Obsah (8)

§ 168§ 429§ 428§ 386§ 150§ 173§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-20-15046 Kohtuasi Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ h

§ 168

lg 5 alusel kostjatelt hageja kasuks solidaarselt 660 euro menetluskulude väljamõistmist, mis koosnevad poolest riigilõivust 150,00 eurot, riigilõivust hagi tagamise avalduselt 50,00 eurot ja esindustasust 460,00 eurot ilma käibemaksuta, nagu hageja on oma 12.11.

1. a menetluskulude nimekirjas välja toonud. 2 2-20-15046 Hageja palub Viru Maakohtul: - võtta vastu Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ loobumine hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-20-15046 ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-15046 menetlus; - välja mõista kostjatelt solidaarselt 660 euro menetluskulud hageja Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ kasuks, mis koosnevad poolest riigilõivust 150,00 eurot, riigilõivust hagi tagamise avalduselt 50,00 eurot ja esindustasu 460,00 eurot, ilma käibemaksuta; - tagastada Julianus Inkasso OÜ-le tsiviilasjas nr 2-20-15046 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool (1/2) ehk 150,00 eurot ja kanda nimetatud summa 150,00 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr X; - kustutada kinnistule registriosa numbriga xxx asukohaga Ida-Virumaa X linn Xxx AÜ 870, hagejate kasuks seatud keelumärge.
2. Kohus küsis 01.12.2021 kostjatelt seisukohta hageja taotluse osas.
3. Kostjad esitasid 05.12.2021 kohtule ühise vastuse, milles kostjad on nõus hagist loobumisega ning paluvad lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kostjad paluvad jätta hageja taotluse menetluskulude kostjatelt väljamõistmiseks rahuldamata. Kostjate arvates ei olnud hagiavalduse esitamine algusest peale põhjendatud. Hageja ja kohtutäitur analüüsisid vääralt, et kostja I majanduslik olukord ja võimed oma kohustusi kanda, ei ole kostjate süü. Hageja (kohtutäituri kaudu) enne hagi esitamist oleks saanud uurida välja pensioniosakute olemasolu ja suuruse, sh kostja 1 poolt esitatud avaldusest II pensionisamba väljaastumisest. Hageja saaks kohtutäituri vahendusel kohustada kostjat I esitada täielikud andmed oma vara kohta ja kostja I sellest keeldumise korral nõuda võlgniku vara nimekirja esitamist kohtule. Seda kõik ei olnud tehtud. Hagi oli esitatud sellisel põhjusel, et võlgnevuse sissenõudmisel nii sissenõudja nii kohtutäitur ei olnud aktiivsed ja huvitatud võlgnevuse tasumises. Antud juhul on rahuldatud kostjate rahaline nõue hageja ees aga mitte hagiline nõue. Kostja I kavatses tasuda võlgnevuse (ning tegelikult tasus algusest peale) sõltumata hagi ühisvara jagamise olemasolust. Omab tähtsus ka seda, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ning tasu 115 euro tunnis on tavalisele juristile liiga palju. Kostjad leiavad, et juristi tasu võiks olla 60 euro tund. Hagiavalduse koostamiseks, võttes arvesse, et 2/3 hagiavalduses on kopeeritud seadusest, on võimalk kulutada kaks tundi koos analüüsimisega ning komplekteerimisega. Kostjate peamine vastuväide on seotud sellega, et hagiavaldust ei olnud algusest peale alust rahuldada. Kostjad on rahuldanud mitte hagi esemeks olevad nõuded. Kui hageja oleks teinud minimaalseid pingutusi täitemenetluses ja selgitanuks välja kostja I majanduslikud perspektiivid täidedokumendi täitmiseks, oleks võimalik vältida hagi esitamist üldse. Oma poolt kostjad ei nõua hagejalt menetluskulud seoses hagist loobumisega ning paluvad sellisel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobus hagist.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 3 2-20-15046 Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-20-15046. Kuna kostja I on täitnud kohustuse, leiab kohus, et asjas tuleb menetlus

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Avaldaja loobus esitatud nõudest, kostjad nõustusid menetluse lõpetamisega, seega kohus lõpetab menetluse. Hagi tagamise tühistamine 8. 15.10.2020 määrusega rahuldas Viru Maakohus hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis J Sa ja D Si ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga Ida-Virumaa X linn Xxx AÜ 870 (registriosa nr xxx) keelumärge omandi käsutamise täielikuks keelamiseks.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab menetluse, siis leiab kohus, et rakendatud hagi tagamise abinõud tuleb tühistada. Riigilõivu tagastamine 9. Hageja tasus 08.10.2010 hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Hageja palus tagastada talle pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Käesolevas asjas on hageja on esitanud kostjate vastu PKS § 33 lg 3 ja TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise nõude selleks, et saavutada täiteasjas nr 072/2011/1989 (tsiviilasjas nr 211-36061) ja täiteasjas nr 072/2013/961 (tsiviilasi 2-13-15671) tuleneva nõude rahuldamise. Hageja soovib hagist loobuda, kuna hagiavalduse aluseks olevad täiteasjad lõpetatud seoses nõude rahuldamisega ja tasumisega. Seega on kostja I pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude, millise eesmärgi saavutamiseks esitas hageja ühisvara jagamise hagi. Lähtudes eeltoo- 4 2-20-15046 dust on menetluskulude jaotamisel põhjendatud kohaldada

§ 168lg-t 5 ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kuna Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.09.

1. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-11-36061 ja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-15671 mõisteti võlgnevus välja kostjalt I, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, s.o ka kostja II kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud kostja I kanda ja kostja II menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud on 660,00 eurot, mis koosnevad poolest riigilõivust 150,00 eurot, riigilõivust hagi tagamise avalduselt 50,00 eurot ja esindustasust 460,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta), s.o kokku 460 eurot. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud. Kohus peab õigusabitoiminguid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 660 eurot, s.h riigilõiv 150 eurot hagi esitamisel ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt ning õigusabikulud 460 eurot.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2022 kohtumäärusega. 5