4-21-294/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-294 (2315,18,001915) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus M.B-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. aprilli
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane M.B määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalevameti (edaspidi PPA) Põhja Prefektuuri
8. aprilli
9. a otsusega 1 väärteoasjas nr 2315,18,001915 karistati M.B NPALS § 15 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt
10. augustiks
11. a. Otsus jõustus
12. mail
13. a.
14. Kuna M.B ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
15. septembril
16. a täitemenetlus.
17. novembril
18. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
19. Põhja Prefektuur esitas
20. jaanuaril
21. a Tartu Maakohtule taotluse asendada M.B rahatrahv arestiga.
22. Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja M.B rahatrahv summas 200 eurot asendati 5 päevase arestiga.
25. M.B oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates
26. augustist
27. a ja pidi olema seega teadlik määratud rahatrahvist ja selle tasumise kohustusest. M.B ei tasunud vabatahtlikult määratud tähtajal rahatrahvi ja nõue suunati kohtutäiturile sundtäitmisele. Tal on olnud võimalik rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul. Seniajani on rahatrahv tasumata. Tal puudub vara, millele saaks sissenõuet pöörata ja puudub alust arvata, et ta oleks võimeline selle koheselt tasuma. M.B avaldas soovi aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Teadaolevalt on talle varasemalt karistusena üldkasulikku tööd määratud nii kriminaal- kui väärteomenetluses, mis aga ebaõnnestus. M.B kannab hetkel temale Harju Maakohtu
28. septembri
29. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu
30. aprilli
31. a määrusega täitmisele pööratud 2 kuu ja 4 päeva pikkust vangistust, mille kandmise algust arvatakse
32. aprillist
33. a. Maakohus ei pea põhjendatuks asenduskaristusena üldkasulikku töö määramist, sest ta ei ole sellega varasemalt hakkama saanud. Ta ei ole suutnud täita ka katseaja tingimusi. Puudub alus arvata, et ta seda seekord teha suudaks/sooviks. Arvestades M.B-le antud võimalusi rahatrahvi tasumiseks ja asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga, mis kuulub kandmisele vahetult pärast kriminaalkorras mõistetud vangistust.
34. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.B, taotledes määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Töötunnid saab tehtud ilma probleemideta, sest nüüdseks on ta narkosõltuvusest vabanenud. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juuni lõpus sünnitama. Ta ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures. M.B taotleb ka kohtualluvuse muutmist, sest viibib Tallinna Vanglas. Varem viibis Tartu Vanglas. Nüüd peaks aga kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. Ta taotleb sellest tulenevalt maakohtu määruse tühistamist, sest asja pidi arutama tegelikkuses Harju Maakohus. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud M.B rahatrahvi arestiga.
36. M.B on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ega väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st
37. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Seetõttu tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M.B-le määratud karistuse asendamiseks, kandis M.B karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M.B veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M.B üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M.B õigusi 2 kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi – eriti arvestades seda, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M.B ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.
38. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M.B on PPA
39. aprilli
40. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, M.B pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M.B aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga.
41. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Üldkasuliku töö määramisest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M.B puhul see nii ongi. M.B on karistusregistri kohaselt neli kehtivat kriminaal- ja 16 kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta talle asetatud ülesandeid täitma hakkaks. Maakohus on põhjendatult välja toonud, et M.B karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle töö tegemisega ta hakkama ei saanud. Ka tuleb arvesse võtta järgmist. M.B kannab praegu talle Harju Maakohtu
42. septembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 119-5508 mõistetud vangistust. Tähelepanu väärib, et kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta selle vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati vangistus juba paari kuu möödudes taas täitmisele. Seega saab öelda, et M.B on asenduskaristuse kandmiseks absoluutselt sobimatu isik ja ta võib küllaltki tõenäoliselt jätta üldkasuliku töö tegemata.
43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
44. aprilli
45. a määruse muutmata ja M.B määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 3