4-21-2684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-2684 (2302,21,008869) Kohtunik Märt Toming H.R-i kaebu

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: H.R , ik: XXX, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Harju maakond, e-post: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta H.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrullgrupi II liikluspolitseiniku Anti Roosileht 27.06.2021 otsusele nr 2302,21,008869 H.

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrullgrupi II liikluspolitseiniku Anti Roosileht 27.06.2021 otsus nr 2302,21,008869 H.

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. DVD-R plaat kiirusmõõturi salvestisega jätta KrMS 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 10.09.
5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 11.10.
6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.10.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrullgrupi II liikluspolitseiniku Anti Roosileht 27.06.2021 otsusega karistati H.R-i LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, selles, et H.R 27.06.2021 kella 17.10 ajal Aasmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
8. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 131+/-4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h ning rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse Mina, 27.06.2021 liikusin sõiduautoga Citroen Jumpy xxxxxx, tehes möödasõidu manöövrit, ületasin lubatud kiirust 90 km/t. Ma ei eita seda tegu, kiiruse ületamine toimus distantsi mittejärgimise tõttu teiste liiklejate poolt. Et mitte tekitada hädaolukorda, rakendasin kiirendust möödasõidu lõpetamisel. Manöövri ajal fikseeris politseinik rikkumise kaamerasse ning koostas protokolli nr 10220142034623, fotolt on näha ka see, et liikusin vastassuunavööndis ja sooritasin manöövrit. Keelebarjääri tõttu ei saanud ma selgitada politseinikule oma rikkumise põhjust. Kuna ma ei ole eeskirjade raske rikkuja ja mul puuduvad sellised trahvid, siis kahetsen siiralt tehtut ja palun Teid vähendada trahvi summat. Tunnistaja võib mu sõnu kinnitada. A. N., xxx xx-xx, xxxxx xxx, tel. xxxxxx, e-post xxx Ei soovi kohtuistungil osaleda. /H.R/ 28.06.2021 Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Seoses H.R ’i kaebusega kohtuvälise menetleja otsuse peale, edastame Teile väärteoasja nr 2302,21,008869 toimiku. Kohtuväline menetleja nõustub läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Toimik palun vajaduse möödudes tagastada. kaebuse Kaebuses maakohtule soovib H.R vaidlustada kiirmenetluse otsuse trahvisumma ja palub summat vähendada, sest kahetseb tehtut. Kohtuväline menetleja, tutvunud H.R ’i kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et puudub alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti 27.06.2021 kell 17:10 liiklusjärelevalve teostamisel Harjumaal Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee
9. kilomeetril. H.R ’i poolt juhitud mootorsõiduk liikus Tallinna suunas. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE
10. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ning taadeldud 24.11.2020 Seadme taatlustunnistus nr TTRS-20/
11. Taatlustunnistus on kehtiv 1 aasta. Kiirusmõõteseadme kasutamisel on järgitud mõõtemetoodikat ja mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud. H.R’i poolt juhitud mootorsõiduki Citroen Jumpy registreerimisnumbriga xxxxxx kiiruseks mõõdeti 131 +/- 4 2 km/h, kui lubatud suurim kiirus teelõigul on 90 km/h. Seega on suurimat lubatud sõidukiirust ületatud mitte vähem kui 37 km/h võrra. LS § 227 lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (3-1-1-77-11 p 11, 3-1-1- 52-13 p 19). Erinevalt kaebuses märgitud kahetsusest ei ole seda otsuses kergendava asjaoluna märgitud, kuivõrd menetlusalune isik ei ole menetluse käigus antud kirjalikes ütlustes kahetsust väljendanud. Samuti on kiirmenetluse otsuse koostaja asunud seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus puudub. Kiirmenetluse koostaja on rakendanud menetlusliigina kiirmenetlust, st loobunud võimalusest koostada väärteoprotokoll, milline oleks andnud võimaluse kasutada ka liiklusseaduse § 227 lg-s 2 ette nähtud võimalust rakendada karistusena juhtimisõiguse ära võtmist. Seega valis kohtuväline menetleja karistusliigi, mis on töö autoga liikuvale isikule mugavam. Karistusregistri andmetel puuduvad H.R ’il kehtivad karistused, kuid vaatamata sellele on väärteo tehiolud vastavuses süü suurusega ning läbi selle ka karistusega. Liiklusseaduse § 51 sätestab möödasõidu nõuded. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohustaks ega takistaks teisi liiklejaid. Sõidurada, millele juht suundub, peab olema piisavas ulatuses vaba. Sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus peab võimaldama sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga ning juhil peab olema võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kaebuses kirjutab menetlusalune isik, et kiiruse ületamine toimus distantsi mittejärgimise tõttu teiste liiklejate poolt ning hädaolukorra vältimiseks lisati möödasõidu lõpetamiseks kiirust. Kohtuväline menetleja ei saa selle põhjendusega nõustuda ning on veendumusel, et selline selgitus on ennast õigustav. Kui mootorsõidukijuht hoiab enda ees liikuva mootorsõidukiga piisavat pikivahet, on võimalus ohu ilmnedes aegsasti sujuvalt kiirust langetada. Selline käitumine vähendab ka ohtu, mida avaldavad taga liikuvad pikivahet mitte hoidvad mootorsõidukid. Samuti tuleb liiklusseaduse kohaselt ohu vältimiseks möödasõidu ajal möödasõit katkestada, mitte aga veelgi kiirust lisada. Rikkumine leidis aset 27.06.2021 kell 17:10, milline oli pühapäevane päev, mis tähendab, et teedel liigub seoses nädalavahetusega rohkem inimesi, sealhulgas neid, kes algavaks töönädalaks uuesti Tallinna siirduvad. Heli- ja videosalvestuselt on näha, et H.R’i ei liikunud maantee
12. kilomeetril üksinda; nii tema taga kui ka ees liikusid samas suunas teised mootorsõidukid. Ääsmäe-HaapsaluRohuküla maantee puhul on tegu ka põhimaanteega, mis tähendab, et liiklustihendus on suurem võrreldes tugimaanteedega või kõrvalmaanteedega. Ületatud kiirus 37 km/h on ka menetlusalusele isikule ette heidetud sanktsiooni kiiruse vahemiku 21–40 km/h lae lähedane. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada ka eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega, s.o võimalust mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Õiguskorra huvidest lähtuvalt ei ole karistuse eesmärk anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus oma olemuselt ei peagi menetlusalusele isikule mugav olema. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja keskmisest kõrgema karistusmäära rakendamine põhjendatud. H.R ’ile määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse 3 mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 27.06.2021.a kiirmenetluse otsuse muutmiseks. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi heli- ja videosalvestuselt, millele on salvestatud liiklusjärelevalve käigus menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise, kiiruse mõõtmise aeg, koht ja mõõdetud sõidukiirus, nähtub, et kaebuse esitaja H.R-i juhitud sõiduki Citroen Jumpy reg. märk xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 27.06.2021 kella 17.10 ajal kiirusmõõturit LaserCam
13. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 131 km/h asulavälisel teel, kus LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 127 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 37 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädeva mõõtja koolituse läbinud Ragnar Jänes, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRS-20/00265), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud piirangut. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise 4 tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 37 km/h võrra, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud piirangut ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrullgrupi II liikluspolitseinik Anti Roosileht, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja politseiametnik lg 31 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 37 km/h asulasisesel teel ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ning menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust möödasõidul, oma väidete kohaselt möödasõidu lõpetamiseks, et vältida hädaolukorda, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 37 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigiga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra, LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h ületanud ülemmäära lähedases määras, so 37 5 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda eelkõige süü suurusest ja seetõttu ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasest karistusest, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja lahendi tegemisel ei tuvastanud. Kaebuses avaldati, et siiralt kahetsetakse tehtut. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas välja toonud, et kaebuses on menetlusalune isik kahetsust väljendanud, kuid seda ei ole kiirmenetluse otsuses märgitud, kuivõrd isik ei ole menetluse käigus kahetsust väljendanud ja seega ei ole sellega ka otsust tehes arvestatud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusaluse isiku süü tuvastati liiklusjärelevalve käigus menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirust mõõtes. Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuses antud ütlustes märkinud oma selgituse lühidalt: „Mina H.R Evgenii 27.06.2021 liikusin autoga Citroen xxxxxx Tallinna suunas ja olin politsei poolt kinni peetud kiiruse ületamise eest.“. Sellega on menetlusalune isik oma süü tunnistamisel piirdunud. Kohtu arvates ei saa sellist lakoonilist süü tunnistamist hinnata siira ülestunnistamisena. Tegemist on olukorraga, kus menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirust mõõdeti liiklusjärelevalve käigus, menetlusalune isik peeti kinni ja seati fakti ette, et ta on liiklusnõudeid rikkunud ja mõõtmistulemus on fikseeritud. Kahetsusavaldus on märgitud alles kohtule esitatud kaebuses. Seega ei saanudki kohtuvälise menetleja ametnik sellise asjaoluga arvestada. Kohtu arvates ei saa kaebuses märgitud kahetsusavaldusega arvestada ka kohus. Kaebusest nähtub pigem menetlusaluse isiku poolne enda tegevuse õigustamine, öeldes, et kiiruse ületamine toimus, kuna teised liiklejad ei järginud distantsi, mille tõttu oli menetlusalusel isikul vaja hädaolukorra ärahoidmiseks möödasõidu lõpetamisel kiirendada. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas selle põhjendusega ei nõustu ning toob välja, et kui mootorsõidukijuht hoiab teiste liikeljatega piisavat pikivahet, on võimalus ohu ilmnedes aegsasti kiirust vähendada. Samuti seda, et liiklusseaduse kohaselt tuleb ohu vältimiseks möödasõidu ajal möödasõit katkestada, mitte aga veelgi kiirust lisada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga täielikult ning leiab, et ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Seejuures nähtub kiirusmõõturi videosalvestiselt, et kaebuse esitaja juhitud sõiduk möödub kahest eesliikuvast sõiduautost ja nende sõidukite ning järgneva sõiduki vahel on suur vahemaa. Seega ei ilmne videosalvestiselt kaebuses märgitud asjaolu. Pigem saab järeldada, et kaebuse esitaja jaoks liikusid eesliikuvad sõidukid liiga aeglaselt ning ainus hädaolukord, mis võis tekkida, sai tekkida vaid kaebuse esitaja enese liiklusnõudeid eirava ja teisi liiklejaid ohtu seadva käitumise tõttu. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse kohaselt ei ole isik liiklusalaseid rikkumisi varasemalt toime pannud ja sellele saab kinnitust ka karistusregistri andmetest, mille kohaselt kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei ole kohtul andmeid, et menetlusalune isik oleks vahepealsel ajal mõne õigusrikkumise toime pannud. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem ja oleks kohaldatud ka lisakaristust. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik tiheda liiklusega asulavälisel teel sõidukiirust 37 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetelja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest 6 lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et ülemmäära lähedane karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on kaebuses viidanud, et tunnistaja A. Nebogatikov võib tema kaebuses märgitud väiteid kinnitada. Samas on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohus jättis esialgselt esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses leiduvate puuduste kõrvaldamiseks. Käiguta jätmise määrus koostati kolmel lehel ja selles oli märgitud ka seda, et kui kaebuse esitaja soovib tunnistajate ülekuulamist, siis peab ta seda ka kaebuses taotlema. Kaebuses seda aga taotletud ei ole, vaid on piirdutud sellega, et väiteid võib kinnitada kaebuses märgitud isik. Tunnistana saab isikut üle kuulata vaid kohtulikul arutamisel, kuid kuna kaebuse esitaja kohtuistungil kaebuse arutamist ei soovinud, ei saa kohus ka tunnistajat üle kuulata, sest kaebuse suulist arutamist kirjalikus menetluses ei toimu. Seejuures ei nähtu kaebusest asjaolusid, miks tunnistaja ülekuulamine vajalik oleks. Kaebuse esitaja poolt toime pandud rikkumine on fikseeritud mõõtevahendiga ja menetlusaluse isiku poolt rikkumise õigustamiseks toodud põhjendused on alusetud. Kaebuse esitajal puudus igasugune vajadus möödasõidu kui manöövri tegemiseks ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamiseks ning ainus, kes liikluses ohuolukorra põhjustas, oli kaebuse esitaja ise kui ta lubatud suurimat sõidukiirust ületas. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7