3-22-879 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-879 Määruse kuupäev ja koht 16.06.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon Jätta

) § 55 lg-st

1. Kohus tegi kindlaks, et taotleja ei ole täitnud Tartu Halduskohtu 19.04.
2. a määrust ega ole tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu 20 eurot. Määruse tegemise seisuga ei ole taotleja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega andmeid riigilõivu tasumise kohta esitanud ega täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks palunud. Kohus märkis, et riigilõivu tasumine on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise üheks eelduseks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus riigilõivu tasumata lubatav.
3. D. Bodnja esitas 27.05.2022 määruskaebuse, milles ta ei nõustu Tartu Halduskohtu 19.05.
4. a määrusega. Määruskaebuse esitaja väitel tuleb ta vabastada riigilõivust, sest tal ei ole raha ja vangla ei taga talle tööd. Määruskaebuse esitaja märgib, et antud hetkel on tal olemas koristamisest vabastus ning ta palub teha vanglale päring tööst vabastamise tõendi osas. Määruskaebuse esitaja väitel tahab ta enda julgeoleku jaoks esialgset õiguskaitset kohtuprotsessi lõpuni.
5. Tartu Ringkonnakohtu 6.06.2022 määrusega rahuldati Deniss Bodnja määruskaebus ning tühistati Tartu Halduskohtu 19.05.
6. a määrus ja saadeti asi tagasi Tartu Halduskohtule uueks lahendamiseks. Toimik laekus kohtule 16.06.
7. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohus jättis 28.04.
9. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt D. Bodnja esialgse õiguskaitse taotluse distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade kehtivuse peatamise nõudes käiguta ja kohustas taotlejat kõrvaldama 3 päeva jooksul taotluses esinenud puuduse ning resolutsiooni p 4 kohaselt kohustas taotlejat tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu 20 eurot 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Ka 28.04.
10. a määruse põhjenduste p-s 7.3 märkis halduskohus, et jätab esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustab taotlejat 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest muuhulgas tasuma taotluse esitamise eest riigilõivu 20 eurot. Eelviidatud halduskohtu määrus ei olnud resolutsioonide p-de 2 ja 4 osas edasi kaevatav.
11. Halduskohus jättis 28.04.
12. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt D. Bodnja menetlusabi taotluse rahuldamata. D. Bodnja vaidlustas halduskohtu 28.04.
13. a määruse resolutsiooni p 3 osas. Tartu Ringkonnakohus tagastas 11.05.
14. a määrusega D. Bodnja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.04.
15. a määruse resolutsiooni p 3 peale. Ringkonnakohtu 11.05.
16. a määrus ei olnud edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

Seega on D. Bodnja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lõplikult lahendatud Tartu Halduskohtu 28.04.

1. a määrusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 11.05.
2. a määrusega.
3. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadele, jättis halduskohus 28.04.
4. a määrusega D. Bodnja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

§ 179

lg 3 lause 1 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata ning lause 2 kohaselt muu määrus jõustub selle kättetoimetamisel või teatavakstegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Kuna halduskohtu 28.04.
2. a määrus oli menetlusabi andmise taotluse rahuldamata jätmise (s.o resolutsiooni p 3) osas edasi kaevatav, sai puuduse kõrvaldamiseks ehk riigilõivu 2 3-22-879 tasumiseks antav tähtaeg hakata kulgema arvates halduskohtu 28.04.
3. a määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest, mitte halduskohtu määruse kättetoimetamisest. Seega eelnimetatud osas sai halduskohtu 28.04.
4. a määrus jõustuda, kui selle peale edasikaebamise võimalused on ammendunud. Olukorras, kus ringkonnakohus jättis halduskohtu 28.04.
5. a määruse resolutsiooni p 3 osas jõusse, oli D. Bodnjal aega riigilõivu tasumiseks 3 päeva ringkonnakohtu 11.05.
6. a määruse kättetoimetamisest arvates.
7. Kuna Kohtute infosüsteemi andmetel sai D. Bodnja ringkonnakohtu 11.05.
8. a määruse ja selle tõlke kätte 18.05.2022, siis lõppes riigilõivu tasumiseks antud 3-päevane tähtaeg 23.05.
10. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole D. Bodnja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud. Kohus tegi kindlaks, et hetkeseisuga ei ole taotleja täitnud Tartu Halduskohtu 28.04.2022 määrust ja ei ole tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. 15.

§ 55

lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole taotleja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega andmeid riigilõivu tasumise kohta esitanud ega täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks palunud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et riigilõiv oleks tasutud. 16. Kohus märgib, et riigilõivu tasumine on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise üheks eelduseks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus ilma riigilõivu tasumata lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 55lg-st 2 jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3