← Eesti

4-21-4726/29

4-21-4726 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2022.a Tallinnas Väärteoasja nr 4-21-4726 (väärteoasi nr 2302,21,011140) Kohtunik Katre Poljakova Tõlk Ines Ürpus Sekretär Karine Grigorjan - Algmaa Väärteoasi A Ž kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 01.12.2021.a otsusele väärteoasjas nr 2302,21,011140; Kohtuistungite toimumise aeg
  2. jaanuaril 2022.a kell 13:00
  3. veebruaril 2022.a kell 10:59
  4. märtsil kell 11:00 Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A Ž, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx; Kaebuse esitaja volitatud esindaja jurist Matis Rüütel, asukoht: Järve 48-10, Tallinn, e-post: matis.ryytel@gmail.com; Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja Jaak Paju; Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine istungimenetluses; Resolutsioon Juhindudes VTMS § 111 § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:
  5. Jätta rahuldamata A Ž esindaja jurist Matis Rüütel Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 12.01.2021.a esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 01.12.2021.a otsusele väärteoasjas nr 2302,21,011140 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  6. Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl
  10. 01.12.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,011140 A Žile LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 80 (kaheksakümmend) trahviühiku ulatuses, s.o summas 320.- (kolmsada kakskümmend) eurot ning temalt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja mõistetud käesolevas väärteoasjas ekspertiisi teostamisega seotud kulud summas 475.(nelisada seitsekümmend viis) eurot tuleb tasuda kassatsioonitähtaja s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarve(te)le, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  11. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja temalt välja mõistetud menetluskulusid täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. A Žil tekkinud valitud esindajate kulud jätta tema enda kanda. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteosaja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad ja nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja A Žile, kaebuse esitaja esindaja Matis Rüütlile ja kohtuvälise menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 14.04.2022.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  12. detsembri
  13. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,011140 karistati A Ži LKindlS § 81 ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel, LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut s.o summas 320.- eurot ning seda seetõttu, et tema 10.08.2021.a kella 18:15 ajal, Ehitajate tee 102 juures, Mustamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorratast, oli hooletu, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada teist vara. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires oleva etteaimatava takistuse ees (lubatud kohas vasakpööret sooritav sõiduk xxx). Eeltoodud nõuete rikkumise tagajärjel kaotas A Ž mootorratta juhitavuse üle kontrolli, kukkus ning paiskus vastu sõidukit xxx (xxx), millega põhjustas varalise kahju JK´ile ja K S´ele (varalise kahju tekitamine on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Sõidukil puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Sellise tegevusega A Ž rikkus liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 ja liiklusseaduse §-de 50 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1, nõudeid, pannes toime väärteod, millised kvalifitseeriti liikluskindlustuse seadus § 81 ja liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Menetlusalune isik A Ž esitas 12.12.2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale oma kaitsja jurist Matis Rüütli koostatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, millises taotletakse tühistada väärteomenetluse 01.12.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,011140 ja lõpetada 2 väärteomenetlus A Ži osas, määrata 10.08.2021.a liiklusõnnetuse põhjustajaks liiklusõnnetuses osalenud suurema ohuvaldaja juht JK LS § 17 lg 5 p 3 alusel tee andmise kohustuse rikkumise tõttu, vähendada asjaoludest lähtuvalt A Ži vastutust liiklusõnnetuse kahjude osas VÕS § 139 lg 1 alusel nullini, jätta menetluskulud Politsei- ja Piirivalveameti kanda, kohustada Politsei- ja Piirivalveametit hüvitama A Ž’i menetluskulud vastavalt M. Rüütel’i menetluskulude nimekirjale (12.12.2021 seisuga 1560 eurot) ning I. S õigusabiteenuse arvele nr xxx summas 277,50 eurot (kokku 1837,50 eurot) A Ž’i pangakonto numbrile xxx kohtuotsuse jõustumisest 10 päeva jooksul. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et kohtuväline menetleja teinud olulisi kaalutlusvigu, tuvastatud vääralt faktilisi asjaolusid ning jõunud seeläbi väära otsuseni, seetõttu vaidlustatakse väärteoasjas tehtud otsust täies ulatuses. Kohtule esitatud kaebuses kinnitatakse, et 10.08.2021 kella 18:20 paiku leidis Ehitajate tee 102 lähedal aset liiklusõnnetus, mille asjaolud olid järgnevad: Ehitajate teed (edaspidi ka: peatee) mööda liikles menetlusalune isik koos temast maleruudu formatsioonis ca 10-20 meetri eespool liikuva valge mootorratturiga. Neile keeras ette vasakpööret sooritav Xxx Xxx (reg nr xxx), mida juhtis JK. Auto sooritas vasakpööret üle kõigi nelja peatee sõiduraja, peatudes neist pöörde sooritamisel kolmanda keskel, kuivõrd tema eest sõitis läbi valge mootorrattur. Vasakpöörde sooritamist alustas auto teiselt poolt eraldusriba ning ilma peatumata liiguti eraldusriba katkestuskohast läbi, tagamata vasakpöörde ohutust ning jättes järgimata tee andmise kohustust, millest tulenevalt menetlusalune isik oli sunnitud tegema äkilise pidurduse, mille tulemusena mootorratta esiratas blokeerus, menetlusalune isik lendas üle mootorratta ning kukkus. Pärast kukkumist lohises nii mootorratas kui ka menetlusalune isik vastu neile ette keeranud auto esiosa. Eeltoodud sündmuste ahel on jäädvustatud ette keeranud auto pardakaamera salvestisel. Salvestise kellalt nähtub, et kell 18:23:51 on auto veel liikumas mööda Ehitajate teed Mustamäe suunal, kell 18:23:52 on auto liikumas eraldusriba katkestuskohale ja auto ka jõuab eraldusriba katkestuskohale, kust alustatakse eelnevalt peatumata vasakpööret üle peatee. Kell 18:23:54 auto seiskub peatee kolmandal rajal pidurduse tulemusena, kuna auto eest sõidab läbi valge mootorrattur. Niisamuti nähtub pardakaamera videolt, et 18:23:54 on kaebaja juba kukkumas mootorrattalt. Kell 18:23:55 põrkub mööda maad libisev menetlusalune isik ning mootorratas vastu autot. Seega oli menetlusalusel isikul aega ette sõitvale autole reageerida vähem kui kaks sekundit, kuivõrd pardakaamera videolt nähtub ka asjaolu, et 18:23:52 on auto alles eraldusriba katkestuse kohale sõitmas, mistõttu ei ole veel mootorratturitele teada, et tekib oht. Kaebuses on asutud seisukohale, et liiklusõnnetuse osas seisukoha andmiseks on esmalt vajalik tuvastada, milline on liiklusõnnetus oma olemuselt olnud. Kaebuse esitaja kaitsja hinnangul käesolev juhtum ei vasta klassikalise liiklusõnnetuse olemusele, kus süüdlast ei ole võimalik asjaoludest tuvastada. Varaline kahju küll tekib kokkupõrke tulemusena, ent menetlusaluse isiku mootorratas ei sõida autole otsa, vaid libiseb vastu autot mööda maad pärast kukkumist. Liiklusõnnetus leiab aset juba enne sõidukite kokkupõrget tee andmise rikkumise tulemusena autojuhi tegevusest tingituna. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et pardakaamera videosalvestiselt on näha, et kell 18:23:54 hetkel on juba menetlusalune isik mootorrattalt kukkumas, ent sel hetkel ei ole veel kokkupõrget toimunud. Menetlusalune isik kukub mootorrattalt, kuivõrd ta on sunnitud tegema äkilise pidurduse, sest tema liikumistrajektoorile liikus ette autojuht, kellel oli kohustus anda teed. Seega ei oma tähtsust, millise kiirusega on liikunud menetlusalune isik. Liiklusõnnetust 3 ei tekita liialt lühike peatumisteekond (mille tulemusena mootorratas sõidaks otsa autole), vaid äkiline pidurdus, mille on mootorrattur sunnitud tegema tema liikumistrajektoorile ette sõitnud auto tõttu. Asutud on seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kiirus õnnetuse tekkimises mänginud rolli, kuivõrd pidur oleks blokeerunud 50km/h samaväärselt kui ta on blokeerunud tegelikkuses aset leidnud sündmuste puhul. Kaebuses märgitakse, et autoga sõitnud juht JK oli alustanud õnnetuse toimumise hetkeks vasakpööret Neste tankla suunas üle peatee vastassuunavööndi mitme sõiduraja. Kaebuse koostaja hinnangu väärib tähelepanu fakt, et mootorratturid ei sõitnud esimesel ületataval sõidurajal, mistõttu ei saa olla kahtlust, et JK soovitavat vasakpööret teostamas oli. Arvestades eeltoodut, oleks JK pidanud andma teed mõlemale mootorratturile, kes tulid vastassuunavööndist ning enne manöövri alustamist olema veendunud sooritatava manöövri ohutuses. Pardakaamera videost on näha, et JK ei peatu eraldusriba katkestuskohas ega ka aeglusta kiirust, vaid jätkab sõitu soovitud vasakpöörde lõpule viimiseks. JK peatub hetkel, mil tema eest sõidab läbi valge mootorrattur, ent sellisel hetkel sõiduki peatamine keset sooritatavat vasakpööret on selgelt liiga hilinenud, et vältida liiklusohtliku olukorra tekkimist. Foorist, kust menetlusalune isik alustas liikumist kuni õnnetuskohani on ligi 120 meetrit. Sellest sirge on ligi 90 meetrit. Ilm oli selge ja visuaalne nähtavus ideaalilähedane, valge mootorrattur on erksalt nähtav. Vasakpöörde sooritamisel on selgelt näha mõlemad mootorratturid (eriti selgelt valge) ning on aru saada, et vasakpööret ei jõuta ära teha enne seda, kui valge mootorrattur jõuab JKi sõidukini (mootorrattureid on selgelt näha vasakpöörde sooritamise eel pardakaamerast, seega pidi neid nägema ka JK, kui ta oleks liiklusseadust järginud). Neid asjaolusid arvestades ei saanud olla JKil kindlust, et mööda peateed sõidukeid ei lähene, vaid ta võttis manöövrit alustades riski asjaolusid kontrollimata. Kui vasakpöörde sooritamise manöövriga jõutakse vasakpööre lõpetada, ent sellega sunnitakse peateel olevaid sõidukeid järsult liikumissuunda või liikumiskiirust muutma, on rikutud LS § 17 lg 5 p
  14. Asutud on seisukohale, et JK autojuhina rikkus ka LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2, kuivõrd ei valinud kiirust, mida nõudis vasakpöörde sooritamine vastavas olukorras, kus autojuht pidi nägema peateel liikuvaid mootorrattureid ja seega aimama, et vajalik on vasakpöörde sooritamiseks peatuda ning oodata. Kaebuses märgitakse korduvalt, et liiklusõnnetus ei leia aset liiga lühikese pidurdusteekonna ja kokkupõrke tõttu, vaid mootorratturile vasakpöörde sooritamisel ette sõitnud auto mõjutusest mootorrattale, mis sunnib tegema äkilist pidurdust, mille tulemusena mootorratta esiratas blokeerub. Asutud on seisukohale, et kui kohus on jätkuvalt seisukohal, et liiklusõnnetuse süü tuvastamisel on asjakohane võtta arvesse menetlusaluse isiku mootorratta kiirust, tuleb kiiruse määramise osas rakendada samu põhimõtteid, mis kehtivad tavapäraselt PPA kiiruse määramise ja menetlemise protsessis. Ekspertiis on määranud ekspertiisakti nr 21E-LL0029 kohaselt menetlusaluse isiku kiiruseks 66,9 km/h, ümardades selle kiirusele 67 km/h. Küll aga ei anta selle kiiruse juurde mingit mõõtemääramatust. Samas on ekspertiisaktis nr 21E-LL0029 välja toodud, et pardakaameral esineb tugev moonutus ning pardakaamera video abil kiiruse mõõtmise kasutamiseks on vaja olnud pardakaamera vaadet korrigeerida. Kui oluliselt või väheoluliselt, ei ole ekspertiisaktis välja toodud. Menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul ei ole sõiduautos paiknev pardakaamera adekvaatne vahend, mille alusel saaks anda hinnangu kannatanu poolt juhitud mootorratta kiirusele, arvestades Eestis kehtivaid õigusakte. Nimelt mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Kuivõrd pardakaamera ei ole ette nähtud kiiruse mõõtmiseks, ei ole selle alusel tehtud kiiruse mõõtmised ka kooskõlas 4 mõõtemetoodikaga. Kuivõrd ekspertiisaktis ei ole mõõteviga välja toodud, ei ole võimalik ekspertiisakti alusel hinnata kannatanu mootorratta tegelikku kiirust ega süüd liiklusõnnetuses kiirusest tulenevalt. Mõõtevea ulatuse olemasolu ja teadmine on äärmiselt oluline, sest kui võtta aluseks ekspertiisi poolt määratud märkamisest alates peatumiseks võimalik distants 49,4 m, siis peatumisteekonna arvutamisel on distants väiksem kui 49.4 m ka veel juhul, kui kiirus on olnud 62km/h. Kuivõrd ekspertiisakti nr 21E-LL0029 alusel ei ole kirja pandud mõõtemääramatust kasutatud mõõtemetoodika alusel, ei ole ekspertiisiakti alusel menetlusaluse isiku kiiruse mõõtmise hinnang asjakohane tõend, kuna selle alusel puudub kindel baas, millest väiksem ei saanud olla menetlusaluse isiku kiirus vastavate moonutustega, mille toovad endale kaasa käesoleval juhul kaasnenud asjaolud. Asutud on seisukohale, et pidurdusjäljed ning mootorratta lohisemine ei ole käesoleval juhul mootorratturi enne kokkupõrget nähtuva kiiruse osas asjakohased tõendusmaterjalid, sest pardakaamerast nähtuvalt lendab kannatanu mootorratta pealt maha enne kokkupõrget autoga, mistõttu ei ole võimalik tuvastada muud kui seda, et mootorrattur ei kasutanud ära kogu pidurdusteekonda enne autot. Väärteoasjas nr 2302,21,011140 on karistuse määramisel aluseks võetud ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorratas oli liikluskindlustuseta, ent ei ole uuritud põhjuseid ega menetlusaluse isiku teadmist, miks see nii oli. Kohtule antakse teada, et kaebuse esitaja A Ž soovib avaldada puhtsüdamlikku kahetsust, et ta ei kontrollinud enne sõidu alustamist asjaolu, kas sõidukil on olemas liikluskindlustus. Tegemist ei olnud menetlusaluse enda mootorrattaga, mistõttu oli sõiduki tehnilise seisukorraga tutvutud, ent kaebuse esitaja ei tulnud selle peale, et sõidukorda viidud rattal võiks augusti alguses kui mootorratta hooaja kõrgajal puududa liikluskindlustus. Niisamuti ei ole menetlusalusel isikul kiiruse ületamise ega muul viisil liiklusvoos osalemisega seotud kehtivaid karistusi, mida ei ole niisamuti võetud käesoleva asja menetlemisel kergendava asjaoluna arvesse. Kaebuse esitaja esindaja jurist Matis Rüütel on pidanud oluliseks välja tuua asjaolu, et liikluskindlustuse puudumine ei saa kaasa tuua vastutust õnnetuse toimumise eest. Kindlustus ei mõjuta kuidagi õnnetuse toimumist, mistõttu ei tohi seda võtta arvesse kannatanu vastutuse määramisel. Kohus arutas käesolevat kaebust istungimenetluses 19.01.2022.a, 07.02.2022.a., 07.03.2022.a ja 21.03.2022.a (kohtutoimik tl 30-37, 47-50, 53). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.01.2022.a. toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja A Ž ja tema esindaja jurist Matis Rüütel jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja esindaja Matis Rüütel märkis 19.01.2022.a toimunud kohtuistungil, et käesoleva kaebuse lahendamisel soovivad nad kohtu tähelepanu pöörata liiklusõnnetuse eripärale, conditio sine qua non põhimõttele ja mõõteseaduse reeglitele. Menetlusaluse isiku esindaja hinnangul 10.08.2021.a toimunud liiklusõnnetus ei olnud oma olemuselt tavapärane, sest mootorratta puhul saab rääkida küll ohu märkamisest ning pidurdamisest, kuid ei saa eeldada, et mootorrattur rakendab siis maksimaalset pidurite efekti. See tuleneb asjaolust, et pidurite blokeerumise tulemusena ei rakendu mootorratta puhul maksimaalne pidurdusefekt, vaid mootorrattur lendab üle mootorratta ja mootorratas ei pidurdu seejärel üldse. Optimaalselt parima efekti ning blokeerumise vahe on aga mootorrattaga sõites inimlikult hoomamatu. Olukorras, kus liikluses tekib oht, on ootamatu ning vaid mõne sekundi jooksul on vaja saada sõiduk seisma. On tõenäoline, et inimlikust reaktsioonist vajutab mootorratta juht pidurit natuke liiga suures optimaalselt suuremas koguses. Täpselt nii 5 10.08.2021 juhtus. Sellist olukorda ei saa panna süüks mootorratturile, kellel on peatee õigus ja õigus eeldada, et talle antakse ju teed ja siinkohal siis tekib ju küsimus, kuidas saanuks 10.08.2021.a liiklusõnnetust ära hoida. Kaebus esitaja esindaja Matis Rüütel asus seisukohale, et kui rääkida mingi sündmuse ära hoidmise tõenäosuse võimalikkusest ja põhjuslikkuse seosest, on õiguses asjakohane rakendada nn conditio sine qua non põhimõtet, mis on tuntud kui siis asendamispõhimõte või elimineerimise meetod. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud, viidates Riigikohtu lahendile nr 2-16-14655 p.p 12.2 ning märkides, et kui 10.08.2021.a oleks vasakpööret sooritanud Xxx Xxx andnud teed peateel sõitvale mootorratturile ehk ei oleks peateel sõitvale mootorrattale ette keeranud, ei oleks liiklusõnnetust aset leidnud. Kaebuse esitaja esindaja Matis Rüütel hinnangul selge tee andmise kohustuse rikkumine Xxx Xxx juhi poolt on aset leidnud aga esmalt juba valge mootorratturi osas. Videomaterjali alusel on selgelt näha, et valge mootorrattur ei jõua isegi reageerida sellele asjaolule, et vasakpööret sooritav Xxx Xxx talle teed ei anna. 10.08.2021 aset leidnud menetluse ohu tekkimise ja õnnetuse süü lasub kaebuse esitaja esindaja hinnangul selgelt hooletul Xxx Xxx juhil, kes ei ole ju märganud peateel liiklevaid mootorrattureid. Esimene mootorrattur oli valge, selgelt taustast erinev ja puudus mistahes muu põhjus tema märkamiseks peale raske hooletuse. Kuivõrd valge mootorrattur jõuab Xxx Xxx eest läbi sõita, ent ei jõua ohule ei reageerida, on ilmne, et ohu tekitajaks on olnud siinkohal Xxx Xxx, mitte mootorratturid. Samuti juhiti kohtu tähelepanu mõõteseaduse nõuetele. Kohtuistungil märgiti, et kohtuväline menetleja on kaebuse esitaja süü määramisel lähtunud eelkõige ekspertiisiaktist, mis on määranud menetlusaluse isiku kiirust Xxx Xxx pardakaamera alusel. Pardakaamera vahendusel fikseeritud kiiruse alusel on pandud siis süü ainuisikuliselt menetlusalusele isikule. Me leiame, et ainuüksi menetlusaluse isiku kiirusest lähtumine süü tuvastamisel on tegelikkuses väär, sest nagu välja toodud, kui Xxx Xxx ei oleks tee andmise kohustust eiranud, ei oleks üldse õnnetust aset leidnud sõltumata mootorratta kiirusest. Kaitsja hinnangul pardakaamera alusel kiiruse mõõtmise tulemus on kindlasti moonutatud, milline asjaolu on välja toonud eksperdi poolt ekspertiisiaktis ning samuti puudub ekspertiisiakti koostaja poolt antud mõõtemääramatus antud tulemuses. MõõteS § 5 lg 1 p 2 kohaselt mõõte tulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõte tulemuse töötlemisele. Kohtuistungil kaebuse esitaja jurist Matis Rüütel märkis, et pardakaamera alusel kiiruse mõõtmise tulemus pole oma olemuselt jälgitav MõõteS § 5 mõistes ja seega ei ole pardakaamera alusel saadud mõõte tulemus menetluses kohaldatav. MõõteS § 5 lg 1 p 2 keelab 10.08.2021.a aset leidnud õnnetuse puhul Xxx Xxx pardakaamera alusel kiiruse mõõtmise, kuivõrd sellel kaameral puudub taatlus ja mis on oluline selle taatluse juures on, on see, et sellest tulenevalt puudub tegelikkuses tulemuse jälgitavus ehk sisuliselt tulemuse usaldatavus. Seega kuniks ei ole tõendatud seadusega kooskõlas oleval viisil menetlusaluse isiku mootorratta kiirust liiklusõnnetuse eel ja toimumise hetkel, tuleks lähtuda in dubio pro reo põhimõttest ja seega 6 lähtuda, et menetlusalune isik sõitis vastaval teel lubatud suurima piirkiirusega, viidates kohtulahendile 3-11-6711 p
  15. Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.01.2022.a toimunud kohtuistungil vaidles kaebusele vastu, asudes seisukohale, et antud kaasuse näol on tegemist täiesti tavalise juhtumiga, tegemist on olnud tavalise ja igapäevase liiklussituatsiooniga ning just sellepärast ongi seadusandja näinud ette sellise paragrahvi nagu LS § 50 lg 3 p 1, mis kohustab juhti arvestama kõikide võimalike liiklusoludega ja sellele vastavaks oma sõidukiiruse kohaldama, mida antud asjas kaebaja teinud ei ole. Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks märkida, et liikluses kehtib usalduspõhimõte. See tähendab seda, et liigeldes me peame eeldama, et teised liiklejad täidavad liiklusseaduse nõudeid. Igasuguste pöörete tegemisel peab arvestama sõidukite liikumiskiirust. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et üldjuhul liiguvad sõidukid linnas 50 km/h ja maanteel 90 km/h, seetõttu osatakse nende kaugust ja kiirust hinnata. Käesolevas kaasuses on ekspert välja arvutanud, et kaebaja ületas enne õnnetust sõidukiirust ca 18 km/h, seetõttu ei saa rääkida sellest, et vasakpööret sooritanud autojuht on õnnetuses süüdi. Vasakpööraja ei saanud ette näha seda, et mootorrattad sõidavad oluliselt kiiremini, kui on linnas lubatud. Mõõtmise vaidluse osas, märkis kohtuväline menetleja, et tema hinnangul on kaitsja väga sügavas eksituses, sest viimane on kokku pannud omavahel 2 täiesti erinevat asja. Käesolevas kaasuses ei ole toimunud liiklusjärelevalve käigus kiiruse mõõtmist. Käesoleva väärteoasja menetluse raames on läbi viidud ekspertiis, kus ekspert on välja arvutanud liikumiskiiruse. Ekspert on väga selgelt näidanud, mismoodi ta seda on teinud ja siinkohal ei kehti need laiendmääramatused ja kõik muud asjad. Ekspert on niikuinii oma arvutustes teinud kõik sellise seisukohaga, et võtta see minimaalne kiirus, mida saab välja arvutada. Kohtuvälise menetelja Jaak Paju hinnangul on kaebuse esitaja A Ž süüdi õnnetuse põhjustamises. Kaebuse esitaja A Ž selgitas kohtu esitatud küsimusele, et 10.08.2021.a liikus ta xxx, numbris võib eksida, aga oli äkki xxx. Kuidas nad täpselt liikusid, seda ta enam ei mäleta – võisid liikuda Haabersti Circle K-sse pausi tegema ja võimalik, et ta oli eelnevalt teinud mootorrattale ka tehnilise ülevaatuse. Valge mootorrattaga liikus E K. Kaebus esitaja A Ž kinnitas, et tol korral juhtus see, et üks hetk ta nägi silmanurgast, et tal on auto ees ja ta ei jõudnud enam aru saada, kas see auto on juba seisma jäänud või ta alles sõidab. Loomuliku reaktsioonina ta vajutas pidurit. Paraku sõitis ta tol korral tuttava K Sele kuuluva rattaga esimest päeva. See ei olnud tema ratas, selle ratta tehnilisi sõiduomadusi ta veel väga hästi ei tundnud, et kui järsk see pidur olla võib. Pidurit vajutas ta teadupärast liiga kõvasti, mille tulemusena ta kohe kukkus ja lohises vastu autot. Xxx vigastusi ta ei tea, kuigi ta on pilte näinud, sõidukil olid esistange kahjustused, aga täpsemalt ta ei oska neid kirjeldada. Mootorrattal said kannatada plastikud ja raam, mootorrattaraam oli kõver. Endal oli tal küünarluu murd ja rangluu deformatsioon. Kohtuvälise menetleja Jaak Paju esitatud küsimustele märkis kaebuse esitaja A Ž, et tema teekonna algus võis olla tehnoülevaatuse punkt xxx teel, sõitis sinna ise mootorrattaga, sealt nad siis alustasid sõitu ja välja tahtsid nad jõuda Haaberstis olevasse Circle-K tanklasse, et teha paus. 7 Kaebuse esitaja A Ž kinnitas kohtuvälisele menetlejale, et tema mootorratturi staaž on alates 2005.a, igapäevaselt hakkas ta sõima 2008.a. s.t ta peab ennast kogenenud mootorratturiks, avariisid tal varasemalt olnud ei ole. Kaebuse esitaja märkis, et tehnoülevaatus tunnistas ratta terveks, normaaltingimustes sõita mingit probleemi ei olnud, erinevatel ratastel on erinevad tehnilised omadused, mida tema sellise lühikese aja jooksul ei jõudnud endale selgeks teha. Sõitu alustasid nad rohelise tulega ning kuna E K oli vähem kogemust, siis sõitis ta ees, et tunneks end kindlamalt ja vabamalt. Nad alustasid sõitu ristmikult, nende kiirus ei saanud olla väga suur, võis olla 50 ligi km/h, ta mäletab, et nägi mootorratta digitaalset spidomeetrit, sellel oli ees nr 5, mis oli teine number, seda ta ei oska öelda, sest see muutus koguaeg, kiirusenäit muutus igas sekundis. Kaebuse esitaja A Ž kinnitas kohtus kohtuvälisele menetlejale, et tema on tutvunud ka eksperdiarvamusega. Miks ekspert on arvanud, et tal oli teine kiirus, seda ta öelda ei oska, tema ei ole selleks isikuks, kes kritiseeriks ekspert pakkudes, et võib-olla on viga tekkinud sellest hetkest, kui ta kukkus. 07.02.2022.a toimunud kohtuistungil kohus uuendas menetluse, pidades vajalikuks tunnistajana üle kuulata JKi, kes oli teine liiklusõnnetuses osaleja. 07.03.2022.a. tunnistaja JK andis kohtu esitatud küsimusele ütlusi selle kohta, et
  16. augustil 2021.a kella 18:15 ajal Ehitajate tee 102 juures, Tallinn juures sõitis tema oma auto Xxx Xxxga Ehitajate teel Neste tankla suunas. Kinnitab ta seda, et sõitis rahulikult ja enne pööret ta kedagi ei näinud. Ta lülitas sisse suunatule ja hakkas pööret tegema. Kui ta juba pööret sooritas, siis ta nägi, et talle tulevad vastu mootorratturid. Esimene mootorrattur, kes polnud avariis osaline, teda nägin ta esimesena, sõitis väga suure kiirusega. Kui ta teda nägi, siis ta kohe pidurdas. Sellel hetkel sõitis ka teine mootorrattur, teises sõidurajas. Tema – JK sõiduk ta reageerimise peale peatus esimeses reas, sõiduki esiosa läks natukene teise rea peale. Seejuures ta jõudis reageerida ja peatuda. See mootorrattur, kes põrkus kokku ta sõidukiga, millegipärast selle asemel, et sõita edasi, viimase sõidurida oli vaba, hüppas ta auto peale. Seda manöövrit ta üldse ei mõista, sest ta peatus esimeses reas, viimane oleks võinud edasi sõita. Selline manööver oli tema jaoks täiesti arusaamatu, miks oli mootorratturil vaja hüpata. Tema sõiduk seisis paigal, ei liikunud kuhugi. Pärast ta peatumist oli juba mingi aeg möödunud. Mootorratturil oli aega selleks, et orienteeruda olukorraga. Tunnistaja JK kinnitas kohtus, et selle liiklusõnnetuse toimumise ajal tema sõidukil töötas pardakaamera, kinnitab ta ka seda, et pärast kokkupõrget liigutas ta oma sõidukit ning seda seetõttu, et seal sõitis väga palju autosid ja tal varasemalt pole selliseid vahejuhtumeid olnud ja ta tahtis tee vabastada, sest seal hakkas ummik tekkima. Hiljem talle öeldi, et ta poleks pidanud nii tegema, aga ta tõdeb, et ei orienteerunud õigesti selles olukorras. Põhiline on see, et ta teadis, et tal on olemas videosalvesti ja sealt on kõik näha. Tunnistaja JK kinnitas kohtus, et tema sõidukil oli peale õnnetust kahjustatud esikaitseraud, auto tiiva all plastikust tiivakaitse, missugused vigastused olid mootorrattal, seda ta ei näinud. Kuid ta nägi, et mootorratturil juhtus midagi käega, sest viimane hoidis oma kätt ja tema – JK kutsus välja kiirabi. Tunnistaja JK märkis kohtuvälise menetleja esitaja esitatud küsimustele, et koht, kus liiklusõnnetus toimus oli talle tuttav, sest ta on seal ka varasemalt keeranud, vasakpööre on seal lubatud ning autoga seal kiiresti ei sõideta. 8 Tunnistaja JK kinnitas kohtus, et enne vasakpöörde sooritamist ta veendus pöörde ohutuses, ta ei näinud mitte kedagi ja kui ta hakkas pööret sooritama, ilmusid välja mootorratturid, enne pöörde tegemist neid seal ei olnud. Kui ta mootorrattureid nägi, siis ta peatus, esimesena nägi ta valget mootorratturit, viimane kihutas tast suure kiirusega mööda. Ta ise peatus esimeses reas, sõiduki esiots oli natuke teises reas. Tunnistaja hinnangul teine mootorrattur sõitis natuke aeglasemalt teises reas. Sõidukile ta remonti veel teinud ei ole, pöördus ta kindlustuse poole. Tunnistaja JK hinnangul mootorratturid ületasid kiirust, seda oli silmaga näha. Tunnistaja ei osanud öelda, kui suur võis kiirus olla, aga kiiruse ületamist oli näha. Sõidu ajal tema oli üksinda ja kellegagi ta ei vestelnud. Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja jurist Matis Rüütel jäi kohtule esitatud kaebuses välja toodud motiivide juurde, taotledes kohtult kaebuse rahuldamist, kaebuse esitajale väärteomenetluse käigus tekkinud menetluskude hüvitamist. Nimelt taotleti, et A Ž esitatud kaebus rahuldatakse, tühistataks väärteomenetlus, 01.12.2021.a otsus väärteoasjas nr. 2302,21,011140 ja lõpetataks väärteomenetlus. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et nad soovivad, et A Ži vastutus liiklusõnnetuse kahjude osas VÕS § 139 alusel oleks vähendatud nullini, et menetluskulud jääks PPA kanda, et liiklusõnnetuse põhjustaks oleks määratud JK, kes rikkus tee andmise kohustust ehk siis LS § 17 lg 5 p
  17. Kaebus esitaja esindaja jurist Matis Rüütel hinnangul oleks tunnistaja JK pidanud andma teed peateel liiklejatele, viimane rikkus LS § 18 nõudeid s.t JK põhjustas reaalse ohu ja reaalse õnnetuse. Juht, kes vasakpööret sooritas, pidi nägema kahte teist liiklejat, kellest ta ei näinud siis kumbagi ehk siis on olnud vastav vasakpöörde sooritaja selgelt hooletu. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et JK omas sõidustaaži ligi 10 aastat, viimane pidi olema igakülgselt teadlik, et avarii korral pole lubatud sõiduki liigutamine. Sõiduki liigutamine on lubatud vaid kahel juhul, kui liiklus on selleks võimatu ja tegelikult on sõidukite asukohad ära märgitud. Kohus on varasemas praktikas toonud välja ka veana seda, kui on tehtud ainult fotod. Sõidukite asukohad tulnuks fikseerida. Ometigi käesoleval juhul JK liigutas sõidukit videosalvestise alusel sisuliselt minut aega pärast seda, kui õnnetus oli toimunud. Kuna viimane ei ole osanud mitte ühtegi põhjust otseselt välja tuua, liiklusvoog sellest ei muutunud, et ta sõidukit liigutas, siis sisuliselt viimase soov oligi vastavat olukorda kui sellist muuta selliselt, et tema oleks vähem kaugele sõitnud. Tingides selle, et temal puudus vastutus ehk JK proovis olukorda mõjutada endale soodsalt. Kaebuse esitaja esindaja pidas loogiliseks, et kõne all olevas olukorras mootorrattur teostas pidurduse, juhtus see olema äkkpidurdus, mille tulemusena pidurid blokeerisid. Jurist Matis Rüütel hinnangul käesoleva kaasuse puhul ei olnud mootorrattal automatiivset lahendust, sest tema sõidu trajektoori ja tegevust kui sellist mõjutati vastava sõiduki poolt, kes siis vasakpööret sooritas. Varasemalt on välja toodud ka seda, et juhul kui ta oleks sõitnud teoreetiliselt 50-ga, siis teoreetiliselt oleks jäänud aega ligikaudu 17 m kokkupõrkeni. Kui me räägime nüüd 17 m-st ajaliselt, siis see on ligikaudu 1 sekund. Tegelikult ei garanteeri mitte miski seda, et ka 50 kmga sõites teoreetiliselt ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Kaebuse esitaja esindaja märkis kohtus, et nemad ei ole siiani veendunud selles, et ta ei sõitnud 50-ga s.t nad vaidlevad jätkuvalt vastu ja taotlevad, et ekspertiisiakti kui sellist ei arvestataks kohtuotsuse tegemisel, sest tegelikult räägitakse ikkagi seal sellest, kas mootorratta kiirus võis olla +/-4,9 km teoreetilises kontseptsioonis. Kui sõiduk oleks olnud ekspertiisiakti alusel 4,9 km aeglasem, siis ei oleks 9 liiklusõnnetust teoreetilise kontseptsiooniga juhtunud. Samas teatakse, et kiiruskaamerate puhul on mõõteeksimus 50 km puhul ligikaudu 4 km/h. Kui rääkida kiiruse mõõtmisest pardakaamera alusel ja sellest, et ekspert on ise välja toonud ekspertiisiaktis, et kaamerapilt oli moonutatud, peab olema eksimus selgelt suurem ja seega ei ole kaebus esitaja esindaja hinnangul käesoleval juhul vastav ekspertiisiakti tulemus mõistetav ega veenev. Seega in dubio pro reo põhimõtte alusel tuleks jätta ekspertiisiakti hinnang kohtuotsuse tegemisest kõrvale. Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju kohtulike vaidluste käigus märkis, et kohtuväline menetleja vaidleb esitatud kaebusele vastu. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et enamus asju, mida kaitsja taotles, seda kohus seaduse järgi teha ei saa. Kohus ei saa hakata VÕS tuginedes kellegi kahjusid väiksemaks tegema, kohus ei saa öelda, et õnnetuses oli süüdi keegi teine autojuht ja kohus ei saa ka menetluskulusid välja nõuda PPA-lt. Tegelikult ainuke asi, mida kohus saaks teha oli kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul see, et lõpetada menetlus. Vaadeldes kõiki kogutud tõendeid, siis kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul seda ka kahjuks teha ei saa. Nimelt asus kohtuvälise menetleja ametnik seisukohale, et politsei on selles asjas läbi teinud väga põhjaliku uurimise, on kogutud on kõikvõimalikud tõendid ja nendest nähtub otseselt, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi just mootorratast juhtinud A Ž. Kohtuväline menetleja palus kohtul hinnata kaebuse esitaja A Ž kohtus antud ütlusi ja kõrvutada neid teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on käesolevas väärteoasjas tuvastamist leidnud fakt, et A Ž ei mäletanud oma sõidukiirust õigesti. Väärteomenetluses on ekspert on öelnud seda, et liikudes lubatud sõidukiirusega oleks A Žil olnud võimalik peatuda enne ohu tekkimist ja lausa 15 meetrit enne ohu tekkimist oleks ta suutnud oma sõiduki peatada. Seetõttu ongi jõutud selle etteheiteni, mis on kaebus esitajale süüks pandud. Isikut süüdistatakse selles, et ta rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid. Kohtuväline menetleja palus kohtul arvesse võtta fakti, et tunnistaja JK lubatud kohas vasakpööret, kus on see täiesti tavapärane, see on etteaimatav takistus. Kui A Ž oleks liikunud lubatud sõidukiiruse piires, siis oleks auto talle ette keeranud, siis ei oleks vaidlust. Politsei oleks kohe teinud menetluse täiesti teistpidi ja oleks süüdistuse esitanud autojuhile. Kohtuväline menetleja märkis, et politsei näe võimalust hakata autojuhti süüdistama selles, et viimane põhjustas õnnetuse, kui mootorrattur ise tekitas sellise olukorra, et ta ei ole võimeline oma sõidukit ohu tekkimisel ohutult peatama. Seetõttu A Žile ongi esitatud süüdistus ja viimasele on ka määratud selle eest karistus. Karistus on sanktsiooni alumises kolmandikus, maksimaalne rahatrahv oleks olnud 1200€, samuti võinuks ära võtta juhtumisõiguse või paluda kohtul kohaldada ka aresti. Arvestades seda, et kaebaja on varem väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistamata, siis kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks kohaldada rahatrahvi suuremas määras, samuti jättis alles ka juhtimisõiguse. Lähtudes kõigest eeltoodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et A Ži süü on leidnud tõendamist, paludes kohtul A Žuravjovi kaebust mitte rahuldada. Repliigi korras pidas kaebuse esitaja vajalikuks märkida, et kui rääkida sellest, et mootorratturi kiirus nii suur või nii hoomamatu, siis tema hinnangul ekspertiisiakti kontseptsioon 67 km/h ei ole 50-ga võrreldes selline kiirus, mida inimesed ei oleks tavapäraselt näinud. Maanteel sõidetakse rahulikult 90-ga, osatakse hinnata. Seega ka 50 km juures see 17 km/h ei saaks kuidagi tähendada seda, et sa võid täiesti märkamatuks jääda. See ei ole realistlik. See ei ole reaalne. Kohtu tähelepanu juhiti faktile, et tunnistaja JK käesoleva väärteomenetluse käigus on tuginenud sellele, et tema ei näinud mingeid mootorrattureid. Sel hetkel, kui ta nägi, siis ta 10 pidurdas, aga ta nägi mootorrattureid põhimõtteliselt siis, kui valge mootorratas oli tal juba kapoti ees ehk siis tegelikkuses see seisukoht, et ta mootorrattureid ei näinud, ei pidanud nägema, ei pea paika. Kaebuse esitaja A Ž märkis kohtulike vaidluste käigus, et tema hinnangul on oluline antud kaasuses ka fakt, et Xxx juht tegi vasakpööret ilma peatumata, et seda on ilusti näha ka sellest pardakaamera videost, et ta üldse ei veendunudki selles, et kas seal on midagi või ei ole. Lihtsalt ilma peatumata, oleks viimane kasvõi korraks seisma jäänud või hoo maha võtnud, et rohkem kindlalt veenduda, et sealt midagi tulemas ei ole, siis poleks ka õnnetust juhtunud, aga see on tema subjektiivne arvamus. Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju märkis kaebuse esitaja A Ži märkusele repliigiga, et autojuht ei peagi seal peatuma, seal pole stop-märki. Autojuht võibki teha selle manöövri liikumise pealt. Videost on väga selgelt näha, et autojuht võtab hoo väga väikseks, et ta veendub kindlasti selles. Lisaks eeltoodule kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste taotlusel järgmisi digitaalseid (ettemängimise teel) - ja kirjalikke dokumentaalseid ning menetluslike tõendeid:       Liiklusõnnetuse akti koos selle juures olevat sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeleid, millisest nähtub, et 10.08.2021.a kell 18:15, Tallinnas, Ehitajate tee 102 juures toimus liiklusõnnetus, millises osalesid J. K juhitud sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx ja A Ž juhitud mootorratas xxx registreerimisnumbriga xxx. Peale liiklusõnnetust olid sõidukil Xxx Xxx kahjustused esiosal ning mootorrattal oli kahjustatud parempoolne külg, sadul ja esiklaas, mootorratturijuht toimetati PERHi. Fototabelitel olevatel fotodel on fikseeritud õnnetusejärgne olukord hetkel, mil politsei kohale sündmuskohale jõudis (originaaltoimik tl 1-5). 10.08.2021.a sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vaatlusprotokolli, millises kirjeldatakse menetlustoimingut läbi viinud ametniku poolt liiklusõnnetuse järgselt sõiduauto tehnilist olukorda. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et sõidukil on esimene numbrimärk ja vasakpoolne esinurk kahjustatud. Teostatud menetlustoimingut on fotografeeritud, fotod on lisatud fototabelitesse (originaaltoimik tl 7-12). 10.08.2021.a sõiduki mootorratta xxx registreerimismärgiga xxx vaatlusprotokolli, millises kirjeldatakse menetlustoimingut läbi viinud ametniku poolt liiklusõnnetuse järgselt mootorratta tehnilist olukorda. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et mootorrattal oli kahjustatud parempoolne külg, ise ja esiklaas. Teostatud menetlustoimingut on fotografeeritud, fotod on lisatud fototabelitesse (originaaltoimik tl 13-19). 10.08.2021.a sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval teisaldati mootorratas xx Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse politseiparklasse (originaaltoimik tl 20). E-posti aadressilt xxx 10.08.2021.a menetlejale edastatud pilt Xxx Xxx esiosast (originaaltoimik tl 24-25). Teade liiklusõnnetuse kirjeldusest, millisest nähtub, et politseis registreeriti 10.08.2021.a juhtum 3100,21,0,491894 selle kohta, et 10.08.2021.a kell 18:18 saadi teade selle kohta, et Tallinnas, Ehitajate tee 102 juures toimus liiklusõnnetus, kus osalesid sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx (omanik JK), kes omas vastava kategooria juhtimisõigust ja oli kaine ning mootorratas xxx (omanik K S), mida juhtis A Ž, kes omas vastava kategooria juhtimisõigust ja oli kaine. Teate edastamise hetkel oli teada, et esialgsetel andmetel liikus mootorratas mööda Ehitajate teed suunaga Kadaka tee poolt Paldiski mnt suunas ning Ehitajate tee 102 juures tegi äkilise pidurduse ning 11         kukkus vastu vastassuunas liikuvat ja vasakpöörde tegeva (mootorratta suhtes vasakult paremale) sõiduautot Xxxt. Xxx liikus mööda Ehitajate teed ning pööras Kadaka tee 60 suunas. sündmuskohalt toimetati PERHi mootorrattur A Ž, kelle täpsemad vigastused on selgitamisel. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal, paistis päike, sõidutee oli kuiv ja asfaltkate korras, suurim lubatud sõidukiirus märgitud alal oli 50 km/h (originaaltoimik tl 27). 01.11.2021.a koostatud vaatlusprotokolli, millisest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud CD plaadil olnud teine videosalvestis. Tegemist oli sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx pardakaamera salvestisega, milliselt oli näha, et kell 18:23:51 hakkab pardakaameraga sõiduk vasakpööret sooritama. Vasaksuunas paremal on näha kahte mootorratturit. Pardakaameraga sõiduk sooritab vasakpöörde ja sõidab vastassuunda ning jääb seisma, sest märkab paremalt poolt tulemas kahte mootorratturit. Sel ajal, kui pardakaameraga sõiduk peatub, möödub temast esimene mootorratas ja teine mootorrattur paiskub kell 18:23:56 vastu peatunud pardakaameraga sõiduki esiosa. Kell 18:25:04 pardakaameraga sõiduk tagurdab sõiduradade pealt ära (originaaltoimik tl 28). Skeemi, lisa sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde, kus on kujutatud skeem, millises on väärteoasja menetlejate poolt fikseeritud Ehitajate tee 102, Tallinn 10.08.2021.a toimunud liiklusõnnetuse sündmuskoht (originaaltoimik tl 29-30). 10.08.2021.a liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatise koopiat, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval peale liiklusõnnetuse toimumist A Žil tuvastati vasaku kodarluu alaotsa murd, selja alaosa lahtine haav ja selja ning parema jala pindmised vigastused (originaaltoimik tl 33). Liiklusekspertiisi akti nr 21E-LL0029, millise ekspertarvamusest nähtub, et mootorratta xxx reg. Märk xxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke momendil sõiduautoga Xxx Xxx reg.märk xxx oli ca 39 km/h. Mootorratta xxx reg.märk xxx arvutluslik liikumiskiirus enne kokkupõrget oli ca 67 km/h. Juhul kui mootorratta xxx reg.märk xxx juht oleks liikunud lubatud piirkiirusega 50 km/h, oleks tal alates ohu tekkimise hetkest olnud võimalik peatada oma sõiduk enne kokkupõrke kohta sõiduautoga Xxx Xxx reg.märk xxx (originaaltoimik tl 35-41). Kindlustusselts Ergo Insurance SE 01.11.2021.a e-kirja selle kohta, et kohtuväline menetleja edastaks nendele andmed väärteomenetluse otsusest ja muud dokumendid, millised tõendavad liiklusõnnetuse toimumist ja näitab ära liiklusõnnetuse põhjustaja ning, et kohtuväline menetleja avaldaks liiklusõnnetuse põhjustaja nime, isikukoodi ja kontaktandmed, sest need on vajalikud kindlustusandjale kindlustuslepingu täitmiseks (originaaltoimik tl 42). Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 02.11.2021.a vastust kindlustusseltsile, millises kohtuväline menetleja annab teada, et 10.08.2021.a toimus liiklusõnnetus Ehitajale tee 102 juures, Tallinnas, kus osalesid sõidukid Xxx Xxx reg märgiga xxx ja xxx reg märk xxx. Antud juhtumi kohta alustati väärteomenetlust nr 2302,21,
  18. Samuti antakse kindlustusseltsile teada, et 02.11.2021.a koostati mootorratta xxx juhile A Žile väärteoprotokoll LS § 223 lg 1 ja LKindlS 81 alusel (originaaltoimik tl 43). Menetlusaluse isiku A Ž allkiri selle kohta, et tema on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (originaaltoimik tl 46). Menetlusaluse isiku A Ž suhtes 02.11.2021.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1611398, millisest nähtub, et väärteoasja nr 2302,21,011140 menetluse raames koostati 02.11.2021.a temale väärteoprotokoll selle kohta, et tema 10.08.2021.a kella 18:15 ajal Harjumaal, Tallinnas Ehitajate tee 102 juures juhtis mootorratast xxx reg nr xxx hooletult, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidnud oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada või 12    kahjustada teist vara. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires oleva etteaimatava takistuse ees (lubatud kohas vasakpööret sooritav sõiduk Xxx Xxx). Eeltoodud nõuete rikkumise tagajärjel kaotas mootorratta juhitavuse üle kontrolli, kukkus ning paiskus vastu sõidukit Xxx Xxx (xxx), millega põhjustas varalise kahju JKile ja K Sele (varalise kahju tekkimine on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Sõidukil puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatu kehtiv poliis. Sellise tegevusega A Ž rikkus LS § -de 16 lg 1; § 50 lg 3 p 1 ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi (originaaltoimik tl 47-48) Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 01.12.2021.a väärteoasja nr 2302,21,011140 menetluse raames koostatud väärteootsust, millisest nähtub, et A Ži karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o 320.- euroga, viimaselt mõisteti välja menetluskulud summas 457.- eurot s.o ekspertiisi teostamisega seotud kulud (originaaltoimik tl 49-52). Menetlusaluse isiku A Ž suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millise andmetest nähtub, et viimane on varasemalt väärteokorras karistatud ühel korral LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga, milline on täidetud (originaaltoimik tl 53). Kohus avaldas ka käesolevas väärteoajas olevad digitaalsed tõendid CD plaatidel oleva teabe, mängides need kohtusaalis ette; Kohtuotsuse motiivid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas heidetakse A Žile ette liiklusõnnetuse põhjustamist ja sellega kaasnevalt varalise kahju tekitamist. 10.08.2021.a kella 18:15 ajal, toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Ehitajate tee 102 juures, liiklusõnnetuse osapoolteks olid kaebaja juhitud mootorratas ning JKi poolt juhitud sõiduauto Xxx Xxx. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlusõigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Kohtule esitatud tõenditest ja ülekuulatud isikute ütlustest nähtub, et mootorratast juhtinud A Ž liikus mööda Ehitajate teed suunaga Mustamäe poolt Rocca al Mare suunas, tema ees liikus temaga koos sõitu alustanud teine mootorratas. JK sõitis vastassuunas ning sooritas lubatud kohas vasakpööret Neste tanklasse. Liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta ning selles osalenud sõidukeid kirjeldavad ka kirjalikud tõendid - teade liiklusõnnetuse toimumisest, pardakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega. Tunnistajana üle kuulatud JK selgitas, et enne vasakpöörde alustamist veendus ta manöövri ohutuses, ta oli jõudnud juba teise ritta, kui märkas valget mootorratast, kes tema auto nina eest suurel kiirusel mööda sõitis, teine mootorrattur paiskus vastu autot. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud A Ž möönis, et mootorratas oli tema jaoks uus, ta ei teadnud selle omadusi, samuti ei kontrollinud ta enne sõitma asumist liikluskindlustuse olemasolu. Kiiruse ületamist eitas, märkides, et mootorratta digitaalsel spidomeetril oli esimeseks numbriks 5, teist numbrit ei 13 mäleta. Menetlusaluse isiku väide liikumisest lubatud sõidukiirusega on ümber lükatud ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega sellest, et mootorratta xxx reg.märk xxx arvestuslik liikumiskiirus kokkupõrke momendil sõiduautoga Xxx Xxx oli ca 39 km/h. Mootorratta arvestuslik liikumiskiirus enne kokkupõrget oli ca 67 km/h. Ekspert märgib sedagi, et juhul kui mootorratta juht oleks liikunud lubatud piirkiirusega 50 km/h, oleks tal alates ohu tekkimise hetkest olnud võimalik peatada oma sõiduk enne kokkupõrke kohta sõiduautoga Xxx Xxx. Kaitsja etteheited ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamuse mittevastavuse osas mõõteseaduse sätetega jätab kohus tähelepanuta, kuna antud juhul ei toimunud kiiruse mõõtmist liiklusjärelevalve käigus Mõõteseaduse mõttes, vaid ekspert on andnud oma arvamuse mootorratta liikumiskiiruse osas arvestuslikult, ekspertiisiakti uurimusliku osa kohaselt on mootorratta liikumiskiirus kokkupõrkehetkel sõiduautoga Xxx määratav mootorratta kokkupõrkejärgse lohisemise ulatuse ja sõidukite vigastuseks kulunud liikumisenergia kiirusekvivalendi alusel. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi poolt kasutatud meetodi usaldusväärsuses ja seega ka eksperdi poolt antud arvamuse õigsuses. Kaebuses toodud väide, et liiklusõnnetuse on põhjustanud autojuht K, kes on rikkunud Liiklusseaduse §-s 17 lg 5 p 3 sätestatud nõuet, ei ole kooskõlas kogutud tõenditega. LS § 17 lg 5 p 3 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed mh vasakule pöörates vastutulevale liiklejale. Seda, et sõiduauto Xxx juht JK tahtis sooritada vasakpööret üle mitme sõidurea Neste tanklasse, on kinnitanud nii tunnistajana üle kuulatud JK, kui ka menetlusalune isik, samuti on selle manöövri tegemine nähtav pardakaamera salvestusest. Veel on salvestusest näha, et kuigi JK enne vasakpöörde alustamist ei seiska sõidukit täielikult, siis ta vähendab kiiruse minimaalseni. Kohtu hinnangul pole alust kahelda JKi ütlustes selles, et ta veendus enne vasakpöörde sooritamist selle ohutuses ja et kiiresti sõitvat valget mootorratturit märkas vahetult siis, kui ta tema ette jõudis. Siinkohal jõudis ta veel pidurdada, kuid tagapool sõitnud mootorrattur kukkus ja libises koos rattaga vastu tema sõidukit. Sisuliselt samalaadse selgituse juhtunu kohta on andnud ka üle kuulatud menetlusalune isik. Kohtu hinnangul ei ole sõiduauto Xxx Xxx juht oma tegevusega rikkunud LS § 17 lg 5 p 3 sätteid, kuna manöövrit alustades veendus ta selle ohutuses, pardakaamera salvestusest on sõidukist paremal näha mootorrattureid, kuid need on piisavalt kaugel, et manööver ohutult lõpetada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja märkusega, et liikluses kehtib usalduspõhimõte. See tähendab seda, et liigeldes me eeldame, et teised liiklejad täidavad liiklusseaduse nõudeid. Igasuguste pöörete tegemisel peab arvestama sõidukite liikumiskiirust. Liiklusõnnetuse kohas on lubatud sõidukiirus 50 km/h ja sellest tuleb lähtuda manöövrit alustades ja tehes. Ekspert on tuvastanud, et enne õnnetust oli menetlusaluse isiku juhitud mootorratta sõidukiirus lubatust vähemalt 18 km/h suurem. Seega valis ta vale sõidukiiruse, mistõttu ei olnud võimeline seisma jääma oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires oleva etteaimatava takistuse ees, milleks antud juhul oli lubatud kohas vasakpööret sooritav sõiduk Xxx Xxx, ning just see oli liiklusõnnetuse põhjuseks. JK, sooritades oma sõidukiga lubatud kohas vasakpööret, ei saanud ega pidanudki ette nägema seda, et linnaliikluses 50km/h tsoonis sõidavad vastutulevad mootorrattad lubatust oluliselt kiiremini, seega ei saanud ta liiklusõnnetust põhjustada. Kui A Ž oleks liikunud lubatud sõidukiirusega poleks liiklusõnnetust toimunud. 14 Varalise kahju tekkimine on tõendatud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega. Tervisekahjustusi sai selles liiklusõnnetuses menetlusalune isik. Kehtiva liikluskindlustuse lepingu puudumine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, leiab kohus, et kuna kaebuse esitaja ei kohandanud kiirust vastavalt olukorrale s.t tema juhitud sõiduki kiirus ei olnud piisav selleks, et etteaimatava ohu korral ohutult peatuda, vaid see oli selline, et toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekitati varalist kahju, siis leiab kohus, et menetlusalune isik pani ta temale etteheidetud väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis ta tekitab liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kohus menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid ei tuvastanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga ja leiab, et otsuse tühistamiseks alus puudub. Oma tegevusega rikkus A Ž liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 ja liiklusseaduse §-de 50 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised kvalifitseeriti liikluskindlustuse seadus § 81 ja liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik A Ž on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri väärteokoosseisule. Sellisel juhul määratakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seda on kohtuväline menetleja käesoleval juhul ka teinud. Karistus on A Žile määratud KarS § 63 lg 1 kohaldamisel raskema teo, s.o LS § 223 lg 1 järgi, rahatrahvina 80 trahviühikut summas 320.- eurot. Samuti on temalt välja mõistetud menetluskulud liiklustehnilise ekspertiisi teostamise eest. Kuid LS § 223 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 105 trahviühikut ehk 320 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades A Žile süüks arvatava teo sisu, tema süü suurust on määratud karistus proportsionaalne. Süü suuruse hindamisel võtab ka kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, seda, et menetlusalune isik ise sai liiklusõnnetuses tervisekahjustuse. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja enda otsuses, A Žile karistuse mõistmisel ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb menetlusalusele isikule LS § 233 lg 1 alusel määratud karistus muutmata. Kõike eelpool öeldut kokku võttes jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus selgitab kohtuvälise menetleja otsusega A Žile LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320.- eurot tuleb tal tasuda kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri nr
  19. Kohus märgib, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge 15 jõustumise kohta. Käesolevas väärteoasjas olevad digitaalsed andmekandjad 2DVD plaati jäetakse väärteoasja materjalide juurde. Kuna kaebus jäetakse täies ulatuses rahuldamata, siis ei hüvitata A Žile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.