Obsah (8)

§ 249§ 47§ 110§ 250§ 55§ 108§ 118§ 77

3-22-1180 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1180 Määruse kuupäev ja koht 6.06.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. S esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 11.04.2022 käsk

) § 249 lg-le 5 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

§ 249

lg 4 p 1 sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Kohtupraktikas on leitud, et vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni.1 Kohtu hinnangul on selline Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka juhul kui esialgse õiguskatse taotlus laekub kohtusse ka peale vaidemenetluse lõppu, kuid kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul (

§ 47lg 2).

Sellisel juhul saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset vähemalt kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Vangla poolt kohtule esitatud andmetest on näha, et vangla tagastas taotleja vaide 12.05.2022 otsusega. Seega, kui eeldada, et taotleja sai vaide tagastamise otsuse kätte samal kuupäeval ehk 12.05.2020, siis hakkas kulgema

§ 47

lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg alates 13.05.2022 ja peaks lõppema 12.06.

1. Kohus tuvastas, et 1 RKHKm 3-19-2221, p
2. 2 3-22-1180 hetkeseisuga ei ole taotleja Viru Vangla 11.04.2022 käskkirja nr 6-3/313-1 peale tühistamiskaebust esitanud. Võttes arvesse, et taotlejal on kuni 12.06.2022 võimalus esitada kohtule 11.04.2022 käskkirja nr 6-3/313-1 peale tühistamiskaebus, siis on kohtul võimalik kohaldada esialgset õiguskatset vähemalt kuni 12.06.2022 ning sel põhjusel ei kuulu peale vaidemenetluse lõppu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus läbivaatamata jätmisele. 6.
3. Taotleja soovis, et kohus vabastaks ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega. Kohus tutvus arvestataval perioodil 24.01.202223.05.2022 taotleja kontoseisuga ja arvestades taotleja kontole tulnud laekumisi ja kohustuslikke mahaarvamisi, tegi kindlaks, et taotleja ei ole võimeline tasuma vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Kohus selgitab, et kuna tegemist on esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega, siis ei hinda kohus taotleja menetluses osalemise edukust. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 110

lg 1 p-st 1 ja § 111 l-st 1, rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumise kohustusest. 6.3. Kohus märgib täiendavalt, esialgse õiguskaitse taotlus vastab vorminõuetele ja on põhistatud (

§ 250lg-d 1 ja 2).

Kuigi M. S on ka varem taotlenud halduskohtult esialgse õiguskaitse raames Viru Vangla 11.04.2022 käskkirja nr 6-3/313-1 kehtivuse peatamist vaidemenetluse ajaks, et ära hoida käskkirja alusel määratud karistuse täitmisele pööramist ja üksikvangistuses viibimist (haldusasi nr 3-22-841), ei ole ta selles asjas viidanud skisofreenia sarnastele sümptomitele. Sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et M. S i esialgse õiguskaitse taotlus oleks korduv

§ 55lg-s 3 sätestatud tähenduses.

Eelnevat arvestades peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. II

1. Kohus on tutvunud haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskatse vajadus. Kaebaja väited selle kohta, et viimastel kuudel tal esinevad tõsist laadi psüühilised terviseprobleemid ei ole objektiivselt kinnitust leidnud. Nimelt nähtuvalt taotleja tervisekaardi väljavõttest käis taotleja 19.05.2022 arsti H. Silveti vastuvõtul, kus kurtis, et kuuleb peas käskivaid hääli. Arsti poolt tehtud kokkuvõtte kohaselt on taotleja rahulik, psühhoosile viitavat ta ei tuvasta, orienteerub igakülgselt õigesti (dtl 51). Vangla arst H. Silvet kontrollis 31.05.2022 taotleja võimet kanda üksikvangistust ehk viibida lukustatud kambris (dtl 51). Arsti hinnangul on taotleja vaatamata esinenud terviseprobleemidele võimeline kandma üksikvangistust. Hoolimata sellest, et arst H. Silvet ei ole psühhiaater ega psühholoog, on tema arvamus halduskohtumenetluses kaalukas argument, mis lükkab ümber taotleja väited selle kohta, et väidetavalt ei ole ta suuteline kandma üksikvangistust. Kohtu hinnangul ka üldarst oleks osanud tuvastada taotlejal skisofreeniale omaseid sümptomeid 7.
2. Kohus rõhutab, et juhul, kui taotlejal oleks tõepoolest esinenud viimaste kuude jooksul skisofreenia sümptomid, siis oleks muutunud ka tema käitumine vanglas nii, et käitumise muudatus oleks ka kolmandatele isikutele (vanglaametnikele) märgatav. Seda oleks saanud tajuda ka kohus, kuna taotleja on kohtuga pidevas kirjavahetuses, kuid viimaseid taotleja pöördumisi vaadates ei tulene nendest märke, et taotlejal oleks esinenud skisofreeniale omaseid vaimseid häireid. Skisofreeniaale ongi omane ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaaluse mõistmisega2, mis on kõrvaltviibivatele isikutele näha. Vangla ei ole teatanud kohtule, 2 https://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia 3 3-22-1180 et ta oleks märganud taotlejal viimasel ajal taotleja käitumises muudatusi. Neid muudatusi ei ole objektiivselt fikseeritud taotleja tervisekaardis. 7.
3. Kuigi taotleja onväitnud, et piisava suhtlemisvõimaluse puudumise tõttu mõjutab üksikvangistus negatiivselt tema vaimset tervist, on vangla kinnitanud kohtule, et taotleja osaleb kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele ettenähtud suhtlemisprogrammis ning taotlejale võimaldatakse kartserikaristuste täideviimise vahel viibida piisavalt vabu päevi tavarežiimis, aga samuti kartseris viibimise kestvus ei ületa 45 päeva. Kohtul puudub alus kahelda vangla sõnades. Taotleja on ise kinnitanud kohtule, et vangla võimaldab talle kartserikaristuste kandmise vahel viibida mõned päevad tavarežiimis. 7.
4. Võttes arvesse, et kohus on juba varasemalt leidnud, et kaebajal diagnoositud kerge depressioon ei takista tal üksikvangistuses viibimist (haldusasi 3-22-289), aga samuti seda, et vastavalt 31.05.2022 arsti poolt antud hinnangule on võimeline kandma distsiplinaarkaristusi, puudub kohtu hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ehk üksikvangistuses viibimise ajal ei saabu taotleja tervisele pöördumatult negatiivne tagajärg. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei kontrolli kohus järgmisi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldusi. 7.
5. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
6. Taotleja on pöördunud kohtusse ainult esialgse õiguskaitse taotlusega. Seega, käesoleva määrusega lõpetab kohus halduskohtumenetluse. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumise kohustusest. Sellest tulenevalt ja lähtudes

§ 118lg-st 3, jätab kohus menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

IV 9. Haldusasja materjalides esineb palju taotleja terviseandmeid. Sellest tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse tervikuna kinniseks. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 p-ga 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4