4-21-305/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2021 Kohtuasja number 4-21-305 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.J-ile (isikukood XXX ) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Määruskaebuse esitaja A.J Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. augusti 2017 otsusega väärteoasjas nr 2315,17,006529 karistati A.J narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 199 trahviühikut summas 796 eurot. Otsus jõustus
6. septembril
8. PPA
9. mai 2018 otsusega väärteoasjas nr 2315,18,002289 karistati A.J NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut summas 60 eurot. Otsus jõustus
10. mail
12. A.J rahatrahve vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvide sissenõudmiseks algatati täitemenetlused. Kohtutäiturid Tarvi Söömer ja Toomas Saarma teatasid kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvide täitmise võimatusest.
14. jaanuaril 2021 esitas PPA Viru Maakohtule taotlused A.J-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. A.J olid tasumata mõlemad trahvisummad. Viru Maakohtu
15. jaanuari 2021 määrusega ühendati PPA taotlused ühte menetlusse.
16. Viru Maakohus rahuldas
17. veebruari 2021 määrusega need taotlused ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel A.J-ile PPA
18. augustil 2017 otsusega mõistetud rahatrahvi 19 päeva pikkuse arestiga ning
19. mai 2018 mõistetud rahatrahvi 1 päeva pikkuse arestiga, seega kokku 20 päeva arestiga. Kohus märkis, et A.J on rahatrahvid täies ulatuses tasumata. Nurjunud on rahatrahvide sundtäitmine, kuna A.J pole vara ega sissetulekut, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Tema rahatrahvid tuleb asendada arestiga. Aresti üldkasulikku tööga asendada ei saa, sest sellise töö tegemise ajal tuleb menetlusalusel isikul järgida käitumiskontrolli nõudeid. A.J varasemast käitumisest nähtub, et selleks ta valmis ja võimeline pole. Nimetatud veendumust kinnitab asjaolu, et süüdimõistetu ei suutunud katseajal täita ei käitumiskontrolli nõudeid ega lisakohustusi.
20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.J , taotledes maakohtu määruse uuesti läbivaatamist ning algse karistuse, st rahatrahvi, uuesti määramist. Alternatiivselt taotleb A.J määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Sellisel juhul saaks ta olla kasulik ja tööga oma trahvid tasa teha, tegeledes samaaegselt asjaajamisega, mida vanglas pole võimalik teha. See võimaldaks tal kiiremini tööle asuda. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
22. veebruari 2021 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
23. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et A.J on PPA
24. augustil 2017 ja
25. mail 2018 otsustega mõistetud rahatrahvid tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, A.J pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-st 1 on kohtul võimalik üksnes otsustada, kas asendada A.J rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Seega pole põhjendatud A.J taotlus rahatrahvi ennistamiseks.
26. Alternatiivselt taotles A.J aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Kahjuks ei sätesta seadus mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemalt siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Nimelt on tõesti põhjust arvata, et inimene, kes ei täitnud katseaja tingimusi, ei hakka ka korralikult üldkasulikku tööd tegema. Lisaks tuleb tähele panna seda, et A.J on pannud toime väga palju väärtegusid ja ta on korduvalt talle määratud trahvid tasumata jätnud. Samuti on ta sooritanud kuritegusid – ja viibib seetõttu suisa vanglas. Kõik seegi näitab, et A.J ei suuda korrektselt käituda ja pole põhjust ka uskuda tema lubadusi.
27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
28. veebruari 2021 määruse muutmata ja A.J määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2