1-16-2398/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2398 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.J-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 pde 5, 7, 9 ja 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi lühimenetluse korras Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2016 otsus Süüdistatav N.J-i kaitsja adv Marko Paabumets, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatav N.J-i kaitsja adv Marko Paabumetsa apellatsioon Tartu Maakohtu
4. aprilli 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-2398 läbi vaatamata.
5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, advokaat Marko Paabumetsa poolt süüdistatavale N.J-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. N.J-ilt välja mõista riigituludesse 96 eurot riigi õigusabi eest.
7. N.J-ilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99916700030954 ja selgitus: „N.J , 1-16-2398, menetluskulud“.
8. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
9. Tartu Maakohtu 26.04.2016 otsusega tunnistati N.J süüdi KarS §-de 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva ning kandmisele jäi 2 aastat 6 kuud vangistust. 1.
10. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 1 aasta 8 kuud. 1.
11. Karistusaega arvestati alates 09.11.
12. Apellatsioon
13. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas 26.05.2016 apellatsiooni N.J-i kaitsja adv M. Paabumets, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega kohaldada N.J-i suhtes kergemat karistust, jättes mõistetud vangistuse tingimisi KarS §-de 73 või 74 alusel kohaldamata või pöörata vangistus täitmisele vaid osaliselt. Kaitsja leiab, et karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja arvates N.J on vaatamata oma varasemale elukäigule asunud paranemise teele ja tema poolt eelnevalt ära kantud reaalne vangistus on kandnud oma eesmärki, mistõttu oleks olnud põhjendatud jätta maakohtu poolt mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või pöörata vangistus täitmisele vaid osaliselt. 2.
14. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaitsja esitas 26.05.2016 apellatsiooni, on N.J tervikotsuse kätte saanud alles 18.05.
15. Seega apellatsiooni esitamise tähtaeg tal endal lõppes 02.06.2016, kuid peale seda ta täiendavat apellatsiooni ei esitanud. Eeltooduga on järgitud kohtupraktikat, mille kohaselt ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Seega võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks (RKKKm nr 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
17. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). 2 2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
18. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on N.J-ile karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 10-11). KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse ning KarS § 215 lg 2 rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust 8-l korral, ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale mittevabadusekaotuslikku karistust ja mõistis N.J-ile vangistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vastavalt 2 aastat ja 1 aasta ning liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Seejuures tema karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 5.
19. N.J-i süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel kohus arvestas toimepandud vargustega tekitatud kahju suurust ja tegude intensiivsust. Seetõttu loeti tema süüaste piisavalt suureks. Kuna ta ei ole eelmistest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist jätkanud, siis seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid, sealhulgas episoodide rohkust ja tekitatud kahju ulatust ning N.J-i varasemat elukäiku, ei ole võimalik jätta mõistetud vangistust tingimisi kohaldamata või pöörata vangistust täitmisele vaid osaliselt. 5.
20. Ringkonnakohus märgib, et sellega maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on prokurör taotlenud liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja lühimenetlust kohaldades 1 aasta 11 kuud 15 päeva vangistust (II kd lk 84). Kaitsja ettepanek oli määrata leebem karistus kui prokurör taotles. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult kaitsja taotlust arvestati, sest kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 1 aasta 8 kuud vangistust.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
22. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, 3 3 s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 31-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-111-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
23. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
24. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist seoses apellatsiooni koostamiseks materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 96 euro ulatuses (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust. Sellest lähtudes peab N.J kaitsjakulud 96 eurot. /allkiri/ Mati Kartau 4 hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus