Tsiviilasi nr 2-21-15941 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15941 Tsiviilasi

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Kxxxxxxxx Lxxxxxxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Kxxxxxxxx Lxxxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxtalu, xxxxxxxküla,xxxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; e-post:xxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Kxxxxxxxx Lxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juunil).
4. Kxxxxxxxa Lxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 29.10.
2. a määrusega välja Kxxxxxxxx Lxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.
3. Pankrotihaldur esitas 25.02.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 17.03.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 03.05.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Kxxxxxxxx Lxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 990,00 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (EE312200221055387366); 4) Anda võlgnikule menetlusabi summas 990,00 eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks; 5) Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
9. Kohus avaldas 05.05.
10. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Kxxxxxxxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 23.05.
11. a maksta kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. 3
12. Pankrotihaldur on edastanud menetluses koostatud aruande võlausaldajatele tutvumiseks ja usaldusisiku kandidaadi esitamiseks. Võlausaldajad kohtutäitur Jaaniks Pajuste, PlusPlus Legal OÜ ja Credit Estonia AS on olnud nõus, et võlgnik täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi ise. Teised võlausaldajad ei ole haldurile vastanud. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmise kohta.
13. Kohus kuulas Kxxxxxxxx Lxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 8.

Materiaalne põhi- ja käibevara: võlgnikul puudus vara.

1. Muu laekumine: puudub Võlgnik on osaliselt töövõimetu. Töövõimetus on määratud perioodiks 04.10.2020 – 3.10.
2. Sissetulek on pankrotimenetluse ajal olnud töövõimetustoetus ja toimetulekutoetus. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik leidnud töökoha ning viimastel kuudel on saanud töötasu (osalise kohaga töötamine)xxxxxx Hooldekodult. Kokku ei ole tulud ületanud võlgnikule koos alaealise ülalpeetavaga kasutamiseks ettenähtud seadusest tulenevat limiiti. Lisaks võlgniku endaga koos elavale alaealisele on võlgnik tasunud elatist vastavalt kohtulahendile igal kuul 110 eurot.
3. Laekumine pankrotivarasse seisuga
4. aprill
5. a puudub. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 11.

Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded – puuduvad.

12. Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud. 13. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad.

14. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – puuduvad.

Ajutise halduri tasu ei olnud määratud, pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit nimetamata. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. Haldur palub määrata

§ 65

lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 825,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 990,00 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 15.

II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. I järgus ja III järgus tunnustatud nõuded puudusid. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 16.

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 17.

Müümata vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 18.

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 4 19.

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 25 511,16 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Võlausaldaja OK Incure OÜ (rk 11542046) Tunnustatud nõude suurus (EUR) 1 475,59 Jaotise % 5,78% Väljamaksmata jaotis (EUR) 1 475,59 1 914,69 7,51% 1 914,69 5 323,67 20,87% 5 323,67 PlusPlus Capital AS (rk 11919806) Sxxxxa Pxxxx (esind. Gxxxxxx Pxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Kohtutäitur Aive Kolsar Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (rk 70000349) Advokaadibüroo LMP OÜ (rk 12045166) kohtutäitur Jaanika Pajuste Creditstar Estonia AS (rk 11251314) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Võlausaldajate andmed konto nr / viitenumber EE452200221066697508/ 66319700084975900 EE082200221053320710/24873598 EE352200221027229261 672,00 588,49 2,63% 2,31% 672,00 588,49 EE911010010124098017 EE351010052031000004/19227476 411,61 1,61% 411,61 60,00 9 040,69 0,24% 35,44% 60,00 9 040,69 6 024,42 23,61% 6 024,42 25 511,16 100 EE697700771001208415 EE881010010124433012 EE237700771004760510/30000009 saaja: Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 20.

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 21.

Kohtukulud puuduvad.

1. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele.
2. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu.
3. Haldur palub määrata

§ 65

lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 825,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 990,00 eurot. 25. Prognoositav halduritasu ei ületa

§ 95lõikes 113 sätestatud piirmäära.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 26. Kxxxxxxxxx

Lxxxxxxpankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Enamus laene oli võetud koos endise elukaaslasega, kuid kõikide kohustuste tasumine jäi ainult võlgnikule. Võlgade tekkimine ning kohustustega üksi jäämine mõjutas võlgniku tervislikku olukorda, mille tõttu on talle nüüd hilisemalt määratud osaline töövõimetus. 27. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. 28. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 29.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Tiia Kalausega, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse 5 kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Kxxxxxxxx Lxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 05.05.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Kxxxxxxxx Lxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 23.05.
3. a kohtu deposiiti 2000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Kxxxxxxxa Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 31.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 32. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

33.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustusest Kxxxxxxxx Lxxxxxx pankrotimenetluses. 34.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 35.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 36.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 825 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 990 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le CiviLex. Halduril on pankrotimenetluse läbiviimisele kulunud 12 tundi ja 45 minutit (haldur on tabelis ebatäpselt märkinud 11 tundi ja 45 minutit).
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 990 eurot, sh käibemaks 165 eurot. 39.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 6 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on taotluses märkinud, et tema tunnitasu on 66 eurot. Halduri tasu 12 tunni ja 45 minuti eest on 841,50 eurot (12h45min × 66), millele lisandub käibemaks 168,30 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 825 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le CiviLex.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 42. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. 43. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Kxxxxxxxx Lxxxxxxxe tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 990 eurot, sh käibemaks 165 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Civilex. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 44.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 12.10.
2. a esitas võlgnik Kxxxxxxxx Lxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.11.2021. a. 46.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 47. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 48.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Kxxxxxxxx Lxxxxxxxkohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Kxxxxxxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 7 49.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 28.04.2022. a korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. Koosolekul viibinud võlgnik avaldas soovi täita usaldusisiku kohustusi ise. 50.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 03.05.
2. a andnud kirjaliku nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on palunud võlausaldajatel esitada usaldusisiku kandidaat. Võlausaldajad kohtutäitur Jaaniks Pajuste, PlusPlus Legal OÜ ja Credit Estonia AS on olnud nõus, et võlgnik täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi ise. Teised võlausaldajad ei ole haldurile vastanud. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Kxxxxxxxx Lxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Kxxxxxxxx Lxxxxxxxxesitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Kxxxxxxxx Lxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Kxxxxxxxx Lxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Kxxxxxxxx Lxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Kxxxxxxxx Lxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. juunil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku 8 asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 57.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 58.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 59.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 60.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 61.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 62.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9