lg 5 alusel allutada Dmitri Šekurdjajev katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Dmitri Šekurdjajev kohustatud täitma
75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 2-1 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv xxxxxxxxxxxxxxxxxx-le kuuluv xxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Dmitri Šekurdjajevi katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Dmitri Šekurdjajev vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Dmitri Šekurdjajevilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot 40 senti riigituludesse. Menetluskulu 68,40 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99917700080615 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-17-9921). Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 06.12.2017 otsusega tunnistati Dmitri Šekurdjajev süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Dmitri Šekurdjajevile mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Dmitri Šekurdjajev karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 6.09.2017 ja lõpp 3.02.2023. Tartu Maakohtu 5.05.2021 määrusega (jõustus 22.05.2022) jäeti Dmitri Šekurdjajev Harju Maakohtu 6.12.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Šekurdjajev esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Möödunud ka VangS §-s 76 lg 4 ettenähtud üheaastane tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p 2 ja VangS §-s 76 lg 4 sätestatud formaalsed eeldused Dmitri Šekurdjajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Dmitri Šekurdjajevi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
sätete alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud 2 päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust ei pööratud täitmisele, kui Dmitri Šekurdjajev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tegu, täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Dmitri Šekurdjajev pani katseajal toime uuesti rahvatervise vastase kuriteo, käideldes taas ebaseaduslikult ja suures koguses narkootilist ainet, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 06.12.2017 otsusega, pöörates täitmisele ka eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Seega on süüdimõistetule kord juba antud (Harju Maakohtu 25.11.2016 otsusega) võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Dmitri Šekurdjajev pani katseajal käitumiskontrollile allutatuna toime eelmisega samalaadse uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses käitlemise. Selline süüdimõistetu varasem käitumine teeb kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ei viibi Dmitri Šekurdjajev vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema kolmanda reaalse vangistusega. Seega on kaheldav, kas süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht räägib Dmitri Šekurdjajevi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisele vastu. 4
lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on vangla iseloomustuses ettepanek tehtud. Iseloomustuses on tehtud ettepanek keelata süüdimõistetul suhtlemine talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuivõrd süüdimõistetu suundub elama turvakodusse, kus eelduslikult võib juba eelnevalt olla kriminaalkorras karistatud isikuid, samuti võib sinna selliseid isikud elama tulla ka edaspidi. Seetõtu peab kohus taolise kohustuse täitmise võimalikkust problemaatiliseks ega pea otstarbekaks seda määrata. 5
MS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 68,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.