lg 6 ja VV 23.08.2021 korraldus nr 305 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
T P vaidlustas 09.02.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et tal oli tervislik põhjus maski mitte kanda ja mask ei kaitse Covid-19 viiruse eest. Maski kandmise kohustus ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kaebuse esitanud isiku esindaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kiirmenetluse otsus väärteoasjas (lk 1-2); - Karistusregistri väljatrükk (lk 3); - Kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-10). Kohus vaatas videosalvestist. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestist ning kuulanud ära kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis/kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt T P 09.02.2022 kell 10:07 Pärnu mnt 469 juures Vana-Pääsküla bussipeatuses viibis sisetingimustes ühistranspordis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et väärteomenetluses tohib üldjuhul kasutada ka tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses - sh riikliku järelevalve menetluses -, kui seejuures on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke garantiisid ning tõend on paigutatav mõne kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-51/15, p-d 6-7). Muu hulgas võib väärteomenetluses olla iseseisvaks tõendiks riikliku järelevalve käigus tehtud foto- või videosalvestis (VTMS § 31 lg 11). Seega on uuritud videosalvestis lubatav tõend. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohus tuvastas videosalvestiselt, et T. Pale selgitati tema õigusi, võimaldati anda ütlusi ning ta ise nõustus kiirmenetlusega. Ka kiirmenetluse otsusel olevad allkirjad kinnitavad, et T.Pale selgitati õigusi, ta oli nõus kiirmenetlusega ja ta andis ütlusi. Seega ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse kohaldamisel rikkunud menetlusnorme.
lg 6 kohaselt võib olulise ühiskondliku mõju kaasatoomise korral Vabariigi Valitsus oma korraldusega kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Vabariigi Valitsus on meetmed kehtestanud 23.08.2021 korraldusega nr 305 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (edaspidi VV korraldus nr 305), mille p 8 kohaselt on isikul avalikus siseruumis kohustus kanda kaitsemaski. Vastutuse kehtestatud ettevaatusabinõude rikkumise eest sätestab
Kohus kontrollib esmalt T Pa tegevuse vastavust
Vaidlust ei ole faktis, et T.P viibis 09.02.2022 kell 10:07 ühistranspordis ja kui politseiametnikud sisenesid Pärnu mnt 469 juures Vana-Pääsküla bussipeatuses bussi, ei kandnud T.P maski. Nii kaebuses kui kohtumenetluses ei ole seda fakti vaidlustatud. Kohtuliku uurimise käigus uuritud videosalvestis kinnitab, et T.P viibis 09.02.2022 kell 10:07 ühistranspordis koos alaealise tütarlapsega ja kui politseiametnikud sisenesid Pärnu mnt 469 juures Vana-Pääsküla bussipeatuses bussi, ei kandnud T.P ja temaga koos olnud alaealine tütarlaps maski. T.P ei esitanud politseiametnikele ka tõendit, mis kinnitaks, et isikul oli maski kandmisest vabastav põhjus. Kuigi kaebuses oli märgitud, et menetlusalusel isikul on näidustus maski mittekandmiseks seoses põetud haigustega, maskikandmisel tekib tal õhupuudus, mistõttu isik ei saa maski kanda (objektiivne põhjus), paraku ei ole võimalik korralduse nr 305 nõutavat tervishoiuteenuse osutaja tõendit saada, ei tuginenud kaitsja enam kohtuistungil asjaolule, et isik ei kandnud maski tervislikel põhjustel. Kohtule ei esitatud ka ühtegi tõendit selle kohta, et T.Pa tervislik seisund ei võimaldanud tal maski kanda. Kui isik oli varem põdenud sellist haigust, mistõttu tekib tal maski kandmisel õhupuudus, oleks saanud kohtule esitada dokumendid vastava haiguse põdemise kohta ja kohtul oleks olnud põhjendatud aluse olemasolul võimalik määrata, ka isiku tervisliku seisundi kohta ekspertiis, et selgitada välja, kas T.Pal oli tervisest tulenevalt objektiivne põhjus keelduda maski kandmast. Kohtule ühtegi vastavat tõendit ei esitatud ja videosalvestiselt on kuulda, et T.P 2 oli valmis maski ette panema liinibussis koheselt kui politsei asus temaga maski teemal rääkima. Ta pani politseibussis maski ette ja mingeid takistusi tema hingamises või rääkimises kohus ei täheldanud ning ta ise neid ka ca 30 minuti jooksul, mil ta viibis politseibussis ei kurtnud, mistõttu ei loe kohus väiteid, mille kohaselt T.Pa tervislik seisund ei võimaldanud tal kanda maski asjakohaseks ja tõendatuks. Kohtu arvamust mõjutab ka asjaolu, et T.Pa esimesed vastuväited politseiametnikega kohtumisel olid, et mask ei kaitse ja sellest pole kasu, mitte aga see, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal maski kanda.
lg 1 näeb ette vastutuse sama seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest.
lg 5 näeb ette, et eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisele nõudeid; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Lg 6 kohaselt kui § 28 lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Lähtudes
lg 2 p 5,6 sätestatust kujutab VV korraldusega nr 305 kehtestatud kaitsemaski kandmise nõue enesest sisuliselt nakkusohutuse järgimise ettevaatusabinõu, mis on mõeldud tõkestama nakkushaiguse (antud juhul COVID-19 viiruse) epideemilist levikut. Korralduse punkt seitse kohaselt on avalikuks siseruumiks ühissõiduk ja punkt kaheksa kohaselt on isikul avalikus siseruumis kohustus kanda kaitsemaski. Kaebuses ollakse seisukohal, et korraldusest ei nähtu maskikandmise täpsed nõuded. Kaebaja hinnangul on selline nõue vastuolus põhiseadusega ja sellisel kujul tuleb jätta maskinõue kohaldamata, kuna tegemist ei ole proportsionaalse piiranguga ehk nõue ei ole sobiv, vajalik ja mõõdukas. Videosalvestiselt nähtub, et käesoleval juhul ei ole T.Pal olnud probleeme sellega, et saada aru, millist maski ta peab kandma. Tal oli kaasas nõuetelevastav mask, mille ta ka politseibussis ette pani. Liinibussis ei kandnud T.P teadlikult maski, mitte ei kandnud valet maski või katnud nägu esemega, mis ei ole käsitletav maskina. Seega on asjakohatu väide, et korraldus on põhiseadusega vastuolus kuna isik ei saanud aru, milline mask on kandmiseks õige. Kohus ei nõustu kaebaja seiskohaga, et mitte millegagi pole tõendatud, et maskide kandmine aitaks mingilgi määral tõkestada, piirata või vähendada Sars-Cov-2 viiruse levimist, mistõttu korralduse punktis 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole põhjendatud ega aita täita korralduse eesmärke. On üldteada asjaolu, et terves maailmas on Covid-19 tõkestamiseks ühe piiranguna kehtestatud inimestele kohustus kanda maske. Ei ole usutav, et kümned ja kümned riigid on kehtestanud maskikandmise kohustuse ilma teadusliku põhjenduseta. Teaduskirjanduses võib olla erinevaid seisukohti, mis ei tähenda, et maskide kandmise vajadust eitavad seisukohad oleks tingimata õiged. On olemas kümneid uuringuid, kus avaldatud seisukohad on vastupidised kaebuse punktis 6 nimetatud seisukohtadele. Nii on ka olemas tavameditsiinile lisaks alternatiivravimeetodid (mida osa inimesi eelistab), mis aga teatud olukordades ei osutu piisavaks. Maske on kasutatud nakkusohu vähendamiseks aastakümneid (arstid operatsioonisaalis, maske kannavad tuberkuloosi põdevad isikud jne). Covid-19 on üks võimalikest nakkushaigustest, mille kiire ja laia leviku tõttu sattus ohtu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikus (haiglates peatati plaaniline ravi ja teatud haiguste ravimisega tegelenud osakonnad muudeti Covid-19 raviosakondadeks). COVID-19 viirus on üldteadaolevalt ohtlik ja väga kiiresti leviv nakkushaigus. Terviseameti andmetel on sellesse haigusesse nakatunud Eestis juba üle 500 000 inimese ja surnud üle 2400 (https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik). On ilmselge, et sellise levikuga haiguse korral ja pidades silmas vajadust tagada meditsiiniabi kättesaadavus, on valitsusel kohustus võtta meetmeid, mis piiravad nakkushaiguse kiiret levikut. Maski kandmise kohustus on üks leebemaid meetmeid võrreldes asutuste sulgemise ja liiklemispiirangute 3 kehtestamisega. Maski kandmise kohustusega nakkushaiguse kiire leviku olukorras kaitstakse inimeste elu ja tervist ning riigi toimimist ja arstiabi kättesaadavust. On teada, et Covid-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena peamiselt lähikontaktide teel. Ühistranspordis, mis on suhteliselt kitsas, võivad viirusosakesed väga kergesti kanduda edasi, kuid maski kandmine vähendab seda ohtu. Asjaolu, et nakkushaiguse leviku vähenedes maski kandmise kohustus tühistatakse, ei muuda tõsiasja, et sel perioodil kui nakkushaiguse levik oli massiline ja sellest tulenevalt oli nakkushaiguse leviku piiramiseks kehtestatud maski kandmise kohustus, tuli seda kohustust täita ning ühistranspordis maski kanda. Kaebaja leiab, et kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele. Eneseteostusvabaduse elemendiks on muu hulgas tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Kohus on seisukohal, et vaba enesesteostusõigus ei tähenda isiku õigust teha kõike mida ta soovib. Nii ei ole lubatud näiteks kehavigastuste tekitamine, tapmine, joobes mootorsõiduki juhtimine jne. Ja kuigi need keelud on seaduses kirjas, leidub inimesi, kes neid rikuvad ja neid ka selle eest karistatakse. Seega ei tähenda vaba eneseteostus mitte igasugust tegevust, mida isik parajasti teha soovib. Isiku vaba eneseteostus peab jääma ühiskonnas kehtestatud normide ja piirangute raamidesse. Kaebajal ei ole kohustus kasutada ühistransporti, ta võib liikuda jalgsi, kasutada isiklikku või tuttavate transporti, sõita jalgrattaga, seega ei piira kohustus kanda ühistranspordis maski kuidagi kaebaja õigust vabale liikumisele. Kõike eeltoodut arvestades ei riku Vabariigi valituse korraldus nr 305 p 8 T.Pa põhiseaduslikke õigusi ja kaitsja taotlus tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks VV korralduse p 8 tuleb jätta rahuldamata. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on T.P täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Videosalvestiselt on kuulda, et T.P teadlikult ja tahtlikult ei pannud ühistranspordi ette maski, kuna on seisukohal, et see ei kaitse. T. P oli teadlik, et maski kandmine on kohustuslik (tal oli endal mask kaasas ja soovides vältida, et politsei ta bussist välja kutsub, pakkus ise, et ta võib maski ette panna). Seega seadis T.P endale eesmärgiks olla ühistranspordis ilma maskita, mistõttu pani ta väärteo toime kavatsetult. T.P väljendas oma ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigis kehtivatesse seadustesse ja korraldustesse. Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et T P rikkus
lg 6 ja VV 23.08.2021 korraldus nr 305 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. T.P on süüvõimeline ning KarS
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 40 eurot.
lg 1 näeb ette vastutuse sama seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. 4 VTMS § 55 lg 2 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Seega määrates isikule karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, on kohtuväline menetleja jäänud seadusega ettenähtud piiridesse. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. T.Pa karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades T.Pa käitumist politseiga kohtumise hetkel ja tema valmisolekut maski kanda kui politsei teda selleks kohustas, loeb kohus T.Pa süüd keskmisest veidi kergemaks. Nähtuvalt karistusregistrist on T.P varem karistamata. Arvestades T.Pa süü suurust, tema vanust, väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni alammäära lähedase määras määratud karistus rahatrahv 10 trahviühikut on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Selline karistus on kohane ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest järelevalve ning keeldude eirajate karistamine aitab teistel inimestel tunda end avalikus siseruumis turvalisemalt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja seaduslik ning T P kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isiku tegu on tõendatud ja määratud karistus on õigustatud, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas olev CD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. VTMS § 132 p 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta T P kaebus rahuldamata. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsebüroo vanemuurija Margit Villems 09.02.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220182034120 jätta muutmata. CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak 5 Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 03.05.2022 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.