← Eesti

2-21-19682/12

Obsah (9)§ 6§ 1§ 31§ 10§ 28§ 108§ 86§ 85§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2022. a kell 10.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-19682 Tsiviilasi AS LH

§ 6lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulud

  1. LHV Pank AS menetluskulud jätta täies ulatuses L. Õ. kanda.
  2. Määrata kindlaks LHV Pank AS menetluskulud summas 720 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
  3. Harju Maakohtule on esitatud AS LHV Pank avaldus L. Õ. pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmis võlausaldaja Soul Brothers OÜ-ga 08.10.
  4. a kasutusrendilepingu nr xxxxx, 20.07.
  5. a kapitalirendilepingu nr xxxxx ning 02.05.
  6. a laenulepingu XXXXXXXXX. Kõigi nimetatud lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik, kes on ühtlasi ka Soul Brothers OÜ juhatuse liige, käenduslepingud. Soul Brothers OÜ lõpetas märtsist 2019 graafikujärgsete osamaksete tasumise, mistõttu saatis võlausaldaja 28.05.2019 liisinglepingute ülesütlemishoiatuse, milles selgitas, et kui võlgnik ei tasu ära võlgnevust 2 522,41 eurot
  7. juuniks 2019, ütleb võlausaldaja lepingu üles. Võlausaldaja poolt edastatud ülesütlemisteated sai võlgnik kätte 25.06.
  8. Kuivõrd Soul Brothers OÜ lõpetas ka laenulepingu nr XXXXXXXXX täitmise, edastas võlausaldaja talle ka lepingu ülesütlemise hoiatuse ning laenulepingu ülesütlemise teatise, mille võlgnik sai kätte 18.07.
  9. Kuivõrd võlgnik on ülesütlemise avaldused kätte saanud, kuid ei ole oma kohustust võlausaldaja ees täitnud, esitas võlausaldaja hagiavalduse muuhulgas võlgniku vastu. Harju Maakohtu 30.09.2020 otsusega rahuldati võlausaldaja hagiavaldus ja mõisteti välja solidaarselt Soul Brothers OÜ-lt ja võlgnikult võlausaldaja kasuks 90 563,72 ning viivis laenulepingu nr XXXXXXXXX põhinõude 14 805,85 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates
  10. juulist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui 12 316,99 eurot. Võlausaldaja esitas 06.10.2020 avalduse täitemenetluse algatamiseks. 08.10.2020 algatati võlausaldaja avalduse alusel võlgniku osas täitemenetlus. Täitemenetlus on seni olnud edutu. 2
  11. Lisaks on võlgnik isiklikult sõlminud 22.09.2016 kapitalirendilepingu nr xxxxx, 09.11.2016 krediitkaardilepingu ja 27.06.2018 deebetkaardilepingu. Kuivõrd võlgnik lõpetas ka eeltoodud toodete eest tasumise, öeldi kapitalirendileping üles 05.07.2019, krediitkaardileping üles 05.08.2019 ning deebetkaardileping üles 01.07.
  12. Eeltoodud lepingutest tekkinud võlgnevuste osas tegi Pärnu Maakohus 30.07.2020 tsiviilasjas nr xxx maksekäsu, millega kohustas võlgnikku tasuma võlausaldajale põhinõudeid summas 5346,61 eurot ja kõrvalnõudeid summas 674,93 eurot ning hüvitama riigilõivu 191,86 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Pankrotihoiatuse koostamise hetkeks on võlgniku kohustused muutunud sissenõutavaks kokku summas 116 231,42 eurot. Võlausaldaja palub kohtul võtta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse, nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning keelata võlgnikul vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Võlgniku vastus
  13. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
  14. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada L. Õ. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. 5.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

  1. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et Harju Maakohtu 30.09.2020 otsusega rahuldati võlausaldaja hagiavaldus ja mõisteti välja solidaarselt Soul Brothers OÜ-lt ja võlgnikult võlausaldaja kasuks 90 563,72 ning viivis laenulepingu nr XXXXXXXXX põhinõude 14 805,85 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates
  2. juulist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui 12 316,99 eurot. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlausaldaja esitas 06.10.2020 avalduse täitemenetluse algatamiseks. 7.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas kohustatud isikutele pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid võlgnevust ei tasunud. 08.10.2020 algatati võlausaldaja avalduse alusel võlgniku osas täitemenetlus. Täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks (

§ 10lg 2 p 3).

8.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks lepingud, nende ülesütlemise avaldused, täitmisavalduse ja kohtuotsuse.

  1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on täitmata kohustusi 424 705,85 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda 3 rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
  2. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks
  3. a, mil võlgnik võõrandas temale kuulunud kinnistu ning muutis ennast varatuks.
  4. a alanud täitemenetlused on olnud edutud.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole saanud võlgnikult vastuseid teabenõuetele. Täpse hinnangu võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta saab anda pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. 11. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud 2017. a. kinnistu elamumaa, registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx. 08.05.2017.a. kinnistamisavalduse alusel on uue omanikuna sisse kantud X (isikukood xxxxxxxxxxx), kes on võlgniku isa (kinkeleping lisa - 10 ja rahvastikuregistri väljatrükk - lisa 11). 12.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab L. Õ.d vande andmiseks. 13. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik andnud ajutisele haldurile teavet ega vastanud teabenõudele.

§ 85lg 1 ja 89 alusel kohus kohustab L.

Õ.d andma haldurile teavet ning täitma pankrotimeneltusest osavõtu kohustust. Menetlusosaliste menetluskulud

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
  2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ning määruskaebuse esitamisel 420 eurot. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 720 eurot.
  3. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.