Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 30.07.2018 määrusega (tsiviilasi nr 2-18-10613) andis kohus I.Zile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 04.02.2019 Pärnu Maakohtu määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning vabastas ta riigilõivu 6 2-18-19229 700 euro tasumisest. Samuti on kohus 10.10.2019 määrusega andnud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades ta ekspertiisi maksumuse tasumisest summas 1862 eurot. 30.07.2018 määrusega määras kohus, et I.Z’i majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Hageja esindaja on 07.02.2019, 28.03.2021 ja 31.03.2021 esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega ning hagi rahuldamisel (sh osalisel), taotleb kostjalt ainult mõistlike, vajalike ja põhjendatud menetluskulude välja mõistmist. Kostja esindaja 30.03.2021 esitatud õigusabikulude nimekirja järgi on tema õigusabikulud kokku 2849 eurot käibemaksuta tunnihindega 110 eurot 25,90 tunni ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostja on käibemaksukohustuslane. Hageja leiab, et kostja esindaja tunnitasu 110 eurot + käibemaks on ülepaisutatud, kuna juristi, mitte advokaadi, tunnitasu ei ületa reeglina 100 või 80 eurot. Lisaks on tal vastuväiteid. Kohus märgib, et kostja taotluse kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid kokku 2 849 eurot ilma käibemaksuta paludes välja mõista menetluskulud summas 2 849 eurot. Seega ei lisandu kostja tunnitasule 110 eurot enam käibemaksu. Kuna kostja lepingulised esindajad ei ole aga kumbki advokaadid, siis tuleb ka kohtupraktika kohaselt lugeda mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta) (TlnRingk 29.01.2020 nr 2-18-10119). Hageja leiab, et materjaliga tutvumisele ja kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda kostjal üle 2 tunni (hagejal kulu 5,25 tundi), kostja vastus on vaid veidi üle 4 lk puhast teksti. Arvestades hagi mahtu ja selle lisade hulka (22 lisa), loeb kohus kostja vastuse ajakulu hageja hagile põhjendatuks märgitud ulatuses, so 5,25 tundi. Samuti leiab kohus, et kostja 26.04.2019 seisukoha koostamisele võis kuluda kostjal 3,10 tundi, kuivõrd seisukoha koostamisele pidi eelnema ka hageja vastusega tutvumine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja 05.06.2019 toimingule (seisukoha koostamine) ei saanud kuluda 1,30, tundi kuna nimetatud kostja dokument on vaid 1 lk puhast teksti ning pigem formaalne. Samas on viidatud dokument siiski seisukoht hageja vastusele ning arvestades selle sisu loeb kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kostja 20.02.2020 ajakulu osas nõustub kohus osaliselt hagejaga, et nimetatud dokument sisaldab endast ca ühe lk ulatuses kopeeringuid eksperdiaktist, mistõttu ei saanud selle koostamisele kuluda ka 3,3 tundi, lugedes selle põhjendatuks 2 tunni ulatuses arvestades selle mahtu ja sisu. Kostja 14/15.06.2020 vastuväite ja seisukoha koostamisele ei saanud kuluda hageja arvates 1,5 tundi. Kuna nimetatud dokument on sisuliselt vaid 1 lk puhast teksti ning kohus ei ole kostja selles dokumendis toodud vastuväidet rahuldanud. Kohus on jätnud tõepoolest kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, mistõttu ka kohus vähendab viidatud toimingule kulunud ajakulu, lugedes selle põhjendatuks 1 tunni ulatuses. 15.06.2020 kohtuistung kestis vastavalt istungi protokollile 45 min (II kd, tl 154-156), kuid kuna kostja esindaja 15.06.2020 ajakulu 2,25 tundi sisaldab endast nii istungil osalemist kui ettevalmistust loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses, so 2,25 tundi. Kuigi kohus rahuldas vaatamata kostja seisukohale hageja taotluse kolmanda isiku M.Z menetlusse kaasamiseks, jättes kostja vastuväite kolmanda isiku M.Z.i osas rahuldamata (sisaldub 06.07.2020 7 2-18-19229 dokumendis), andis kohus 16.06.2020 määrusega tähtaja kostjale hageja taotlustele vastamiseks, mistõttu võis kostjal kuluda ka antud dokumendi (06.07.2020 seisukoha) koostamisele 2 tundi. 25.03.2021 istungiks valmistamise ja esindamise ajakulu 3,70 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud arvestades, et istungi kestus oli 2 tundi ja 19 min (III kd tl 24-31). Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (07.03.2019; 09.04.2019; 05.05.2019; 24.05.2019; 13.06.2019-03.02.2020; 03.03.2020; 16.06.2020; 05.08.2020-17.12.2020) põhjendatust ja vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 3,5 tunni ulatuses. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 23,8 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 2380 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb aga käesolevas asjas kostja menetluskulud kanda hagejal. Seega kuulub I.Zilt väljamõistmisele OÜ Veskisilla kasuks kostja esindaja menetluskulud summas 2380 eurot. 30.07.2018 määrusega (tsiviilasi nr 2-18-10613) andis kohus I.Zile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab
lg 2 järgi oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, va juhul kui talle anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Seega tulenevalt
lg-st 2 tuleb riigilõiv ja ekspertiisi tasu välja mõista hagejalt riigituludesse. 26.04.2021 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulu rahalise suuruse summas 2060,88 eurot. Praegusel juhul on I.Zile antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, mistõttu jätab kohus selle kulu (2060,88 eurot) riigi kanda. Hagejalt kuulub Eesti Vabariigile väljamõistmisel ka riigilõiv summas 700 eurot ning ekspertiisi maksumus summas 1862 eurot. Kostja taotlusel ja
lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. Tulenevalt
lg-st 5 tuleb menetluskulude tasumise kohustus täita 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 9).
lg 3 kohaselt võib kohtulahendi peale menetluskulude väljamõistmise osas Eesti Vabariigi kasuks esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 8 2-18-19229 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.