← Eesti

4-21-4069/34

Obsah (5)§ 16§ 21§ 376§ 83§ 27

Väärteoasi 4-21-4069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2022.a. Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär

) § 83 lg-te 2 ja 6 alusel väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud 5400 sigaretti.

  1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu ning esitas taotluse hüvitada S. S.le tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest.
  2. Kaebuse kohaselt ei ole täidetud subjektiivne süüteokooseis otsese tahtluse osas

§ 16lg 3 mõttes.

Samuti ei ole selge miks ja kuidas asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isik S. S. LLL OÜ remondikojas aadressil XXX, Tallinnas hoidis maksumärgiga märgistamata sigarette üldkoguses 5400 tk. S. S. ei ole ise sigarette hoidnud ega neid ladustanud ega ka edasi toimetanud. Kuna läbiotsimise käigus leidis EMTA eelpool kirjeldatud sigaretid LLL OÜ autokojas, siis on väär väita, et tegemist on just S. S. valdusega. LLL OÜ kuulub S. S. mehele, kuid mitte S. S.le, mistõttu puudub S. S.l otsustamise õigus LLL OÜ valduses olevate ruumide osas. Järelikult puuduvad S. S. tegevuses väärteo tunnused. Samuti leiab kaebaja, et üksnes teadmine sigarettide asukohast ei tähenda automaatselt, et eelpool kirjeldatud sigaretid on/olid menetlusaluse isiku valduses/omandis. Seega ei nõustu kaebaja, et eelpool kirjeldatud sigaretid olid kaebaja valduses. Isegi kui möönda, et S. S. oli teadlik, et remondikoja ruumis on nn. ebaseaduslikud sigaretid, siis TubS § 39 lg-s 1 ei ole aga ette nähtud karistust nö „teadmise“ eest. Lisaks sellele väärib tähelepanu asjaolu, et läbiotsimise käigus konfiskeeritud sigaretid tunnistas omaks M. K., mis tähendab, et eelpool kirjeldatud sigarettide omandiõigus kuulub just temale. M. K. kinnitas oma ütlustes, et sigaretid kuuluvad temale, ning ka seda, et ta ise tõi need LLL OÜ remonditöökotta. Järelikult on M. K. ainuke isik, kelle tegevus vastab TubS § 39 lg-le

  1. Otsusest ei selgu, miks peab S. S. kandma solidaarset vastutust koos M. K.ga. 2
  2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, leides, et otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi kuna teos puuduvad väärteotunnused.
  3. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata kuivõrd Maksu- ja Tolliameti 14.10.2021 üldmenetluse otsus nr 930020000617/14 on seaduspärane ja õige. Võimalikud menetluskulud tuleb jätta kaebajate kanda.
  4. Kohtuvälise menetleja hinnangul on täidetud subjektiivne koosseis. Nimelt on M. K. oma ülekuulamisel väitnud, et S. S. nägi, kui ta sigaretid tõi ning küsis nende kohta, mispeale M. K. selgitas, et ostis endale sigaretid. Arvestades juba ainuüksi sigarettide hulka, pidi olema selge, et sellises koguses sigarette ei osteta enda tarbeks ning samuti ei ole tavapärane, et sellises hulgas soetatakse nõuetele vastavaid (sh aktsiisiga maksustatud) sigarette. Lisaks oli S. S. tööandjana teadlik M. K. palga suurusest ning pidi seetõttu ka aimama, et sellises hulgas seaduslike sigarettide ostmine käiks talle üle jõu. Kaudselt tõendab 2

(3)asjaolu, et S. S. oli ebaseaduslikest sigarettidest teadlik ka see, et tema oli isikuks, kes sigarettide asukoha läbiotsimise käigus ametnikele ette näitas ning ka see, et läbiotsimise põhjuseks oli saadud informatsioon selle kohta, et antud paigas toimub salasigarettide müük ja hoiustamine. Lisaks on S. S.t ka eelnevalt salasigarettidega seoses karistatud ning läbiotsimisprotokollile lisatud fotolt nr 7 nähtub, et sigarettide kastil on silt, mis ilmselgelt viitab asjaolule, et tegemist ei ole Eestis maksumärgistatud sigarettidega. Samuti on S. S. oma ülekuulamisel väitnud, et märkas salasigarette remonditöökojas kaks tundi enne läbiotsimist.
  1. Sigarettide hoidmise osas selgitas kohtuväline menetleja, et S. S. on ülekuulamisel märkinud, et „See autokoda on minu abikaasa oma. Mu abikaasa istus vanglas ning mina ajasin tema firma asju.“ Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul ilmne, et faktiliselt täitis S. S. vangis istuva abikaasa asemel juhatuse liikme kohustusi ning tema oli seega ka isikuks, kellel oli õigus otsustada äriühingu ruumide kasutamise üle, sh selle üle, mida seal hoitakse ja mida mitte. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole S. S. ütlused selles osas, et ta tuli vaid korraks remondikotta ja sattus sinna läbiotsimise ajal juhuslikult, usutavad. Nimelt nähtub S. S. ülekuulamisel antud ütlustest, et ta sai salasigarettide olemasolust teadlikuks paar tundi enne läbiotsimist. Seega viibis S. S. ka ise salasigarettide juures ning oli seeläbi ka nende valdajaks. M. K. tunnistas sigaretid enda omaks alles peale seda, kui S. S. oli need läbiotsimise käigus kohtuvälise menetleja ametnikele ette näidanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul arvestades M. K. palga suurust (sh asjaolu, et isik väidetavalt ööbib ka hostelites, mis samuti maksab), siis ei ole M. K. ütlused selles osas, et need sigaretid temale kuuluvad, usaldusväärsed. Ei ole usutav, et M. K. soetas oma tarbeks sigarette sellise summa eest, mis ületab tema kuupalga. 3 KOHTU SEISUKOHT
  2. Tulenevalt VTMS §-st 123 lg- st 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  3. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, kuulanud üle tunnistajad ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus tuleb rahuldada.
  4. TubS § 39 lg 1 koosseisuteo moodustab maksumärgi, turvaelemendi või kordumatu tunnusega märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemine või selle hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine.
  5. Vaidlust pole asjaolus, et tubakatooted mis leiti on maksumärgita. Seda kinnitab ka kohtule esitatud läbiotsimisprotokoll ning fototabel mis on kohtu hinnangul usaldusväärseks tõendiks käesolevas menetluses.
  6. 22.04.2020 on MTA taotlenud luba läbiotsimismäärusega väärteoasjas 930020000617 teostada läbiotsimine nimetatud väärteoasjas tähtsust omavate esemete leidmiseks CCC OÜ-le kuuluval kinnistul XXX, Tallinn. Sealhulgas kõigis sõidukites, mis on autoremonditöökoja territooriumil. Määruses on kirjeldatud, et väärteomenetlust alustati 22.04.2020 tubakaseaduse § 39 lg 1 tunnustel selles, et MTA-le saabunud informatsiooni kohaselt tegeletakse LLL OÜ territooriumil käitlemiseks keelatud sigarettide hoiustamise ning müügiga. Illegaalse kauba hoiustamiseks kasutatakse autoremonditöökoja ruume aadressil XXX, Tallinn. Kinnistusraamatu andmetel kuulub antud kinnistu CCC OÜ-le registrikood xxxxxxxx. Loa läbiotsimiseks on andnud eeluurimiskohtunik Grete Vahtra 22.04.
  8. Läbiotsimisprotokolli kohaselt teostati läbiotsimine 05.05.2020 kell 16:30, mil MTA ametnikud sisenesid autode remondikoja territooriumile aadressil XXX Tallinn, kus viibisid sellel ajal õues S. S. (ik xxxxxxxxxxx), kes istus sõidukisse Skoda registri numbriga XXXXXX ja samas sõidukis istus autojuhi kõrvalistmel N. K. (ik xxxxxxxxxxx). Õues remondikoja maja kõrval seisid A. K. (ik xxxxxxxxxxx) ja M. K. (ik xxxxxxxxxxx), keda tuvastati politsei andmebaasi järgi, sest isikul puudus isikut tõendav dokument. Peainspektor Aare Niglas tutvustas ja tõlkis läbiotsimismääruse S. S.le. S. S. näitas, et remondikoja rehvihoidlas on Eesti maksumärgita sigaretid koguses 27 plokki (5400 tk). Sigaretid tunnistas omaks M. K. Protokollis märgitu kohaselt vaadati läbi remondikoja territooriumil seisvad sõidukid: WW Passat registri märgiga XXXXXX, mida näitas ette A. K., sõiduki Volvo XXXXXX, mis on kliendi sõiduk, Chevrole registrimärgiga XXXXXX, Crysler registrimärgiga XXXXXX, WW registrimärgiga XXXXXX ja sõidukit registrimärgiga XXXXXX. Sõidukites ja remondikojas muid keelatud esemeid ei leitud. Toimingu käigus on tehtud fotod (6 lk), mis on lisatud protokollile. Läbiotsimise käigus võeti ära kõik leitud sigaretid (5400 tk), mis pakendati.
  9. 20.01.2022 istungil selgitas S. S., et vaba juurdepääs remonditöökoja ruumidesse mais 2020 oli ükskõik millisel töötajal. Tol hetkel töötas remonditöökojas üks töötaja - M. K., kel oli juurdepääs töökoja kõikidesse ruumidesse. M. K.l ei olnud vaja luba ladustamaks omi asju töökoja ruumides. S. S. ütluste kohaselt tuli ta 05.05.2020 hommikul töökotta ja sõitis sealt ära mööblit ostma, ta ei viibinud remonditöökojas tervet päeva. Selles remonditöökojas õpetas S. S. oma ütluste kohaselt noori kuidas varuosasid tellida. M. K. töötasu suurust S. S. ei tea, sellega tegeleb raamatupidaja. S. S. ütluste kohaselt LLL OÜ juhatuse liikmed on S. A. ja N. 4 K. N. K. viibis tol hetkel koos S. S.ga, soetas mööblit. 05.05.2020 läbiotsimise käigus ei olnud teine juhatuse liige remonditöökoja tööruumides. Ütlustest nähtuvalt ei teadnud S. S., et karbis, mille M. K. tõi on ebaseaduslikud sigaretid. Ütluste kohaselt S. S. ei näinud millal M. K. selle kasti sisse tõi.
  10. Kohtu küsimustele vastas S. S., et ettevõtte juhatuse liikmeks oli tema abikaasa ja N. S. S. selgitas kohtule, et ta on mitte keegi selles firmas, ta ei töötanud seal ega saanud tasu, polnud töölepingut. S. S. ütluste kohaselt aitas ta ajutiselt seal kuna abikaasa palus, ta tõi ajutiselt varuosi vahest kord päevas või kord kolme päeva jooksul kuna juhatuse teisel liikmel polnud juhiluba. Mingit tasu S. S. ütluste kohaselt ei saanud, ta oli teadlik, et ettevõttel on majanduslikud raskused, kliente oli vähe. S. S. töötas ametlikult Normas, milline töö oli graafiku alusel ning istungi toimumise ajaks on naine sellest töökohast koondatud. Ütlustest nähtuvalt sai S. S. sigarettidest teada nii, et ruum kus hoiustatakse klientide rehve oli lahti ja üks klientidest palus vaadata, mis seisundis need rehvid on, S. S. läks ruumi sisse ja nägi põrandal kasti, ta avas selle mille järel läks ta ära mööblit ostma. Seepärast S. S. teadis kus see seisab. M. K.ga S. S. oma ütluste kohaselt ei suhelnud muud kui S. S. palus selle kasti ära koristada enne kui ta remonditöökojast ära läks. S. S. arvas, et see on M. K. karp, kuna ta oli ainuke seal ja ta tunnistas, et see kuulub talle. S. S. ütluste kohaselt ütles M. K. talle, et päeva lõpus viib need ära. S. S. selgitas, et ta ei näinud, et need on salasigaretid kuna ei vaadanud täpselt, vaatas vaid korraks karpi ja nägi pakendatud sigarettide pakendeid nagu on poes, teadmata lähemaid detaile mis riigi sigaretid need olid.
  11. Samuti selgitas S. S., et tal on 2015 aastal olnud kokkupuude salasigarettidega, tal paluti kodus hoiustada ja ka siis ta ei saanud aru, et need on salasigaretid. Peale seda situatsiooni ei usalda S. S. inimesi hoiustama ükskõik mida kuna ta sai hiljem Maksuametist teada, et hoiustas salasigarette. Ja see oli ka põhjus miks S. S. palus M. K.l need ära korjata, et olukord võib korduda. S. S. selgitas, et vastutab oma tegude eest, aga ei taha vastutada teiste tegude eest.
  12. Kohtu hinnangul saab S. S. ütlusi usaldusväärseks pidada kuivõrd pole ühtegi tõendit mis kinnitaks vastupidist. S. S. on kogu aeg rääkinud üht ja sama – need sigaretid tõi remonditöökotta M. K., ta palus need ära viia ning mees pidi seda tegema sama päeva õhtul. Sarnaselt kirjeldab ka M. K. (vt p 21) selle erisusega, et ta ei mäleta, et S. S. oli palunud need sigaretid sealt ära viia kuid mees tunnistas, et tema need sigaretid omandas, viis remonditöökotta ja hoidis neid ajutiselt eesmärgiga tööpäeva lõpus need endaga kaasa viia. S. S. ütlused on algusest peale kattunud ka läbiotsimisprotokolliga, tema näitas MTA ametnikele kasti kus salasigaretid asusid koheselt väitega, et need on M. K. asjad. Samuti läbiotsimisprotokollis on märge, et sigaretid tunnistas omaks M. K. (vt käesolev lahend p 16).
  13. 04.04.2022 kohtuistungil andis ütlusi M. K. 05.05.2021 sündmusest mäletas M. K., et töötas autoremonditöökojas töölisena. Läbiotsimisega leitud sigaretid kuulusid ütluste kohaselt temale, ta sai need ühe võla katteks (seoses sõltuvusega) odavamalt. Ütluste kohaselt viis ta need sigaretid töökotta kuna tal oli tööpäev, tal oli plaan samal õhtul need sealt ära viia. Siis tuli MTA. Päeva kirjeldas M. K., et sai hommikul kokku inimesega kellelt need sigaretid sai, pani need rehvi lattu, kus hoiustati rehve kuna ta arvas, et sinna ruumi nagunii keegi ei lähe, sel põhjusel ta ka väga ei peitnud neid ja ta pidas seda ajutiseks hoiustamise kohaks. S. S. oli M. K. sõnul endise ülemuse A. S. naine. Tol päeval A.d seal ei olnud, M. K. suhtles klientidega ise teades mis tööd ta peab tegema ning täpsustas, et see oli vist see periood, kus S. istus kinni. Kuna M. K.l oma ütluste kohaselt lube ei olnud, siis helistas ja kutsus S.t vahepeal, et ta käiks varuosasid ostmas. M. K. ei saanud lubade puudumise tõttu seda ise teha. M. K. ütluste kohaselt ei teadnud ta kes S. firmas on, tema jaoks oli ta ülemuse naine, elukaaslane ja temal oli vaja kuskilt varuosi saada, selgitades, et kui ta ei saanud S.t kätte, siis 5 vaatas ta kas on mõni tuttav, kellega saab poes ära käia. M. K. sõnul S. vist mingi aeg nägi sigarette kuid täpselt ta ei tea seda, kui MTA tuli siis ütles M. K. ka neile, et need on tema sigaretid. M. K. sõnul ta ei rääkinud ega suhelnud S.ga suitsude teemal. 12.05 antud ütlusi M. K. ei mäleta, väga vähe ja arvas istungil, et rääkis ikka tõtt. Kohus avaldas ühe lause kohtueelses menetluses antud ütlustest ning M. K. selgitas, et kui ta kohtueelses mebetluses ütlusi andis oli ta narkootikumide mõju all ja ta ei mäleta täpselt enam. Mäletab, et hoidis remonditöökoja ruumides mitmeid isiklikke asju ja keegi kunagi ei küsinud midagi. M. K. sõnul on tal tulnud mingeid trahve aga ta pole neid isegi avanud mitte kuna tal pole võimalust neid tasuda.
  14. Kuigi M. K. ei mäletanud enam detailselt toimunud sündmust saab seda vähest mis ta meenutas kohtu hinnangul siiski usaldusväärseks pidada kuivõrd need kattuvad teiste menetluses kogutud tõenditega (S. S. ütlustega, läbiotsimisprotokolliga) ja kohtule pole esitatud põhjendatud vastuargumente, miks M. K. ütlused peaksid olema ebausaldusväärsed. Kuigi küsitavaks võib pidada väiteid, et M. K. omandas sigaretid võla katteks soodsamalt seoses tema sõltuvuseprobleemidega ei ole kohtule esitatud ka põhjendatud argumente eeltoodu kummutamiseks. Samuti selgitas M. K. täpselt kuhu ta need sigaretid autoremonditöökojas pani – kohta kust need MTA ametnikud need ka leidsid. Seega loeb tuvastatuks, et M. K. oli isikuks kes omandas maksumärkideta sigaretid ning hoidis neid oma tööruumides mille vastutav valdaja oli LLL OÜ.
  15. Ei ole vaidlust, et ruumide omanikuks, kust sigaretid leiti, oli juriidiline isik CCC OÜ. Seda kinnitab ka äriregistri teabesüsteemist tehtud ja kohtule esitatud väljavõte. Samuti puudub vaidlus selle üle, et ruumide valdajaks on juriidiline isik LLL OÜ. Seda kinnitab kohtule esitatud mitteeluruumide üürileping. Äriregistri andmetel on LLL OÜ-l üks juhatuse liige s.o A. S. Kohtuvälise menetleja seisukoht selles osas, et kuivõrd faktiliselt täitis S. S. vangis istuva abikaasa asemel juhatuse liikme kohustusi seega oli tema ka isikuks, kellel oli õigus otsustada äriühingu ruumide kasutamise üle, sh selle üle, mida seal hoitakse ja mida mitte. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu kuivõrd puuduvad igasugused tõendid, et S. S. täitis juriidilise isiku juhatuse liikme või juhtivtöötaja kohustusi. Veel kaudsem on järeldus, et S. S. oli isikuks, kes otsustas selle üle mida äriühingu ruumides hoitakse ja mida mitte. Asjaolu, et S. S. oma abikaasa palvel viis varuosi töökotta või viibis seal aeg-ajalt ei tee temast vastutavat isikut juriidilise isiku eest. Kuna S. S. ei ole LLL OÜ organi liige ega juhtivtöötaja, on juriidilise isiku vastutus väärteo toimepanemise eest tulenevalt karistusseadustiku (

) § 14 lg-st 1 välistatud. Tuvastatud asjaolud ei ole andnud ka alust äriühingule selle väärteo toimepanemist ette heita - LLL OÜ suhtes ei ole väärteomenetlust alustatud. Kuna VTMS § 18 lg 1 kohaselt on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust, tuleb LLL OÜ-d käsitleda käesolevas asjas siiski menetlusvälise isikuna.

  1. Keskseks vaidluse all olevaks küsimuseks on, kas S. S. viibides LLL OÜ ruumides hoidis või ladustas maksumärgi, turvaelemendi või kordumatu tunnusega märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid TubS § 39 lg 1 järgi? Kuigi TubS § 39 lg 1 teokirjelduses ei ole käitlemist teoviisina sõnaselgelt nimetatud, peab TubS § 39 järgi karistamiseks tuvastama tubakatoote või sellega seotud toote käitlemise TubS § 6 lg 1 mõttes (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-3-09, p 21). Kohtu hinnangul olukorras, kus tubakatoodete omandamise ja valdamise on algusest peale üles tunnistanud M. K., kelle sellekohastes ütlustes puudub alus kahelda, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et S. S. oleks omanud mingisugustki tegevust salasigarettide käitlemisel. Kohtu hinnangul ei saa seda kahe tunni pikkuse perioodi jooksul välja selgitatud teadmist, et M. K. sinna mingid sigaretid tõi, käsitleda kuidagi salasigarettide hoidmisena S. S. poolt – tegemist on käesoleval juhul kohtu hinnangul meelevaldse järeldusega mis ei tugine tuvastatud asjaoludel. Siinkohal ei saa rääkida ei 6 täideviimisest ega kaastäideviimisest

§ 21järgi kuivõrd pole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et M.

K. ja S. S. ühiselt ja kooskõlastatult hoidsid LLL OÜ renditavates ruumides maksumärgistamata sigarette, kohtuvälise menetleja otsuses puudub selle kohta ka igasugune analüüs. Pelgalt S. S. teadmist, et M. K. tõi garaaži sigaretid ei ole piisavaks, et lugeda tuvastatuks S. S. käitlemise tegu. Samuti ei saa väita, et S. S. valdas neid sigarette läbi selle sama teadmise, et need seal remonditöökojas olid. S. S.l ei ole juriidilises aspektist õigust öelda kes ning mida remonditöökohas hoiab – see õigus kuulub siiski rentnikule ehk käesoleval juhul LLL OÜ-le ning käesoleval juhul ei ole S. S. selle ettevõttega seotud muul viisil kui, et see kuulub tema abikaasale. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väärteo objektiivne koosseis täitmata, kuivõrd hinnates kõiki kogutud tõendeid ei saa jõuda tõsikindlale järeldusele, et S. S. käitles maksumärgiga märgistamata sigarette TubS § 6 lg 1 loetletud viisil. Teisisõnu ei ole kohtus tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oleks toime pannud väärteootsuses nimetatud väärteo, mistõttu kuulub väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele.

  1. TubS § 51 lg 6 sätestab, et TubS §-s 39 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ese konfiskeeritakse. Kohtueelses menetluses on TubS § 51 lg 6 alusel S. S.lt konfiskeeritud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud sigaretid 5400tk (27 plokki). Kuigi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tunnistas sigaretid enda omaks olevat M. K. on sigaretid konfiskeeritud S. S.lt. Millistest asjaoludest tulenevalt otsustas kohtuväline menetleja konfiskeerida sigaretid just S. S.lt ei ole kohtu hinnangul täpselt tuvastatav ega jälgitav. Kohtu hinnangul konfiskeerimaks väärteo toimepanemise vahendit või vahetut objekti, peab kohtuväline menetleja olema esmalt jõudnud veendumusele, et väärtegu on üldse toime pandud, sest ilma väärteota ei saa olla juttu ka selle toimepanemise vahendist ega vahetust objektist. Käesoleval juhul, analüüsides kogutud tõendeid jõudis kohus järeldusele, et ei ole tuvastatud S. S. poolt teo toimepanemist, seega ei saa temalt ka konfiskeerida teo toimepanemise vahendit ega vahetut objekti – selleks puudub seaduslik alus. Kohtus uuritud tõendite järgi ei kuulunud leitud sigaretid S. S.le vaid M. K.le. Seda kinnitab M. K. ise ning sellele viitavad kõik väärteoasjas kogutud materjalid. Kohtuväline menetleja konfiskeerimisotsustust tehes pidanuks konfiskeerima leitud sigaretid mittelubatud koguses M. K.lt mitte S. S.lt. Eeltoodut arvestades, kuivõrd puudub õiguslik alus sigarettide konfiskeerimiseks S. S.lt, tuleb kohtuvälise menetleja konfiskeerimisotsustus tühistada ja tagastada konfiskeeritu tema seaduslikule omanikule.
  2. Küll aga puudub vaidlus asjaolu üle, et käesoleva menetluseseme näol on tegemist maksumärgistamata ning nõuetele mittevastavas müügipakendis olevate tubakatoodetega – seega ei saa olla neil vähemalt kohtule esitatud materjalide pinnalt seaduslikku omanikku või seadusjärgset valdajat. Riigikohus on varem seoses kuriteona karistatava suure koguse tubakatoodete käitlemise korra rikkumisega (

§ 376

) selgitanud, et nõuetele mittevastavate tubakatoodete käitlemine on üldjuhul alati keelatud, s.o iseenesest ebaseaduslik (viidatud otsus asjas nr 3-1-1-3-09, p 23). Kolleegiumi hinnangul kehtib sama põhimõte ka TubS §-s 39 sätestatud väärteokoosseisu puhul.

§ 83

lg 4 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub, kuid üksnes tingimusel, et isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo (

§ 83

lg 5).

§ 27

järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Menetletavas asjas lõpetab kohus väärteomenetluse põhjusel, et S. S. tegu ei vasta süüteokoosseisule.

  1. Eeltoodut kokku võttes puudub seaduslik alus S. S.lt ära võetud sigarettide konfiskeerimiseks. Küll aga selgitab kohus, et see ei välista võimalust, et Maksu- ja Tolliamet kohaldab samade sigarettide suhtes mõnd haldusõiguslikku abinõu, kuna TubS § 39 ja § 51 lg 6 annavad selleks aluse. Senikaua, kuni sellist meedet ei ole kohaldatud, tuleb tubakatooted 7 tagastada VTMS § 208 lg 1 korras seaduslikule omanikule. Samuti selgitab kohus, et haldusõiguslikku abinõud kasutades tuleb arvestada ka asjaolu, et seni kuni ei ole tõendatud vastupidist, tuleb alla kaubandusliku koguse alammäära jäävat osa käsitada isiklikul otstarbel käideldavana. See tähendab, et sellises olukorras saab konfiskeerida vaid seda ületavat osa ehk ärilisel eesmärgil käideldud tubakatooteid. Eelnimetatu on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks ning sellekohast seisukohta kinnitab Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  2. novembri
  3. a otsuses nr 4-21-1358 p
  5. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsja tasu kohtuvälise ja kohtumenetluse eest kokku summas 575 eurot mis on kohtu hinnangul mõistliku suurusega tasu. Seega on põhjendatud riigieelarve vahenditest välja mõista S. S. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 575 eurot. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 3; § 133-
  6. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.