1-12-10617/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10617 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus L.N-i (ik XXX) enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises elektroonilise valve kohaldamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.N-i kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Legalia kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Eve Jundasele määruskaebemenetluses L.N-ile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista L.N-ilt välja menetluskulud 72 eurot, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Eve Jundase poolt osutatud õigusabi eest.
7. L.N-ilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. L.N mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu
9. novembri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 115-8118 KarS § 422, § 424, § 329 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva.
10. Pärnu Maakohtu
11. veebruari 2016 määrusega asendati L.N-ile Pärnu Maakohtu
12. detsembri 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10617 karistuseks mõistetud täitmata rahaline karistus 360,80 eurot s.o. 112 miinimumpäevamäära vangistusega 37 päeva. Kohtumäärus pööratakse täitmisele pärast Pärnu Maakohtu
13. novembri 2015 otsusega mõistetud vangistusest vabanemist. Karistuse kandmise alguseks oli
14. juuli 2015 ning karistusaja lõpp saabub
15. augustil
17. Viru Vangla esitas
18. augustil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.N-i kohta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.N on andnud nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
19. Viru Maakohus tegi
20. septembril 2016 määruse, millega jättis L.N-i talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalvega vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.
21. Süüdimõistetu on varasemalt 9-l korral kriminaalkorras karistatud, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest vabanemisel on L.N olemas elukoht, töökoht puudub. L.N-i varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist teinud järeldusi ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Maakohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks L.N-i puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. RKKKm 3-1-1-91-06 punkt 8.1 kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Antud juhul see pole täidetud, kuna L.N on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
22. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 9 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli vabaduses L.N-i suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. L.N-i ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. L.N-i kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et uue kuriteo toimepanemise risk on vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, mistõttu tuleks sellist isikut vabastada ennetähtaegselt ning kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
23. Kohus ei ole veendumusel, et karistuse eesmärgid on saavutatud. L.N on karistusaja lõppemiseni aega peaaegu 2 aastat, karistusaeg lõpeb
24. augustil
25. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus L.N-ile paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida L.N-i käitumist õiguskuulekuse suunas ning L.N tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
26. Viru Maakohtu
27. septembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse L.N-i kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue kohtumääruse tegemist, vabastades L.N-i elektroonilise järelevalvega. talle mõistetud vangistusest tingimisi
28. Maakohus ei ole küllaldaselt arvestanud kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega. Kohtumääruses puuduvad kaalukad motiivid L.N-i isiksuse ja suhtumise osas kuritegudesse. Täielikult puuduvad motiivid seonduvalt L.N-i tervisliku seisundiga. Isiksuse hindamisel on arvestatud põhiliselt ainult L.N-i varasema karistatusega. Kohtumääruses ei ole põhjendamatult arvestatud vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamustega. Maakohus ei ole arvestanud, et L.N on vanglas viibinud juba alates
29. juulist 2015, mis on olnud piisav aeg järelduste tegemiseks.
30. Maakohus oleks pidanud rohkem arvestama L.N-i kohest ja puhtsüdamlikult esitatud süütunnistust ja kahetsuse avaldust. L.N on 30-aastane, soovib tulevikus korralikult elada ning töötada. Senini on ta mured lahendanud alkoholi tarbimisega, kuid soovib kindlalt asuda alkoholismivastasele ravile. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, samas on L.N aru saanud, et tema teod oleksid võinud olla veel rängemate tagajärgedega ning mõistab kannatanute üleelamisi.
31. L.N leiab, et tema ühiskonnale ohtlikkuse ja uute kuritegude toimepanemise võimalikkuse hindamisel tuleks arvestada, et normaalse alkoholismivastase ravi korral ta kuritegusid toime ei pane. Varem ei ole L.N-i suhtes alkoholismivastast ravi kohaldatud. L.N on vanglast kirjutanud kannatanutele, kes on nõustunud L.N-ile andestama, kui L.N seda tulevikus vabaduses olles oma tegudega õigustab.
32. Kohtumääruses puuduvad täielikult motiivid L.N-i tervisliku seisundi arvestamise osas. L.N on alates oktoobrist 2015 pidevalt pöördunud arstide poole. L.N on raskekujuline kopsusarkoidoos, kõrgvererõhutõbi, immuunsuspuudulikkus, naha viirushaigus nahalööve näol. Seoses vanglas viibimisega on haigused progresseerunud ning ägenenud vajaliku ravi puudumisel, seoses kopsusarkoidoosiga on L.N 40% ulatuses töövõimetu. Seoses kopsusarkoidoosiga on vajalik teostada vereuuringuid kord kuus, kuid seda pole senini 6 kuu jooksul tehtud. Vangla arstide seletuse kohaselt ei ole korralik ja täielik ravi vanglas võimalik.
33. Maakohus ei ole arvestanud vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamusi piisavalt põhjalikult. Prokuröri arvamuses on leitud, et L.N-i ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest vangistuses ning lisaks tuleks sellisel juhul kohaldada ka alkoholismivastast ravi kohustusena. Prokurör on rõhutanud, et L.N-i ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Süüdimõistetu üle on võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni, s.o. kuni
34. august
36. L.N on asunud tema poolt tekitatud kahjusid hüvitama ning vabaduses tööle asudes oleks võimalik hüvitada seni hüvitamata kahjud. L.N ei esitanud kohtule tõendit töökoha kohta vabaduses, kuid märkis, et tal oleks võimalus asuda katseajaga tööle OÜ-s XXX. Maakohus oleks pidanud arvesse võtma, et töövõimetuspensionärina ei ole L.N töökohuslane, kuid vaatamata tervisele soovib ta vastavalt töötada.
37. Maakohus ei arvestanud, et asudes elama ema juurde, puudub L.N kokkupuude kriminaalkorras karistatud isikutega, nagu on ekslikult leidnud maakohus. L.N-i ema elab maal talus, kus on teha palju talutöid, ema oleks samuti abiks L.N-ile korraliku elu alustamisel. Ringkonnakohtu seisukoht
38. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
39. septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
40. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
41. Määruskaebuses toodud väite kohaselt ei ole maakohus oma määruses küllaldaselt arvestanud kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega. Puuduvad kaalukad motiivid L.N-i isiksuse ning suhtumise osas karistusse, kohtumääruses ei ole põhjendamatult arvestatud vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamustega. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid ei kaalu üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus L.N ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Maakohus leidis, et L.N-i ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Sellega nõustub ka ringkonnakohus, L.N-i ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Neid asjaolusid on hinnanud kogumis ka Viru Maakohus oma määruses.
42. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt oleks maakohus pidanud väga olulise asjaoluna arvestama L.N-i puhtsüdamlikku süütunnistust ning soovi alkoholitarbimine lõpetada ja alustada seaduskuulekat elu. L.N on varasemalt olnud karistatud kriminaalkorras 9-l korral, L.N kannab hetkel teist reaalset vangistust. Soodustavaks teguriks on kuritegude toimepanemisel olnud alkohol ning impulsiivne käitumine. Alkoholi tarbimisest loobumine on positiivseks teguriks, kuid loobumist on võimalik kontrollida alles L.N-i vabanemisel vangistusest. L.N-i süüteod on muutunud ajas raskemaks, üldjuhul on jagunenud kuriteod kaheks – vargused grupis ja sõiduki juhtimised joobeseisundis. Arvesse tuleb võtta, et viimane liiklussüütegu on raskem kui varasemad. Kuriteo pani toime L.N sõiduki joobeseisundis juhtimisega, sõites otsa alaealistele lastele (3-kuune ja 5-aastane), põhjustades kannatanutele eluohtlikke tervisekahjustusi. Arvesse ei tule võtta ennetähtaegsel vabastamisel argumente selle kohta, kas isik on puhtsüdamlikult süüd tunnistanud. Seda on arvesse võetud juba kohtuotsuse tegemisel ja karistuse määramisel, mistõttu ei saa isik eeldada, et tal on seetõttu õigus ka ennetähtaegsele vabanemisele.
43. Kaebaja arvates puuduvad maakohtu määruses täielikult motiivid L.N-i tervisliku seisundi arvestamise osas. Ringkonnakohus peab oluliseks selgitada, et tervislikku seisundit arvestatakse süüdimõistetu ennetähtaegsel karistuse kandmisest vabastamisel KrMS § 425 kohaselt, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud. Sellisel juhul teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 alusel määruse karistusest kandmisest vabastamise kohta. Antud juhul ei ole esitatud karistust täitva asutuse juhi esildist ning arstliku komisjoni otsust L.N-i parandamatu haigestumise kohta, taotlusega L.N-i ennetähtaegselt vabastamiseks. Seetõttu jättis maakohus õigesti L.N-i tervisliku seisundi osas asjaolud arvesse võtmata, kuna see faktor ei ole KarS § 76 lg 4 kohaselt aluseks, miks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
44. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamusi piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus leiab, et vangla, prokuröri ning kriminaalhooldaja iseloomustused on asjakohased, kujundamaks kohtu veendumust olulistest asjaoludest, mis mõjutavad L.N-i ennetähtaegset vabastamist, kuid need ei ole kohtule siduvad. Ringkonnakohus, tutvunud asjas tähtsust omavate materjalidega, jääb seisukohale, et maakohus on arvestanud ka eelnimetatud arvamusi kogumis ning järeldanud õigesti, et käesoleval hetkel L.N-i vabastamine oleks ennatlik. Olukorras, kus L.N-i karistusaja kandmine algas
45. juulil 2015 ning lõpeb
46. augustil 2018, ei saa tõsikindlalt väita, et ta on karistuse kandmise eesmärgi juba täitnud käesolevaks hetkeks. Kuigi karistusaja jooksul ei ole L.N jõutud hõivata ühegi taasühiskonnastava tegevusega, temast olenemata põhjustel, on L.N vangistuses viibides selline võimalus endiselt olemas, et vähendada riskifaktorit uute kuritegude toimepanemiseks ning võimaldada vangistusest vabanemisel sotsiaalprogrammide toel käitumismustrite parandamist. Oluline on märkida, et L.N on hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on negatiivseks teguriks L.N-i vangistuses viibimise aega hinnates. Prokurör oma seisukohas on
47. augustil 2016 väitnud, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekus L.N-i ennetähtaegses vabastamises, kuid oluline on jätkuvalt maandada L.N uute süütegude toimepanemise riske. Riski olulisust kinnitab ka Viru Vangla
48. augusti 2016 iseloomustus, mille kohaselt on L.N uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 53%.
49. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuigi L.N on olemas vabanedes toetav lähivõrgustik oma ema juurde kolimise näol, kuid asjaoludest nähtub, et L.N on kriminaalse taustaga lähiringkond ning puudub kindel töökoht. Isegi juhul, kui L.N ei ole töökohuslane ning on esitanud soovi sellele vaatamata töötada, ei ole see positiivne faktor iseseisvalt piisav, et teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
50. L.N-i kaitsja vandeadvokaat E. Jundas esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu
51. septembri 2016 määrusega ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks, kooskõlastusteks kliendiga määruskaebuse küsimustes pool tundi, mille eest taotleb 20 eurot ning määruskaebuse vormistamiseks Viru Maakohtule ja kooskõlastuseks kliendiga 1 tund, mille eest taotleb 40 eurot, s.o. kokku 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel L.N-i kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas