) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu seisukohta ei muuda lepingu p 1.7 märgitu, et lepingule ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted, viitega
Nimetatud normi kohaselt ”Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega”. Kuivõrd nõude sisuks on laenu tagastamine, siis saab järeldada, et kostja vastutus ei piirdu panditud asja väärtusega.
lg 3 p 4 kohaldub nt pandimajas sõlmitud lepingute puhul, kus isik annab üle eseme, saab selle eest laenu ning teatud ajaks peab tagastama laenu koos kõrvalnõuetega ning saab seejärel eseme tagasi. Kui isik laenu ei tagasta, saab pandimaja müüa eseme, sellega on nõue tasutud ning täiendavaid nõudeid isiku vastu ei esitata (v.a mõnel erandjuhul, milliseid ei ole hagis esile toodud). 5. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 23.09.2019 seisuga oli viimane Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Lepingu kohaselt on intressimäär 7% kuus ehk 84% aastas. Seega ületab lepingu krediidikulukuse määr tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping on tühine. 6.
lg 3 esimene ja teine lause sätestavad: ”Kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.”
lg 1 sätestab: ”Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.”
lg 1 järgne intressimäär oli 0,00%, seega ei ole hagejal olnud õigust kostjalt intressi nõuda. Viivist saab nõuda § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras. Lepingu tühisuse tõttu ei kehti ka selles kokkulepitud tasumiste arvestamise järjekord ning lähtuda tuleb
lg 2 sätestatust: ”Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.”
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.