3-21-2753/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2753 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses jalutuskäikude ja helistamise piiramise, E5 eluosakonda paigutamise, COVID-19 viirushaiguse leviku tõkestamise meetmete ning arstiabi andmata jätmisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada X. kaebus.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X. (kaebaja) esitas
5. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla järgnevad tegevused: jalutuskäikude ja sugulastele helistamise piiramine; kaebaja hoidmine E-5 sektsioonis; vangla tegevus, mille tõttu kaebaja haigestus COVID-19 haigusesse; kaebajale
6. novembril ja
7. novembril 2021 arsti välja kutsumata jätmine. Kaebaja põhjendab, et ta paigutati E-5 sektsiooni
8. novembril 2021, kuna tema COVID-19 test osutus positiivseks. Kaebajal keelati jalutuskäigud, piirati võimalust helistada sugulastele ning keelati kambrist väljuda. E-5 sektsiooni all asub arestimaja (E-1 sektsioon), kuhu toodi alkoholijoobes isikuid, kes põhjustasid lärmi ning segasid kaebaja puhkamist ja magamist. Vangla ei ole esitanud kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise kohta ühtegi haldusakti. Kaebaja tundis juba
9. novembril 2021 COVID-19 haiguse tunnuseid ning nõudis arsti kutsumist nii
10. novembril kui ka
11. novembril 2021, kuid seda ei tehtud. Kaebajale kutsuti arst alles
12. novembril
13. Kaebaja arvates tingisid tema haigestumise vanglaametnikud, kes ei rakendanud viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid. Kaebajal on haigestumise tõttu erinevad tervisehäired. Põhjendatud huvi on preventiivne, et taolised rikkumised kaebaja vastu enam ei korduks.
14. Vastusena kohtunõuetele esitasid Tartu Vangla
15. detsembril ja
16. detsembril 2021 ning Justiitsministeerium
17. detsembril 2021 kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Lisaks 3-21-2753 selgitas Tartu Vangla kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangutega seonduvaid asjaolusid ja kaebaja poolt vanglale esitatud muude avalduste lahendamise asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT
18. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus seoses jalutuskäikude ja helistamise piiramise, E5 eluosakonda paigutamise, COVID-19 viirushaiguse leviku tõkestamise meetmete ning arstiabi andmata jätmisega. Kaebaja heidab vastustajale ette E5 eluosakonna tingimusi ning seda, et seal COVID-19 viirushaigusesse haigestumise tõttu viibides ei saanud ta jalutuskäikudel käia ega ka igapäevaselt sugulastele helistada. Samuti heidab kaebaja vanglale ette seda, et talle ei võimaldatud
19. ja
20. novembril 2021 arsti vastuvõttu, kuigi ta seda seoses ilmnenud haigussümptomitega soovis. Kaebaja hinnangul haigestus ta COVID-19 viirushaigusesse vangla süül, kuivõrd haiguse leviku tõkestamise meetmed vanglas ei olnud piisavad. Kaebaja taotleb eeltoodud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
22. oktoobri
23. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
24. oktoobri
25. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu
26. veebruari
27. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud lahendid). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud.
28. Tartu Vangla
29. detsembri
30. a vastuse kohaselt oli kaebaja paigutatud
31. novembrist kuni
32. novembrini 2021 E5 osakonda põhjusel, et ta haigestus COVID-19 viirushaigusesse ning seetõttu oli vajalik tema isoleerimine teistest kinnipeetavatest. Sel ajal piirati ka kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kuna tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi on kaebuse kohaselt preventiivne, siis on kaebaja eesmärgiks järelikult see, et edaspidi tema suhtes COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid ei kohaldataks ning kinnipidamistingimused oleksid nõuetekohased. Samuti soovib kaebaja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega vältida COVID-19 haigusesse nakatumist ning tagada, et nakatumise korral võimaldataks talle koheselt arstiabi. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul iseseisva tuvastamiskaebuse esitamist, äratuntav. Kohus möönab, et kaebaja uuesti haigestumine COVID-19 viirushaigusesse ja samadesse tingimustesse sattumine ei ole küll täiesti välistatud, kuid vähemalt lähitulevikus ei ole see kuigi reaalne. Lisaks tuleb arvestada, et COVID-19 viirushaiguse levikust tingituna vanglas kohaldatavad piirangud on ajutise iseloomuga ning vastavalt epidemioloogilise olukorra muutusele võib vangla neid piiranguid igal ajal muuta, mistõttu ei ole samadesse tingimustesse sattumine tõenäoline. 2 3-21-2753
33. Lisaks eelnevale tuleb arvestada, et preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kohtu hinnangul tuleb kaebuses esitatud asjaolude valguses (mh kaebaja ei viibi enam kaebuses esitatud kinnipidamistingimustes) pidada antud juhul efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks kahjunõude esitamise võimalust kui ta leiab, et vangla on seoses liikumisja suhtlemisvabaduse piirangute, COVID-19 haigestumise, arstiabi ebakohase osutamisega või E5 osakonnas hoidmisega talle õigusvastaselt tekitanud mittevaralist kahju. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Seejuures tuleb kaebajal eelnevalt läbida ka kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-le
35. Seoses jalutuskäikudele kehtestatud piiranguga peab kohus vajalikuks veel märkida, et vastav piirang kehtestati Tartu Vangla käskkirjaga nr 1-1/154 ning tuvastamiskaebuse asemel oleks selles osas tõhusamaks õiguskaitsevahendiks ka tühistamiskaebuse esitamine. Vangla ja justiitsministeeriumi materjalidest lähtuvalt on kaebaja seda teinud ja käskkirja nr 1-1/154 osas VangS § 11 lg-st 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse praeguseks läbinud. Siiski ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat esialgset kaebust selles osas muutma, sest ka jalutuskäikudele kehtestatud piirangute peale tühistamiskaebuse esitamisel kuuluks kaebus selles osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamisele. Kaebaja VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust saada vähemalt üks tund päevas jalutuskäigule värskes õhus piirati lühiajaliselt 11 päeva jooksul. Seega ei olnud piirangu kestus pikaajaline, mistõttu ei saa kaebaja õiguste riivet lugeda kuigi intensiivseks. Kohus nõustub eneseisolatsioonis olevate kinnipeetavate jalutuskäikude piirangu osas Justiitsministeeriumi
36. detsembri
37. a vaideotsuse nr 11-7/7261-2 (tl-d 134136) põhjendustega piirangu legitiimse eesmärgi ja proportsionaalsuse kohta. Jalutuskäikudele saatmise piirang kehtestati põhjusel, et haigestunud isikutele ei ole vangla tingimustes võimalik jalutuskäiku võimaldada selliselt, et oleks tagatud nakkusohutud tingimused. Kohus ei näe senist asjakohast kohtupraktikat aluseks võttes selles osas vangla tegevuses õigusvastasust (vt nt kohtulahendeid asjades nr 3-20-766, 3-20-955, 3-20-1067, 3-20-1277, 3-20-1367). Seetõttu oleks ka tühistamiskaebuse edulootused vähesed ja see kuuluks tagastamisele.
38. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastamiskaebuse esitamine antud juhul lubatav ning kohus tagastab kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
39. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3