3 1-21-6909 alkoholi. Nimetatuga haakub indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 41), mille kohaselt oli süüdistatav tarvitanud alkoholi. Samuti nähtub ekspertiisaktist (tl 22), et ka kannatanu oli tarvitanud alkoholi. Kannatanu selgituste kohaselt hakkas süüdistatav teda ühel hetkel ahjuroobiga peksma. Löömine toimus korduvalt, kannatanut löödi pea ja kätte piirkonda. Löömise tõttu tundis kannatanu valu, samuti tekkisid tervisekahjustused. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad politseiametnikust tunnistaja A.I. ütlused (tl 25-27). Tunnistaja on kirjeldanud sündmuskohal avanenud vaatepilti, s.o sündmuskohal oli põrandal pikali verise peaga kannatanu. Samuti avaldas sündmuskohal viibinud kannatanu ema tunnistajale, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimus konflikt, mis päädis sellega, et Argo Terras lõi korduvalt ahjuroobiga E. V.i vastu pead ning pärast löömist oli ahjuroop kõver. Samuti avaldas süüdistatav sündmuskohal politseiametnikule, et lõi kannatanut ahjuroobiga vastu pead. Politseiametniku ütlustega haakuvad omakorda ka vormikaamera salvestised. Nimelt nähtub 16.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokolli (t.l 37-39) lisaks olevast videosalvestiselt (fail E264588_E264587_BCU_P19742_2021-02-19_181352000_1088778380), et nii kannatanu kui ka tunnistaja E. K. on politseiametnikule avaldanud, et süüdistatav lõi kannatanut ahjuroobiga. Samuti nähtub videosalvestiselt (fail E264594_E264591_BCU_P37850_2021-0219_1813033000_-260773354.mp4), kuidas süüdistatav avaldab politseiametnikule, et tal oli kannatanuga konflikt. Ka nähtub videosalvestiselt (fail E264594_E264593_BCU_P37850_2021-02-19_183702000_1559164013.mp4), et tunnistaja E. K. on avaldanud, et kannatanul ja süüdistataval oli konflikt. Lisaks nähtub fototabelist (tl 28-31), et sündmuskohal oli verekahtlane määrdumine ning kõver ahjuroop. Tunnistajana üle kuulatud kannatanu ja süüdistatava E. K. ütluste kohaselt tekkis kannatanul ja süüdistataval konflikt ning ühel hetkel nägi tunnistaja süüdistatava käes ahjuroopi. Süüdistatav lükkas E. K. teise tuppa, kust tunnistaja sõnade kohaselt oli kuulda vähemalt kahte matsu (tl 32-35). Järgnevalt nägi toast väljunud tunnistaja pikali maas kannatanut ning süüdistatavat, kellel oli endiselt käes ahjuroop. Eelkirjeldatud tõenditega haakub ka 18.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 36) ja selle lisaks olev salvestis, mille kohaselt 19.02.2021.a kell 20:06 on Häirekeskusesse teatatud, et vennad on omavahel tülli läinud ning selle käigus lõi üks vend teist venda ahjuroobiga. Kannatanuks on E. V., kes on pikali maas ning pea katki. Lisaks kõigele eelnevale on ka Argo Terras ise kirjeldanud (t.l 44-49) tema ja kannatanu vahel 19.02.2021.a aset leidnud konflikti. Süüdistatava kinnitusel sai konflikt alguse sellest, et kannatanu soovis süüdistatavale näidata pilte, kuid süüdistatav soovis olla rahus. Kuna süüdistatav ei soovinud kannatanuga suhelda, siis ühel hetkel süüdistatav vihastas, haaras ahjuroobi ning lõi sellega korduvalt kannatanut käte ja pea piirkonda. 3.2. Seega süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest järeldub kohtu hinnangul üheselt, et kannatanu E. V.i ja süüdistatava Argo Terrase vahel oli 19.02.2021 tekkinud olmekonflikt, mis eskaleerus süüdistatava poolt kannatanu ahjuroobiga korduva löömisega pea ja käte piirkonda. Isikute kirjeldatud sündmuste käiguga haakuvad ka Häirekeskusesse tehtud kõne ning politseiametnike vormikaamera salvestised. 3.3 Järgnevalt on vajalik tuvastada, kas ja millised tervisekahjustused selline korduv ahjuroobiga löömine kannatanule põhjustas. Eelpool leidis tuvastamist, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt pea ja kätte piirkonda. Märgitust järeldub omakorda, et kannatanul said peksmise tagajärjel tekkida eelkõige vigastused pea ja kätte piirkonnas. Kannatanul tekkinud tervisekahjustuste kindlaks tegemiseks määrati käesolevas kriminaalasjas ekspertiis (tl 12-13). Ekspertiisaktis nr 21E-AOI0048 kajastatud meditsiinidokumentidest nähtub, et 19.02.2021.a juhtunu järgselt on kannatanul tuvastatud erinevad vigastused, talle määrati uuringud, samuti viibis kannatanu vigastuste tõttu nii Pärnu Haiglas kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (tl 1422). Ekspertiisiaktis kajastatud meditsiinidokumentide põhjal on ekspert asunud seisukohale, 4 1-21-6909 et 19.02.2021 tuvastati kannatanul otsmikuluku lahtine sissevajutusmurd paremal pool koos ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga otsmikusagara piirkonnas, vasaku abaluu õlanuki vähese nihkega ja vasaku käe lodiluu nihketa murd ning haavad peas (kokku 5 haav) ning üks haav vasakul randmel. Lisaks esines kannatanul paranemistunnustega II kaelalüli vähese nihkega murd. Eksperdi hinnangul on kirjeldatud pea, vasaku õlanuki ja käe vigastused tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 19.02.2021.a korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega pea, vasaku õla ja vasaku randme piirkonda. Viimati märgitu haakub teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mille kohaselt leidis eespool tuvastamist, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt ahjuroobiga pea ja käte piirkonda. Samas eksperdi märgitud kaelalüli vigastus on eksperdi hinnangul tekkinud vähemalt kaks nädalat enne uuringu teostamist. Kaelalüli vigastuse osas on kannatanu selgitanud, et ei saa välistada, et ta võis antud vigastuse saada enne 19.02.2021.a juhtunut jalgrattaga kukkudes (tl 7). Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul kahtlusteta, et kannatanu ahjuroobiga peksmine põhjustas kannatanule erinevad vigastused pea ja kätte piirkonnas, samas kaelalüli murd ei ole seostatav 19.02.2021 aset leidnud sündmusega. 3.4
lg 1 p 1 kohaselt loetakse raskeks tervisekahjustuseks tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. Antud juhul on kannatanul tuvastatud
Nimelt on ekspert asunud seisukohale (t.l 22), et kannatanul 19.02.2021.a juhtunu järgselt tuvastatud tervisekahjustused pea piirkonnas, s.o koljuvõlviluu lahtine murd, on eluohtlik. 3.5. Eelpooltoodust järeldub seega, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 19.02.2021.a lõi süüdistatav kannatanut korduvalt ahjuroobiga, millega A. Terras põhjustas kannatanule erinevad tervisekahjustused käte- ja peapiirkonnas, sh otsmikuluku lahtine sissevajutusmurd paremal pool koos ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga otsmikusagara piirkonnas. Nimetatud vigastus on eluohtlik tervisekahjustus ehk
Seega kannatanut korduvalt ahjuroobiga lüües on Argo Terras põhjustanud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ehk süüdistatava käitumises on tuvastamist leidnud
4. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast
§-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab
lg 1 kohaldamisel arvestama
sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus (RKKKo 3-1-146-15). 4.1. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatava A. Terrase on teo kavatsetult toime pannud.
lg 2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tahtluse hindamisel tuleb vaadelda süüdistatava ja kannatanu käitumist kuriteole eelneval ajal. Tuleb võtta arvesse, et süüdistatava ja kannatanu E. V. vahelt tekkis 19.02.2021 sõnaline konflikt, sest kannatanu oli süüdistatavat solvanud, öeldes, et viimasel ei ole lapsi. Tunnistaja E. K. ütluste kohaselt ei ole vennad kunagi hästi läbi saanud ja sel korral oli joodud alkoholist tingitud olukord, kus süüdistatav ja kannatanu ei suutnud tüli rahumeelselt lahendada. Tunnistaja ütlusest nähtub tõik, et kannatanu itsitas, kui süüdistatav võttis ähvardavaid poose ja andis ahjuroobiga selgelt mõista, et ta võib vägivalda kasutada. süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta tegutses otsustavalt – võttis ahjuroobi ja lõi korduvalt kannatanut. Löögid olid tugevad, mida näitavad ka saabunud tagajärg (otsuse p 3.3). Kohtu hinnangul oli süüdistataval kindel eesmärk kasutada ahjuroopi tervisekahjustuse tekitamiseks, mis oli ajendatud kattemaksust solvamise eest, soovides õigusvastase tagajärje saabumist. 5 1-21-6909 4.
Karistus 6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 6.1.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja kuni kaheteistaastase vangistusega, seega on keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. A. Terras on pannud kannatanu E. V. suhtes toime ühe episoodi, mis on saanud alguse olmekonfliktidest. Põhjus, miks A. Terras on kannatanut rünnanud, seisnes selles, et kannatanu oli teda solvanud. Solvumisele järgnes süüdistatava poolne kättemaks, mis oli teo asjaolusid hinnates rasked. A. Terras on kahtlustatavana ülekuulamisel kirjeldanud: „ahjuroop käis löömise ajal minu käes edasitagasi. /…/ tabasin E. ahjuroobiga pea ja käte piirkonda.“ Seega oli süüdistatava poolne rünne kannatanu kaitstud õigushüve kahjustamiseks intensiivne, millega põhjustati kannatanule mitmeid vigastusi pea ja käte piirkonda. Raskendava asjaoluna tuleb võtta arvesse, et süütegu on pandud toime pereliikme suhtes (
Kergendavate asjaoludena ilmevad asjas kannatanuga leppimine ja puhtsüdamlik kahetsus
Kannatanuna üle kuulatud E. V. on andnud ütluseid, mille kohaselt on ta süüdistatavaga leppinud, samuti nähtub E. K. ütlustest, et süüdistatav on oma teguviisi kahetsenud ja elab toimunut raskelt 6 1-21-6909 üle. Kohtuistungil avaldas süüdistatav A. Terras kahetsust, kohtu hinnangul on kahetsus siiras, sest ta on aru saanud oma teo keelatusest. Kohus leiab, et arvestades raskendavat asjaolu ja kergendavate asjaolude ülekaalu, on kohtu hinnangul süüdistatava süü keskmisest sanktsioonimäärast väiksem, mistõttu tuleb süüdistatavale karistuseks mõista 5 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks tuleb lugeda 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
6.2. A Terrast ei ole varem kriminaalkorras karistatud, seega on võimalik isikut mõjutada, et ta ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu isikut arvestades ei ole eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vangistuse täielikult täitmisele pööramise. Tuleb võtta siiski arvesse, et A. Terras on väga intensiivselt rünnanud kannatanut, mis on põhjustanud ohu kannatanu elule. Tegemist oli raske isikuvastase ründega, mis vajab selgemat hukkamõistu osalise vangistuse näol, et ära hoida A. Terrase poolt uute sarnaste süütegude toimepanemine. Kohus leiab, et šokivangistus 4 kuud on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 4 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Argo Terras ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
Täiendavate kohustustena tuleb
lg 2 p 2 ja 8 alusel Argo Terrasele määrata alkoholi tarvitamise keeld ja kohustada teda osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. A. Terras on pannud kuriteo toime alkoholijoobes tekkinud tüli tõttu, mistõttu kohus leiab, et teiste sarnaste kuritegude ärahoidmiseks tuleb talle määrata alkoholi tarvitamise keeld ja kohustada läbima sotsiaalprogrammi, mis hõlbustaks tema toimetulekut konfliktide rahumeelsel lahendamisel. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid. Tõkend. Tsiviilhagi, avalik-õiguslik nõudeavaldus.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb A. Terraselt välja mõista ka sundraha 1460 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb A. Terraselt seoses süüdimõistmisega riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 189+84+1460=1733 eurot. 8.2. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus A. Terrasel tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et A. Terras tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 144,42 € ning viimasel kuul 144,38 €. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud üle 1700 euro. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli süüdistatava keskmine päevasissetulek 2020.a pärast kohustuslikke mahaarvamisi 17,49 eurot (t.l 56-57). Seega leiab kohus, et süüdistataval ilmselt puudub sellise suurusega sissetulek, mis võimaldaks menetluskulude korraga tasumist. Märgitu tõttu on põhjust väita, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et A. Terrasel tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud ühte aastat alates otsuse jõustumisest. Samuti on kaitsaja taotlenud menetluskulude tasumise võimaldamist ühe aasta jooksul. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12-nes osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.