KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10617 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo, Ingrid Koddo Prokurör Av
§ 426
, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Z.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Eve Jundas taotlus Z.T ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 248,64 eurot.
§ 180lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 152,64 (sõidukulud) riigi kanda.
Välja mõista Z.T ´ilt kriminaalmenetluse kulud 96 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Z.T ´il tasuda kaitsjatasu summas 96 eurot 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700061062 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1
(4)Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.T´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Z.T on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.11.2015 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1; § 424; § 329 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2,
§ 238lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva.
Pärnu Maakohtu 22.02.2016 määrusega asendati Z.T ´ile Pärnu Maakohtu 11.12.2012 otsusega karistuseks mõistetud täitmata rahaline karistus 360,80 eurot s.o. 112 miinimumpäevamäära, vangistusega 37 päeva. Kohtumäärus pääratakse täitmisele pärast Pärnu Maakohtu 04.11.2015 otsusega mõistetud vangistusest vabanemist. Karistuse kandmise algus 17.07.2015 ja lõpp 21.08.
- Z.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17). Kinnipidamisasutusest Z.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Isikul on xxx eriala. Isik on enamasti töötanud ametlikult, on teinud ka juhutöid. Enne vangistust töötas xxx. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Tasumata nõudeid on 3467 eurot. Tema tugivõrgustiku möödutavad ema ja elukaaslane. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. On mõjutatatav sõprade poolt, eriti alkoholijoobes, ei suuda öelda ei. Alkoholi tarvitamise tõttu on kaotanud töökoha, kuriteo pani toime alkoholijoobes. Soovib vabaduses teha alkoholi vastase süsti. Isik on töövõimetu 40%. kriminaalhooldajaga tegi koostööd, kuid on pannud toime kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo. Süstemaatiline auto joobes juhtimine viitab ükskõiksusele nii enda kui kaasinimeste suhtes. On kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab
- korda. Süüteod on samalaadsed, kuid tagajärjed on muutunud ohtlikumaks. Soodusteguriks on alkoholisõltuvus ja impulsiivsus, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%. Vangla toetab Z.T ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema ema. Elamu kuulub vennale. Tegu on 2-toalise eramuga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema ja vend on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Ema on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanedes on Z.T ´il võimalik saada töövõimetuspensioni. Kriminaalhoolduse järelevalve all pani toime uued kuriteod ning rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. 2
(4)Z.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Z.T tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 9 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, töökoht puudub. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile xxx Ema ja vend andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht, kud tal on võimalik saada töövõimetuspensionit. Isiku lähivõrgustik koosneb emast ja elukaaslasest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tõsised probleemid alkoholi tarvitamisega. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 9 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu 3
(4)eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.08.2018, ärakandmiseks on veel peaaegu 2 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,
§ 426
, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.T temale Pärnu Maakohtu 05.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)