← Eesti

4-22-780/26

Obsah (7)§ 55§ 18§ 119§ 29§ 23§ 56§ 147

4-22-780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-780 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend P

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohtusse laekus 07.03.2022 OÜ Audla kaebus Keskkonnaameti 21.02.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas
  2. Kaebuse esitaja soovis osaleda kohtuistungil.
  3. Kohtu nõudmisel saatis kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja toimiku ja seisukoha. Keskkonnaamet nõustus kirjaliku menetlusega.
  4. Kohus määras 11.04.2022 väärteoasja arutamisele ning tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuistungi aja.
  5. Maakohus selgitas seejärel eelmenetluses välja menetlusosaliste seisukohad

§ 55lg 1 p 3 nõuete täitmise kohta kohtueelses menetluses. 1

(8)4-22-780 Maakohtu määrus
  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja
  2. mai 2022.a määrusega tühistati Keskkonnaameti 21.02.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 940022000176 ja lõpetati väärteomenetlus OÜ Audla suhtes veeseaduse § 262 lg 2 järgi. Sama määrusega rahuldati osaliselt OÜ Audla menetluskulude hüvitamise taotlus ja OÜ-le Audla hüvitati riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu 875 eurot. Kohus tühistas kaebuse arutamiseks määratud kohtuistungi 08.06.2022 kell 10.
  3. 5.
  4. Kohus märkis, et vaidlust ei ole selle üle, et menetlusalune isik on juriidiline isik OÜ Audla. Kohtuväline menetleja leidis, et OÜ-le Audla süüks arvatava väärteo on toime pannud juhatuse liige X . OÜ Audla äriregistri väljatrüki kohaselt esindavad äriühingut juhatuse liikmed X , Y ja Z . Registrikaardile on kantud esindusõiguse piirang: OÜ-t Audla esindavad ühiselt 2 juhatuse liiget, kellest üks on Z . Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli järgi kuulati juriidilisest isikust menetlusaluse isiku OÜ Audla seadusliku esindajana üle juhatuse liige X , kellele tutvustati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, selgitati kiirmenetluse erisusi ning X nõustus väärteoasjas kiirmenetluse kohaldamisega. Kohus viitas, et kooskõlas

§ 55

lg 1 p 3 võib väärteoasjas kohaldada kiirmenetlust, kui menetlusalusele isikule on antud võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

§ 55

lg 3 järgi ei kohaldata kiirmenetlust kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega.

§ 18

lg-st 3 tuleneb, et juriidilisest isikust menetlusalune isik osaleb väärteomenetluses seadusliku esindaja kaudu. Äriühingu juhatuse esindusõigust reguleerib ÄS § 181, normi lõike 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Juriidilise isiku esindamise põhimõtted on fikseeritud ka TsÜS §-s 34, mille lg 2 annab võimaluse, et ühise esindusõiguse korral võivad juhatuse liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. 5.2. Kohus nõustus kaebuse esitajaga, et tuleb eristada juriidilise isiku esindamist väärteomenetluses ja juriidilisele isikule süüks arvatava teo toime pannud füüsilise isiku tuvastamist. Kooskõlas KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik mitte ainult tema organi või selle liikme poolt juriidilise isiku huvides toime pandud teo eest, vaid selliseks isikuks võib olla ka juriidilise isiku juhtivtöötaja või pädev esindaja. Ei teki ju kahtlust, et kui füüsiliseks isikuks, kes on juriidilise isiku huvides väärteo toime pannud, on juriidilise isiku pädev esindaja (kes ei ole juriidilise isiku seaduslik esindaja), et tema saaks anda juriidilise isiku nimel nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohus leidis, et kui menetlusalune isik on juriidiline isik, siis

§ 55

lg 1 p 3 nimetatud nõusoleku kiirmenetluseks saab(vad) anda isiku(d), kellel on õigus juriidilist isikut esindada. Äriregistri kande järgi esindavad OÜ-t Audla 2 juhatuse liiget ühiselt, kellest 1 on Z . Väärteoasja toimikus ei ole tõendit, et väärteomenetluses oleks TsÜS § 34 lg 2 alusel volitatud juhatuse liiget X i esindama OÜ Audlat ainuisikuliselt. Väärteotoimikus on olemas OÜ Audla Äriregistri väljatrükk, kuid vaatama sellele ei ole kohtuväline menetleja kaasanud väärteomenetlusse OÜ Audla juhatuse liiget Z ut. Seetõttu puuduvad väärteoasjas menetlusaluse isiku ütlused ja nõusolek kiirmenetluseks ning oleks tulnud kohaldada üldmenetlust. Üldmenetluses on nõutav väärteoprotokolli koostamine. Kohtus kaebemenetluses ei ole võimalik väärteoprotokolli koostada ja väärteoprotokolli puudumine on oluline menetlusõiguse rikkumine. 5.3.

§ 119

lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada määrusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust 2

(8)4-22-780 välistavatel asjaoludel vastavalt

§-le 29. Kuna enne kiirmenetluse otsuse tegemist ei olnud täidetud

§ 55

lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks, ei olnud Keskkonnaametil alust kohaldada kiirmenetlust. Lähtudes eeltoodust tühistas kohus Keskkonnaameti 21.02.2022 kiirmenetluse otsuse 940022000176 ja lõpetas väärteomenetluse OÜ Audla suhtes Veeseaduse § 262 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos

§ 29lg 1 p 1 alusel.

5.4. Seoses menetluskuludega märkis maakohus, et 20.05.2022 esitas OÜ Audla kohtule kaitsjatasu 1250 eurot hüvitamise taotluse koos arve ja maksekorraldusega. Kaitsja kokkuleppeline tasu kohtumenetluses on 1250 eurot (summa ilma käibemaksuta), kohtueelne menetlus 4 tundi, osalemine kaebuse läbivaatamisel kohtus 6 tundi. Õigusteenuse tunnitasu on ilma käibemaksuta 125 eurot. Kaitsjatasu ja kaitseülesandega seotud kulude katmiseks on esitatud OÜ-le Audla Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ arve nr 22021, mille tasumist tõendav kviitung on esitatud.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Kohus leidis, et taotluses nimetatud toimingud seisuga 20.05.2022 on õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende ajaline maht põhjendatud – kohtueelses menetluses 4 tundi ja kohtumenetluses 3 tundi. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kaitsja poolt osutatud eelnimetatud õigusabi maht ja õigusabi tasu on vastavuses väärteoasja keerukuse ja mahuga. Kohus leidis, et kaitsja tunnihind 125 eurot on mõistliku suurusega. Kohus märkis, et riigieelarvest ei kuulu hüvitamisele kaitsja tasu, mis on esialgselt õigusteenuse osutamiseks kokku lepitud, kuid millises mahus õigusteenuse osutamist vaja ei olnud, sest hüvitatakse vaid vajalikud põhjendatud kulud. Kokku on õigusabi teenuse osutamise põhjendatud tasu 7 tunni eest on 875 eurot. Lähtudes eeltoodust ja seaduse sätetest rahuldas kohus osaliselt taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõistis riigieelarve vahenditest OÜ Audla kasuks välja 875 eurot. 5.

  1. Kohus tühistas kaebuse arutamiseks määratud kohtuistungi 08.06.2022 kell 10.00 ja määras teavitada istungi tühistamisest menetlusosalisi, tunnistajaid. Määruskaebus
  2. Vaidlustatava maakohtu määruse peale esitas 30.05.
  3. a määruskaebuse kohtuvälise menetleja Keskkonnaameti esindaja Väino Vaidla. Kohtuväline menetleja taotleb Pärnu Maakohtu 24.05.2022 kohtumäärus täies ulatuses tühistamist ja väärteoasja nr 940022000176 Pärnu Maakohtule tagastamist. Keskkonnaamet leidis, et määrus on põhjendamata, maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja Keskkonnaameti kiirmenetluse otsuse tühistamine on alusetu. Kohus leidis määruses, et kohtuvälises menetluses ei oleks tohtinud kohaldada kiirmenetlust, sest väärteoasjas puuduvad menetlusaluse isiku ütlused ja nõusolek kiirmenetluseks, mistõttu oleks tulnud kohaldada üldmenetlust. Keskkonnaamet ei nõustu maakohtu järeldustega.

§ 18

lg 3 sätestab, et kui menetlusalune isik on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

§ 56

lg 1 kohaselt annab juriidilisest isikust menetlusaluse isiku eest ütlusi juriidilise isiku seaduslik esindaja ning lg 3 kohaselt allkirjastab ülekuulamisprotokolli juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja. Kirjeldatud sätted ei kohusta kohtuvälist menetlejat olukorras, kus juriidilisel isikul on äriregistris määratud juhatuse liikmete ühine esindus, küsima kõigi juhatuse liikmete nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks. Pigem saab viidatud sätetest teha vastupidise järelduse – kui väärteomenetluse 3

(8)4-22-780 raames on tuvastatud juriidilise isiku huvides väärteo toime pannud töötaja ja see töötaja on samal ajal juriidilise isiku seaduslik esindaja, piisab tema kui seadusliku esindaja ülekuulamisest ja nõusolekust kiirmenetluse kohaldamiseks. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Keskkonnaamet on seisukohal, et viidatud säte reguleerib osaühingu esindusõigust tehingute tegemisel. TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 1 kohaselt sätestatakse käesolevas seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamisega nõustumise puhul ei ole aga tegemist tsiviilõigusliku tehinguga TsÜS § 67 lg 1 mõttes, mistõttu ei oma äriregistris OÜ Audla juhatuse liikmete ühine esindusõigus käesolevas süüteomenetluses tähtsust. Kokkuvõtvalt leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et väärteomenetluses on menetlusaluse isiku seadusliku esindajana üle kuulatud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo toime pannud OÜ Audla juhatuse liige X , kes andis ka nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on väärteomenetlusse õigesti kaasatud OÜ Audla seaduslik esindaja ning

§ 55lg 1 p 3 kohaselt võis kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

  1. Tallinna Ringkonnakohus andis 07.06.
  2. a tähtaja kuni 14.06.
  3. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 7.
  4. 09.06.
  5. a esitas OÜ Audla kaitsja Kersti Põld vastuse Keskkonnaameti määruskaebusele. Kaebuse esitaja arvates ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Keskkonnaamet keskendub ainult juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks olevale asjaolule, et on oluline välja selgitada füüsiline isik, kes vastutab juriidilise isiku konkreetse kohustuse täitmise eest. Kaebuse esitaja nõustub väitega, et konkreetse kohustuse täitmise eest vastutava isiku väljaselgitamine on oluline materiaalõiguse kohaldamise aspektist KarS § 14 lg 1 tähenduses, sest viidatud sätte järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 1 sätestab juriidilise isiku vastutuse alused. Tegemist on omistamisnormiga, mis annab alused ja tingimused füüsilise isiku – organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja karistatava käitumise omistamiseks teisele, s.o juriidilisele isikule. Siiski tuleb eristada juriidilise isiku vastutuse materiaalõiguslikku alust ja juriidilise isiku esindaja määratlemist menetluses osalemisel. Selles osas väärteomenetluse seadustikus vastav õigusnorm puudub ja tulenevalt

§-st 2 tuleb kohaldada vastavat kriminaalmenetluse seadustiku sätet. KrMS § 36 järgi osaleb juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kriminaalmenetluslik juriidilise isiku esindamine ja karistusõiguslik juriidilise isiku vastutuse alus (KarS § 14 lg 1) ei kattu, s.t kriminaalmenetluses võivad süüdistatavat juriidilist isikut esindada füüsilised isikud, kes ise ei ole süüdistuse esemeks olevas teos süüdistatavateks. Erinevalt materiaalõigusest tuleb kriminaalmenetluses juriidilise isiku esindaja määratleda eraõiguse kaudu. Kaitsja leiab, et sama printsiipi tuleb järgida ka väärteomenetluses ja määratleda juriidilisest isikust menetlusaluse isiku esindaja eraõiguse, s.o äriseadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse normide kaudu. ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. 4

(8)4-22-780 Menetlusaluse isiku OÜ Audla kohta äriregistrisse kantud andmete järgi esindavad äriühingut kaks juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on Z . TsÜS § 67 lg 1 järgi loetakse tehinguks toimingut või omavahel seotud toimingute kogumit, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Õiguse süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et juhatuse liikmete põhikirjast tuleneva ja äriregistrisse sisse kantud ühise esindusõiguse puhul laieneb ühine esindusõigus kõikidele osaühingut õiguslikult siduvatele tahteavaldustele, mitte ainult tsiviilõiguslikele tehingutele. Järelikult võib äriühingule õiguslikke tagajärgi kaasa toovaid menetlusotsustusi väärteomenetluses, sh nõustuda kiirmenetlusega, OÜ Audla nimel teha ainult kaks juhatuse liiget ühiselt, kusjuures üks neist juhatuse liikmetest peab olema Z . Väärteoasjas nr 940022000176 esindas osaühingut kohtuvälises menetluses juhatuse liige X üksi. Kuna temal ei ole õigust osaühingut ainuisikuliselt esindada, siis ei ole OÜ-t Audla õiguspäraselt kohtuvälisesse menetlusse kaasatud ja maakohus lõpetas õigesti menetluse

§ 29lg 1 alusel.

Seisukohaga koos esitatakse ka OÜ Audla põhikiri (mis on äriregistrist riigiasutustele kättesaadav), millest nähtub juhatuse liikmete ühine esindusõigus. Kaebuse esitaja palub tõendi vastu võtta ja seda määruskaebuse lahendamisel arvesse võtta. Kokkuvõtvalt palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Lisaks palutakse riigieelarvelistest vahenditest OÜ-le Audla välja mõista valitud kaitsja määruskaebemenetluses osalemise kulu 1 tunni ja 45 minuti eest (tutvumine määruskaebusega ja määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamine 09.06.

  1. a) tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta), s.o 218,75 eurot. Nimetatud kulu on hõlmatud väärteoasjas maakohtule 20.05.2022 esitatud kuludokumentidega: Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ arvega nr 22023 ja 16.03.2022 maksekorraldusega arve tasumise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest maakohtu seisukoht on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu määruses esitatud asjaolusid, kuid märgib järgmist. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et: - - - OÜ Audla registrikaardi järgi on äriühingul kolm juhatuse liiget: Z , Y ja X . Osaühingut võivad esindada 2 juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on Z Kanne on kinnitatud 28.10.2019; OÜ Audla põhikirja ptk 3.6 järgi võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt, kellest üks peab olema juhatuse esimees. Põhikirja redaktsioon on kinnitatud 19.03.2021 osanike otsusega; Keskkonnaameti 21.02.2022 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940022000176 sisalduva teokirjelduse järgi pandi OÜ-le Audla etteheidetav tegu toime X korraldusel; väärteomenetluses on X korraldusel etteheidetava teo vahetult toime pannud isikud kinnitanud, et konkreetse valdkonna töö korraldamine ja vastavate korralduste andmine kuulus äriühingus X töökohustuste hulka; väärteomenetluses andis menetlusaluse isiku OÜ Audla nimel ütlusi ja nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks X ainuisikuliselt.
  3. Käesoleval juhul taandub vaidlus küsimusele, kas süüteomenetluses tuleb äriühingu esindusõigusega seoses juhinduda ÄS ja TsÜS sätestatust või mitte. Kaebuse esitaja leiab, et ei tule, 5

(8)4-22-780 pigem tuleb välja selgitada juriidilise isiku huvides väärteo toime pannud töötaja ja kui nimetatud isik on samal ajal juriidilise isiku seaduslik esindaja, piisab tema ülekuulamisest ja nõusolekust kiirmenetluse kohaldamiseks. Viide ÄS §-le 181 lg 1 on kohtuvälise menetleja hinnangul esindusõiguse puhul kohane üksnes tsiviilõiguslike tehingute tegemisel. Väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamisega nõustumine ei ole tsiviilõiguslik tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes ning järelikult süüteomenetluses ühine esindusõigus tähtsust ei oma. OÜ Audla hinnangul pidid kiirmenetluseks nõusoleku andma kaks juhatuse liigest, kellest üks pidi olema Z . Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga, et väärteomenetluses tuleb välja selgitada juriidilise isiku huvides väärteo toime pannud konkreetne isik. Antud juhul on seda tehtud. Menetleja jõudis järeldusele, et OÜ Audla huvides pani väidetava väärteo toime äriühingu juhatuse liige X . Samas ei saa ringkonnakohus olla päri sellega, et konkreetsel juhul piisas X nõusolekust kiirmenetluse kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et ühise esindusõiguse seadmise eesmärk on reegeljuhtumil erinevate riskide maandamine. Ühine esindusõigus seatakse selleks, et äriühingu käekäigu üle otsustaks mitu isikut, kes koostöös tagaksid, et ühing toimiks parimal võimalikul moel, s.o et ühe esindusõigust omava isiku ainuisikuliselt langetatud otsustused ei kahjustaks äriühingut. Ringkonnakohus nendib, et menetlusliigi valik süüteomenetluses ei ole formaalne vaid sisuline otsustus. Äriühingul on õigus langetada läbi esindusõiguslike isikute kaalutletud ja ühingu tulevikku silmas pidades tegelikult ka üpris kaalukas otsustus, milline võiks konkreetse kaasuse asjaolusid silmas pidades olla kohane menetlusliik. Süüteomenetlusega kaasnevad äriühingule väga olulised mõjud näiteks menetluskulude, võimaliku mainekahju, võimaliku karistuse (nt teatud juhtudel ei saa karistusregistrisse kantud juriidilised isikud osa võtta riigihangetest), selle raskuse jms näol. Nii näiteks ei saa ringkonnakohtu arvates ühise esindusõiguse olemasolu korral ainult üks juhatuse liige kriminaalmenetluses võtta vastu otsustust, et kriminaalasi lahendatakse äriühingu suhtes kokkuleppevõi lühimenetluses. Väärteomenetluseski tähendab kiirmenetluse kohaldamine loobumist mitmetest olulistest õigustest ja võimalustest, mida saab realiseerida üldmenetluses (nt väärteoprotokolli koostamine, sellele vastulause esitamise võimalus jpt). Kehtivas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüteomenetluse raames tuleb esindusõiguse küsimuses pöörduda tsiviilmenetluse sätete poole. Nii näiteks on Riigikohtu lahendis nr 1-18-5732 leitud, et hinnata tuleb konkreetse juhatuse liikme õigust esindada äriühingut viimase tahte väljendamisel konkreetse süüteo menetluse raames. Kooskõlas TsÜS § 34 lg 2 saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et osanikud oleks määranud väärteoasjas OÜ Audla ainuesindajaks Õnne Söödi. TsÜS § 34 lg 2 ja ÄS § 181 lg 1 nõuded on antud juhul täitmata ja äriühing jäeti juhatuse liikmete ühisest esindusõigusest ilma. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud põhjustel maakohtuga, et OÜ Audla ühise esindusõiguse eiramine ja Z u üle kuulamata jätmine on kaasa toonud menetlusaluse isiku OÜ Audla õiguste raske rikkumise ning sel põhjusel on kiirmenetluse kohaldamine lubamatu. Maakohus on õigesti leidnud, et kiirmenetluse otsus tuli tühistada ja menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Tõsi, kohtupraktikas (Riigikohtu lahend 3-1-1-29-11) on asutud seisukohale, et menetluses pole alati vajalik ja mõistlik kõigi juhatuse liikmete ülekuulamine, kuid viidatud lahendist ei nähtu, et Riigikohus oleks lahanud ühise esindusõiguse küsimust. Seega tuleb ühise esindusõiguse korral ringkonnakohtu hinnangul pigem jaatada vajadust kaasata ühiselt menetlusse äriühingu esindusõigust 6

(8)4-22-780 omavad isikud, juhul kui see pole reguleeritud äriühingu siseselt just kuidagi teisiti (juhatuse volituse või osanike otsuse alusel). 10. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et juriidilise isiku vastutuse seisukohast lähtuvalt tuleb välja selgitada konkreetne füüsiline isik, kes oma konkreetse käitumisega (kes vastutas konkreetse kohustuse täitmise eest) juriidilise huvides etteheidetava teo toime pani. Juriidilise isiku vastutus eeldab kõigi karistatavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises. Seega OÜ Audla vastutuse seisukohast lähtuvalt oli vajalik välja selgitada äriühingule etteheidetava teo toime pannud füüsiline isik ja tuua välja tema konkreetne käitumine, millega ta äriühingu huvides etteheidetava teo realiseeris. Siiski ei kattu analoogia korras juriidilise isiku vastutus materiaalõiguslikust alusest lähtuvalt (KarS § 14 lg 1) juriidilise isiku esindajaga menetluses osalemisel. Selles osas tuleb

§-st 2 tulenevalt kohaldada vastavat kriminaalmenetluse seadustiku sätet. KrMS § 36 järgi osaleb juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. Õiguskirjanduses (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne) on asutud seisukohale, et kriminaalmenetluslik juriidilise isiku esindamine ja karistusõiguslik juriidilise isiku vastutuse alus (KarS § 14 lg 1) ei kattu, s.t kriminaalmenetluses võivad süüdistatavat juriidilist isikut esindada füüsilised isikud, kes ise ei ole süüdistuse esemeks olevas teos süüdistatavateks. Erinevalt materiaalõigusest tuleb kriminaalmenetluses juriidilise isiku esindaja määratleda eraõiguse kaudu. Seega tuleb analoogia korras ka väärteomenetluses esindusõiguse hindamiseks pöörduda eraõiguse, s.o ÄS-i ja TsÜS-i normide poole. ÄS § 181 lg-s 1 ja TsÜS § 34 lg-s 2 sätestatust tulenevalt on OÜ Audla esindusõiguse põhimõtteid käesoleval juhul rikutud, sest äriühingut oli õigustatud esindama ühise esindusõiguse alusel vähemalt kaks juhatuse liiget, kellest üks pidi olema Z , keda ei olnud OÜ Audla seadusliku esindajana menetlusse kaasatud, tema nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks küsitud ja tal puudus võimalus ka ütluste andmiseks. Samuti leiab ringkonnakohus, et tehingut TsÜS § 67 lg 1 mõttes ei saa sellises olukorras vaadata kitsalt tsiviilõigusliku tehinguna, vaid see laieneb kõikidele osaühingut õiguslikult siduvatele tahteavaldustele, s.h süüteomenetluse raames õigusvaidluses osalemises väljendatud tahteavaldusele. 12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 24.

mai

  1. a määruse muutmata ja kohtuvälise menetleja Keskkonnaameti määruskaebuse rahuldamata.
  2. Kirjalikus seisukohas kohtuvälise menetleja määruskaebusele palutakse riigieelarvelistest vahenditest OÜ-le Audla välja mõista valitud kaitsja määruskaebemenetluses osalemise kulu 1 tunni ja 45 minuti eest (tutvumine määruskaebusega ja määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamine 09.06.
  3. a) tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta), s.o 218,75 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb taotlus jätta rahuldamata. OÜ Audla kaitsja Kersti Põllu menetluskulude hüvitamise taotlusele pole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Kohtupraktika järgi tuleb kirjeldatud juhul jätta tasutaotlus rahuldamata (Riigikohtu lahend asjas nr 1-19-766, p 17). Kirjalikus seisukohas viidatakse küll sellele, et määruskaebe menetluse kulu on hõlmatud väärteoasjas maakohtule 20.05.2022 esitatud kuludokumentidega: Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ arvega nr 22023 ja 16.03.2022 maksekorraldusega arve tasumise kohta, kuid viidatud kuludokumendist ei saa teha kaitsja viidatud järeldust. Arvel ei kajastu kaitsja 09.06.
  4. a kohtuvälise menetleja määruskaebusega tutvumise ja sellele seisukoha esitamisega tekkinud kulu. On mõistetav, et sellist kulu ei saanudki maakohtule 20.05.2022.a esitatud kuludokumendis sisalduda. Määruskaebemenetlusega seotud kulu sai tekkida alles määruskaebuse esitamise järgselt ja seega ei ole 09.06.2022.a kaitsjal tekkinud õigusabikulu hõlmatud 20.05.2022.a kuludokumentidega. Kaitsja 7

(8)4-22-780 on sellise taotluse esitamisel lähtunud ilmselt asjaolust, et maakohus rahuldas vaid osaliselt kaitsjatasu taotluse, kuid sellise maakohtu seisukohaga mittenõustumisel oleks saanud kaitsja maakohtu otsustust selles osas vaidlustada, kuid seda ei ole tehtud. Varasema kuludokumendi alusel, mis ei sisalda määruskaebemenetluse kulusid ei ole võimalik hinnata määruskaebemenetluses tekkinud kulude põhjendatust. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.