KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-131528 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi I. S.i vastu võ

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga X OÜ-le. Kostja nimetatud osamaksete mittetasumisega on

§ 100

mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

§ 101

lg 1 punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. X OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 26.03.2020, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Kostja on tasunud laenu põhiosa katteks 23,44 eurot (maksegraafiku esimesed 2 osamakset maksetähtpäevaga 10.11.2019 - 10.12.2019 on tasutud täielikult). Lepingu lõppemise seisuga oli kostjal lepingu nr. KK3443796 põhiosa võlgnevus summas 3876,56 eurot (3900,00 - 23,44). Kostja on tasunud peale lepingu lõppemist inkassomenetluse käigus enda võlgnevuse katteks 470,32 eurot 31.03.2020. Hageja arvestab kostja teostatud tagasimakse võlgnevuse põhiosa katteks, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga põhiosa võlgnevus summas 3406,24 eurot (3876,56 - 470,32).

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 40%. Pooled on lepingus intressi kokku leppinud 5308,95 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates kolmandast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 10.01.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.03.2020 summas 389,96 eurot järgnevalt: 10.01.2020 täielikult tasumata intress summas 133,52 eurot 10.02.2020 täielikult tasumata intress summas 132,84 eurot 10.03.2020 täielikult tasumata intress summas 123,60 eurot Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, siis kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest intressiga võrdses määras. 2 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale alates viimasele tasumisele (s.o 31.03.2020) järgnevast kalendripäevast 01.04.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.10.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (3406,24) x viivitatud päevade arv

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 3406,24 eurot x 8% = 272,50 eurot. X OÜ loovutas 27.03.2020 kostja vastased nõuded Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale aadressil, mis kostja andis lepingu sõlmimisel. Vastavalt

§ 168

lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Teatise nõude loovutamise kohta on X OÜ kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping.

§ 170

kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas

§-s 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. Hageja palub I. S.ilt välja mõista võlg 3406,24 eurot, intress 389,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 751,98 eurot, viivis alates 20.10.2020 kuni põhinõude summas 3406,24 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud tuleb hageja arvates jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 820 eurot (millest 400 eurot on riigilõiv, 420 eurot õigusabikulu)

1. Kostja esitas maakohtule kirjaliku vastuse hagile ja selgitas, et kostjal on võlg hageja ees kuna on V.R. pettuse ohver. Tõendina esitas kostja kuriteoteate ja teate kriminaalmenetluse alustamise kohta. Kostja on kriminaalmenetluses kannatanu.
2. 26.02.2021.a määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas nr XXX lahendi jõustumiseni. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-7838 (XXX) jõustus 28.01.2022.a. Kohus uuendas 02.02.2022.a. määrusega tsiviilasja menetluse ja küsis hagejalt seisukohta menetluse edasise käigu osas.
3. Hageja esitas 22.02.2022 seisukoha, milles märkis, et hageja hinnangul on kostja igal juhul solidaarvõlgnikuks kriminaalasjas süüdimõistetu kõrval, kuivõrd kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse selgitavas osas on toodud, et kannatanud ise taotlesid laene ning siis erinevatel ettekäänetel edastasid laenu süüdimõistetutele. Hageja leiab, et kui kostja soovib oma kohustusi jagada teiste solidaarvõlgnikega, on kostjal võimalik taotleda kaaskostjate kaasamist menetlusse. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagi ei ole esitatud õige kostja vastu.
5. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue I. S.i ja X OÜ vahel sõlmitud krediidikonto kasutamise lepingust KK3443796, mille kohaselt avati I. S.i nimel krediidilimiidiga 3900 eurot ning mille pidi kostja tagastamata maksegraafiku alusel. I. S. ei vaidlusta seda, et lepingust KK3443796 tulenev kohustus on täitmata, kuid ei pea end vastutavaks selle täitmise eest, sest pettuse teel meelitati temalt välja isikut tõendavad dokumendid ja vormistati laenutaotlused (selle kohta algatatud kriminaalasi). I. S. leiab, et nõue tuleb esitada tegeliku kahju tekitaja vastu. 8. Vastavalt

§ 396

lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. I. S.i ja X OÜ vahel sõlmitud krediidikonto leping KK3443796 on tarbijakrediidi leping

§ 402mõttes.

Vastavalt

§ 402

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale (

§ 1

lg 5 järgi füüsilisele isikule, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega) krediiti või laenu. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (

§ 76lg 1).

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Hageja leiab, et kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh öelda leping üles, nõuda viivist,

§ 101lg 1 p 4, 6) 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub tõendite esitamise kohustus menetlusosalistel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). I. S. vaidleb nõudele vastu, väites, et temalt on kelmuse / ebaõige ettekujutuise loomise teel välja meelitatud isikut tõendavad dokumendid ja võetud tema nimel laene. Laene kostja oma käsutusse ei ole saanud. Vastavalt

§ 9

lg 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. 4 Riigikohus on seisukohal, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.12.2019.a. otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450 p 22). Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kuriteokaebuse. Kohus peatas käesoleva tsiviilasja menetluse kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr XXX (1-21-7838) otsuse jõustumiseni.

1. Hageja nõue ei ole esitatud õige isiku vastu, menetluse käigus on selgunud, et nõude eeldused ei ole I. S.i isiku suhtes täidetud, mistõttu on hagi põhjendamatu. Kohtu hinnangul on kriminaalasjades nr 1-21-5142 (XXX) V. R. ja nr 1-21-7838 (XXX) I. D., M. V., N. K., A. L., G. B. ja R. S. suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega tuvastatud, et I. S.ilt (ja teistelt) peteti tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega välja isikut tõendavad dokumendid ning vormistati laenulepingud. Nimetatud isikud tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4, 5 ja § 213 lg 2 p 1, 3, 4 alusel. Kohtu hinnangul on viidatud jõustunud kohtulahenditega tõendatud, et dokumendid läksid I. S.i valdusest välja tema tahte vastaselt. I. S. ei ole andnud õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1). Alusetu on järeldada, et I. S. tegutses mingil moel süüdimõistetutega kooskõlastatult, millest tuleneks solidaarne vastutus võetud kohustuste eest. Viidatud kriminaalasjades on tuvastatud, et V. R., I. D., M. V., N. K., A. L., G. B. ja R. S. võtsid veebruarist 2018 alates erinevatelt isikutelt, sealhulgas I. S.ilt erinevatelt krediidi- ja finantsasutustelt kiirlaene ning kaupade soetamiseks järelmakse, eesmärgiga jätta need kohustused täitmata ja saada seeläbi varalist kasu. Nimetatud isikute mõjutuse tulemusena võeti erinevate isikute (sh I. S.) nimel laenukohustusi, esitades eksitavat informatsiooni selles, et laen makstakse kuritegudes osalenud isikute poolt tagasi ning võetud laenu eest saavad antud isikud tasu. Süüdimõistetud vormistasid vajalikud dokumendid laenu võtmiseks, saades enda valdusse isikute dokumendid, kelle nimel laene võeti ning viies eksitusse finants- ja krediidiasutusi. Tegelikkuses ei olnud kolmandad isikud laenu taotlejad ja laenuandjad ei oleks saanud eeldada laenu tagasimakse soovi taotlejatel. 05.08.2019.a andis V. R. korralduse I. D., A. L.ja M. V. esitada I. S.i nimel laenutaotluse X OÜ-le summale 3900 eurot, mida nad tegid 05.08.
2. Sisestatud andmete tulemusel tegi X OÜ arvutisüsteem automaatselt positiivse otsuse ning selle tulemusena väljastas raha summas 3900 eurot I. S.i pangakontole nr EEXXX. Saadud raha said V. R., I. D., A. L. ja M. V. enda käsutusse. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud I. S.it, tekitas V. R. ühiselt I. D., A. L. ja M. V. varalise kahju teiste seas X OÜ-le summas 3900 eurot. (Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-21-5142 lk 9-10, 52-52, otsus kriminaalasjas nr 1-21-7838 lk 28-29, 50-51, 82, 120-121).
3. Hageja leiab alusetult, et kui kostja soovib oma kohustusi jagada teiste solidaarvõlgnikega, on tal võimalik taotleda kaaskostjate kaasamist menetlusse. 5 Vastavalt TsMS § 208 lg 1 kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel kaasata kostjana ka need isikud. Kohus saab kostja asendada ainult hageja taotlusel, omal algatusel kohus kostjat asendada (ega kaasata) ei saa. Samuti ei saa kostja ega iseseisva nõudeta kolmas isik esitada kostja asendamise taotlust.
4. Kohus jätab hagi rahuldamata. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, seega kohus loeb, et kostjal ei ole menetluskulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6