KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-127964 Tsiviilasi Renovum OÜ

) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 404

lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt

§ 401

lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. Kuivõrd kostja on 11.11.2021 vastuses hagile (dtl 63) tunnistanud hagiavalduses toodud nõudeid põhivõla, hooldustasu, intresside ja viiviste osas, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 945 eurot, intressi 88,95 eurot, hooldustasu 10 eurot ja viivise seisuga 67,73 eurot.
2. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivised põhinõudelt 30% aastas alates 09.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 9.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 30% aastas (dtl 21). 3 10. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leidis, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

1. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 206 päeva eest, so 09.10.2021-03.05.2022 (v.a) summas 160 eurot, so 30/365/100x945x
2. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 227,73 eurot, so 67,73+160 ning edasi viivis põhinõudelt (945 eurolt) 30% aastas alates 03.05.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 945 eurot, intressi 88,95 eurot, hooldustasu 10 eurot, viivise 227,73 eurot ja viivise põhinõudelt (945 eurolt) 30% aastas alates kohtuotsuse tegemisest, so 03.05.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
4. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Puudub vaidlus, et kostja võttis hagi kohe vastuses õigeks. Pooled vaidlevad selle üle, kes peaks kandma menetluskulud. Kohus peab menetluskulude jaotamiseks tuvastama, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks või mitte. Kostja on välja toonud, et oli nõus kompromissi sõlmimisega alates ajast kui hageja esindaja kostjaga ühendust võtnud, kuid ei soovinud kompromissi sõlmida, kuna hageja nõudis leppetrahvi, mille maksmisega kostja nõus ei olnud. Kohus leiab, et sõltumata põhjustest miks pooled kompromissini ei jõudnud, ei pöördunud hageja kohtu hinnangul hagiga kohtusse ennatlikult, mis õigustaks menetluskulude hageja kanda jätmise. Puudub vaidlus, et kostjale saadeti korduvalt e-kirju/meeldetuletusi seoses laenulepingust nr xxx võlgnevuste tasumiseks enne kohtumenetluse algatamist (dtl 29-40) ning kostja võlgnevust ei tasunud. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et kostjal oli võlgnevuse tasumise kohustus ning asjaolu, et pooled ei saavutanud kompromissi, ei tähenda, et hageja pöördus kohtusse ennatlikult. Võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku sõlmimine on pigem vastutulek võlausaldaja poolt olukorras, kus võlgnevus on iseenesest sissenõutavaks muutunud ja võlausaldajal õigus seda nõuda. Kuivõrd on tõendatud, et kostjale oli saadetud enne kohtusse pöördumist korduvaid meeldetuletusi, milles võlausaldaja nõudis kohustuse täitmist (dtl 29-40), kuid kostja vaatamata sellele kohustust ei täitnud, siis ei ole hagi esitamine TsMS § 168 lg 6 tähenduses hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta hageja kanda. Kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus märgib, et selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid lähtuma peab kõrgendatud standardist, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu
5. jaanuari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohtu hinnangul antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis õigustaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4 Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
7. Hageja on palunud hagis ja 31.03.2022 menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 720 eurot käibemaksuga. Kostja on hageja menetluskulude ebaproportsionaalsed ja ebavajalikud. suurusele vastu vaielnud, leides et need on
8. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind oli 1395,18 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda 200 eurot riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga.
9. Hageja nõuab õigusabikulude hüvitamist summas 720 eurot käibemaksuga. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast ja sellele lisatud õigusteenuse arvest on hageja esindajal kulunud asjas 6 tundi tunnitasuga 100 eurot käibemaksuta, seejuures hagi esitamisega seotud toimingutele 4 tundi ja 11.11.2021 kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamise ja 16.03.2022 kohtumäärusega tutvumisele 2 tundi.
10. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Põhiliselt on pooled vaielnud menetluskulude jaotuse osas. Hagile lisatud õigusabiarve kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal hagi koostamisele 4 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte