KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. juuni 2022 Kohtuasja number 1-22-1631 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi Kristian Talusaare (isikukood 3781110

) § 169 ning § 385 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Talusaarele liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP artikli 3 lg-te 1 ja 2 ning

§ 65lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks K.

Talusaarele Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu

1. mai 2021 otsusega nr 21/12128 mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. mai 2020 ning karistusaeg lõppeb
3. septembril
4. Kohtuotsus jõustus
5. aprillil
6. Vaidlustatud kohtumäärus
7. Viru Maakohus jättis
8. mai 2022 määrusega K. Talusaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
9. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada: 1) kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega või 2) kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Tallinna Vangla koostatud iseloomustuses on K. Talusaare karistuse pikkuseks märgitud 856 päeva (mis ei ole 3 aastat ja 4 kuud), tema karistuse algusajaks on märgitud
2. mai 2021 ning karistuse lõpuks
3. september
4. Ennetähtaegse vabanemise võimalus koos elektroonilise valvega avanes K. Talusaarel Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt
5. jaanuaril 2022 ning tema ennetähtaegse vabanemise võimalus ilma elektroonilise valveta avaneb
6. augustil
7. Vastuseks kohtu päringule teatas aga Viru Vangla, et vastavalt Harju Maakohtu
8. aprilli 2022 otsusele asjas nr 1-22-2101 on K. Talusaare karistuse pikkus 3 aastat ja 4 kuud, tema karistuse algusaeg on
9. mai 2020 ning tema karistusaeg lõppeb
10. septembril
11. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes K. Talusaarel

§ 76lg 2 p 1 järgi koos elektroonilise valvega 21.

jaanuaril 2022 ning uus võimalus avaneb tal

1. augustil
2. Seega on K. Talusaare karistuse algusaeg ning tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtajad seoses Harju Maakohtu
3. aprilli 2022 otsusega muutunud. Uue liitkaristuse tõttu ei ole praeguseks saabunud tähtaeg, mis annab aluse otsustada K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise üle

§ 76

lg 2 p 2 järgi, samas kui

§ 76lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg on juba möödunud.

Uue liitkaristuse tõttu ei ole praegu enam võimalik otsustada K. Talusaare ennetähtaegset vabastamist Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu poolt mõistetud karistuse alusel esitatud materjalide põhjal. Kuna

§-st 76 tulenev formaalne alus K. Talusaare ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud, tuleb ta jätta vabastamata. Määruskaebus 8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Talusaare kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, paludes maakohtu määrus tühistada ning anda sisuline hinnang puutuvalt K. Talusaare ennetähtaegsesse vabastamisse. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus 2

§ 76lg-s 2 sätestatud tähtaegu tuleb arvestada 21.

maist

1. Kuna K. Talusaare karistusaja pikkus on 3 aastat ja 4 kuud ning sellest ajast on K. Talusaar tegelikkuses ära kandnud sisuliselt 2 aastat, avanes tema ennetähtaegse vabanemise võimalus koos elektroonilise valvega juba
2. aasta jaanuaris ning täidetud on ka minimaalselt neljakuulise vangistuse ärakandmise nõue. Seega on vale maakohtu seisukoht formaalsete eelduste mittetäidetuse kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Tulenevalt

§-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Maakohus jättis K. Talusaare vabastamata formaalsete eelduste mittetäidetuse tõttu. Jääb aga mõneti ebaselgeks, millised maakohutu kaalutlused ikkagi täpselt olid. Esiteks viitas maakohus sellele, et K. Talusaare suhtes on pärast ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtusse saatmist jõustunud uus kohtuotsus, millega talle on mõistetud liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisega muutusid ka K. Talusaare ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtajad.

§ 76

lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg on juba möödunud ning

§ 76lg 2 p 2 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg ei ole veel saabunud.

Teiseks viitas maakohus sellele, et K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise materjalid on ette valmistatud temale Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu poolt mõistetud karistuse alusel ning uue liitkaristuse tõttu ei ole nende materjalide põhjal enam võimalik K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise üle otsustada. 10. Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et kuivõrd

§ 76lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg saabus enne K.

Talusaarele uue liitkaristuse mõistmist, ei saa teda

§ 76

lg 2 p 1 alusel enam vabastada – nimelt tuleb nüüd lähtuda uuest liitkaristusest. Vabastada ei saa K. Talusaart ka

§ 76

lg 2 p 2 alusel, kuna selles sättes ettenähtud tähtaeg ei ole veel saabunud ja seega ei ole vabastamise formaalsed eeldused täidetud. Ringkonnakohus peab sellist mõttekäiku osaliselt ebaõigeks. 11. Õige on see, et K. Talusaart ei saa vabastada

§ 76lg 2 p 2 alusel, kuna selles sättes ettenähtud karistusaega ei ole K.

Talusaar veel ära kandnud ja seetõttu ei ole sel alusel tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud. Samas aga ei näe ringkonnakohus mingisugust takistust, miks ei saaks kaaluda K. Talusaare ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 2 p 1 alusel.

Selles sättes nimetatud karistusaeg on K. Talusaarel ära kantud ka viimasest, s.o Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega mõistetud karistusest lähtudes ning asjaolu, et see karistusaeg sai kantud enne nimetatud otsuse jõustumist, ei oma siin tähtsust. Kui lähtuda arusaamast, et uue liitkaristuse mõistmise tõttu kaotab süüdimõistetu

§ 76

lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse, mis tekkis tal enne uue liitkaristuse mõistmist, võib tekkida olukord, kus süüdimõistetuid koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt. Nimelt kui süüdimõistetule mõistetakse uus liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel, siis tähendab see, et tegelikult pani ta liitkaristuse mõistmist tingiva(

1. d)kuriteo(
2. d)toime enne varasema kohtuotsuse kuulutamist ning liitkaristuse mõistmisel on vajalik ennistada tagantjärele olukord, mis oleks olnud siis, kui kõiki tema kuritegusid oleks arutatud ühises menetluses. Sel põhjusel on

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohtul ka võimalik otsustada, kas suurendada varasema kohtuotsusega mõistetud karistust uue kuriteo / uute kuritegude ees mõistetud karistuse võrra osaliselt või täielikult või lugeda hoopis kergem karistus kaetuks raskemaga. Karistuse kandmise algust tuleb

§ 65lg 1 alusel aga hakata lugema varasema kohtuotsuse järgi.

Kui kohus loeb sel juhul uue otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks varasema otsusega mõistetud raskema karistusega ning arvestab karistuse kandmise aja algust varasema kohtuotsuse järgi, süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtajad ei muutu. Et kõiki süüdimõistetu tegusid ei arutatud juba algselt ühises 3

§ 65

lg 1 alusel, liitkaristuse mõistmisel loeti selle otsusega mõistetud karistus kaetuks K. Talusaarele Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu otsusega mõistetud karistusega ning tegelikult ei muutunud ka K. Talusaare karistuse kandmise algusaeg (Tallinna Vangla iseloomustuses on ilmselt lähtutud Soome otsuse järgi kandmata karistusajast selle otsuse tegemise hetkel), on K. Talusaarel jätkuvalt ennetähtaegse vabanemise võimalus

§ 76lg 2 p 1 alusel.

13. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et maakohus oleks saanud praeguses menetluses otsustada K. Talusaare ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 2 p 1 alusel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist saab kohus otsustada vangla poolt vangistusseaduse (Vang

S) § 76 lg 1 alusel esitatud materjalide põhjal. Praegu vangla sellised materjalid ka esitas, kuid nende materjalide ettevalmistamisel lähtuti sellest, et viimati on K. Talusaart karistatud Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu otsusega. Kuna tegelikult on aga K. Talusaart viimati karistatud Harju Maakohtu

1. aprilli 2022 otsusega ja seega kannab ta hetkel karistust selle otsuse järgi, mitte Soome otsuse järgi, ei saa tema vabastamist Soome otsusega mõistetud karistusest enam otsustada. Nüüd tuleb otsustada, kas K. Talusaart on võimalik vabastada Harju Maakohtu
2. aprilli 2022 otsusega mõistetud karistusest, kuid seda otsustust ei saa teha materjalide alusel, mis on koostatud arvestusega, et viimati karistati K. Talusaart Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu otsusega. Seda juba põhjusel, et vastavalt VangS § 76 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuleb vanglal anda ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisatud kinnipeetava iseloomustuses hinnang kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta ning kriminaalhooldajal arvamus katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ning nende kohaldamise tähtaja kohta. Sellist hinnangut/arvamust võib mõjutada see, et süüdimõistetu on pannud toime rohkem kuritegusid kui oli teada eelmise hinnangu/arvamuse koostamise ajal. Seega on praegused ennetähtaegse vabastamise materjalid ette valmistatud puudulike andmete põhjal ning vangla/kriminaalhooldaja hinnang/arvamus ei pruugi olla enam asjakohane.
3. Teoreetiliselt tuleb kõne alla väide, et kohus ise võiks küsida vangla/kriminaalhooldaja hinnangu/arvamuse, paludes neil arvestada ka K. Talusaare viimatist kohtuotsust. Sel juhul võtaks kohus aga kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise kohtulikus menetluses üle pädevuse ja ülesanded, mis on vanglal vangistusseaduse alusel toimuvas haldusmenetluses ja seda kohus teha ei saa (vt Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri 2017 määrus asjas nr 1-16-6128, p 13). Pealegi kerkiks sel juhul esile puhtalt tehniline probleem: kohus otsustaks ennetähtaegse vabastamise üle kohtuasjas, mis ei ole K. Talusaare jaoks viimatine ning viimatises kohtuasjas, milles tehtud otsuse alusel kannab K. Talusaar ka vangistust, jääks tema ennetähtaegne vabastamine (vähemalt

§ 76lg 2 p 1 alusel) arutamata. Seetõttu on lahenduseks see, et vangla valmistab ette ja esitab kohtule Vang

S § 76 lg 1 alusel uued materjalid, lähtudes nüüd arvestusest, et K. Talusaart on viimati karistatud Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega ja tema ennetähtaegse vabastamise otsustamine saab toimuda just nimetatud otsusega seonduvas kohtuasjas. Need materjalid tuleb vanglal esitada kohtule viivitamatult ja ootamata ära VangS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Nimelt näeb VangS § 76 lg 2 ette, et kui kohus jätab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

§ 76

lg 2 p 1 alusel vabastamata, edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule uuesti pärast

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Praegu jättis maakohus K. Talusaare vabastamata

§ 76

lg 2 p 1 alusel, kuid sisuliselt maakohus tema vabastamise formaalseid ja materiaalseid eelduseid kaaluda ei saanud, sest uue otsuse tõttu ei saanud kohus vangla materjale üldse läbi vaadata. Seetõttu tulnuks maakohtul jätta vangla materjalid läbi vaatamata, mitte K. 4

§ 76lg 2 p 1 alusel vabaneda.

Selle eksimuse ringkonnakohus parandab ning jätab vangla materjalid läbi vaatamata, mis tähendab üksiti ka seda, et vanglal ei tule lähtuda VangS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaegadest.

1. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. mai 2022 määruse K. Talusaare vabastamata jätmise kohta ning jätab vangla materjalid K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks läbi vaatamata. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5