S § 63 lg 1 ja
2. P.R süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva. 3. P.R süüdi tunnistada
S § 68 lg 2 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine, s.o 15.08.2020 kella 20.50st kuni 17.08.2020 kella 16.04ni, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks aresti 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 p 3, § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 2 p 2, 3, 4, § 169 lg 7 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, tunnistab süüdi osaliselt, s.o lubadeta sõidus, ülejäänud süüdistuse punkte ei tunnista, alkoholi tarvitas küll. xxxx oli tema juures remondis ja kui see sai valmis, tahtis xxxx S Hile ära viia. Läks xxxx, käis R M garaaži juurest läbi ja seal olid see sama E, R ja paar inimest. E jõi seal ja kui hakkas autoga ära sõitma, siis tuli ja peksis vastu autoklaasi, ütles, et sa ei sõida kuskile, tahab kaasa tulla. Ütles vastu, et ei tule kaasa, oled purjus ja siis istus tagasi autosse ja hakkas sõitma ning siis E lõi autot. Läks autost välja ja küsis, et mis sa teed, siis tuli E talle kallale ja peale seda sõitis autoga ära, keeras auto ümber ja parkis samasse hoovi tagasi. Läks minema, hiljem tuli sinna auto juurde tagasi ja sõitis selle autoga xxxx poe juurde. Käis poes ja hakkas S autot ära viima, kui asutus tee peale ette isik, kellega oligi tookord see probleem, viimane hetk silmanurgast nägi. Ta jäi auto nurga ette, oli seal aga ei julgenudki rohkem seisma jääda, kartis seda inimest, oli temaga juba situatsioon olnud. S õitis sõbra maja ette, parkis auto ära ja läksin xxxx rongijaama, kus olid teised inimesed, seal jõin viina, sest närvid olid läbi sellest asjast. Koju kõndides tuli selja tagant politsei ja pidas kinni. Kahetseb, et autoga sõitis, ei oleks tohtinud sõita, ei oleks tohtinud sinna rooli ikka vist istuda, tahtis head, aga kukkus halb välja. See isik tuli auto ette paremast nurgast, siis kui juba vaxxxxle, jäi seisma, vaatas ristmikule, kogu aeg, isegi seistes vaatad paremale, vaxxxxle, üks hetk järsku astus nurka ette ja siis juba sõitis, ei saanud mitte midagi teha. Isik tuli teele ette, ei karjunud ega viibanud käega, lihtsalt tuli. Kiirus oli 0, võib olla natukene veeres, ei mäleta täpselt seda hetke, mäletab, et jäi seisma ristmikul, vaatasin ühele poole, teisele poole, hakkas sõitma, siis järsku silmanurgast nägi, et astus ette. Ei saanud mitte midagi teha enam. Juhtimisõigust ei ole, varem on ka karistatud väärteokorras. Viimane karistus oli ilma lubadeta sõitmise eest ja karistus oli 2 üldkasulik töö. Tegi järelduse, et ei tohi sõita, see ongi teinekord mõtled valesti, tahad head, aga kukub halvasti välja, enda peas on muudatuse teinud, enam ei soovi sellisel teemal mitte kunagi kohtus olla, tahab korda saada selle lubade asja üks kord elus. See inimene astus kapoti juurde, hakkasin vaxxxxle keerama ja astus kapoti peale, nurka. Midagi ta karjus, seda mäletab. Astus ette, oli autos, kuulis kui ta natukene karjus midagi. Ei sõitnud talle otsa, ta astus see hetk ette, autoroolis see tundub kõik teistmoodi, see ei ole nii nagu vaatate kaamerapildist, see ei ole üldse nii, autoroolis seistes ka sõidad tegelikult, jälgid kõiki asju, oled aktsioonis kogu aeg, ta hüppas ette, astus ette lihtsalt, ei sõitnud talle otsa. Siis sõitis sõbra maja ette, parkis auto ära. Kui oli ees, siis keeras vaxxxxle ja sõitis, tema tuli paremasse nurka, astus paremasse nurka samal ajal kui sõitma hakkas. Nägi, et see inimene tõusis püsti, vist kukkus maha, komistas. Ei julgenud minna sinna vaatama, sest eelmise kord ta tuli kallale, selle isiku juurde ei julgenud minna, häirekeskusesse ei helistanud. Ei osanud mõelda selle peale, oli närvis. Alkoholi hakkas tarvitama seetõttu, et närvid olid väga läbi selle sama situatsiooni pärast. Alguses oli xxxx probleem ja siis tuli jälle terroriseerima. Eelmise üldkasuliku töö tegi ära, käis puuetega laste hooldekodus. Kõnealuse rikkumise puhul on nõus üldkasulikku tööd tegema, aga hetkel ei suuda. Kindlasti saaks tööga hakkama, aga natukese ajal pärast. Tunnistaja E K selgitas, et nägi Keni sõitmas, eelnevalt oli xxxx olnud temaga koos ja näinud, et tarvitas alkoholi. Helistas politseisse, üritasin teda takistada sõitma minemast. 15 august kohtus temaga esimest korda xxxx angaari juures, aadressi ei tea. Seal oli inimesi rohkem. Läks sinna oma auto rataste järgi koos elukaaslasega, ise oli alkoholi tarvitanud ja seal tarvitati ka alkoholi, mingi aja istus seal ja jõi õlut ja mingi hetk tahtis Ken minna xxxx sõitma. Üritas temaga rääkida, et ta ei läheks sõitma, et ta on joonud, kuid ikkagi läks sõitma. Ken istus autosse koos kellegagi seal ja juhi akna juures rääkis temaga, siis ta hakkas ära sõitma. Kui ta liikuma hakkas, siis lõi vastu pagasnikut, mille peale läks kähmluseks tema ja Keni vahel. Sõitma minemise kohta helistas politseisse, öeldi, et oodake ekipaaži. Hiljem kohtas P.R xxxx Coop kaupluse juures, kuhu läks koos elukaaslasega, kes sõitis. Nägid Keni sõitmas jälle, siis helistas uuesti häirekeskusesse ja püüdis teda takistada, seisis autole ette. Oma teada Keni millegagi ei ohustanud. Ken s õitis talle ots a ja sõitis ära koha pealt, ei abistanud teda ega küsinud. Kiirabi tuli kohale ja viidi EMOsse, tuvastati midagi, jalaga oli midagi ja ei mäleta, tänaseks on paranenud. Ajalist vahet kahe intsidendi vahel ei oska öelda, pärast xxxx intsidenti käis EMOs ja peale xxxx käis ka. Peale xxxx intsidenti tuvastati peas muhk. Xxxxl tahtis takistada auto liikumist, ega ilmselt oma kehaga ei olekski saanud. Auto oli mingi must xxxx, marki ei tea, kaalu ei tea. Autole läks ette kaupluse eest parklast väljasõidu juures. Politseiekipaaž sõitis mööda sealt hetk enne seda kui auto ette läks. Ei oska öelda, miks oli P.R-i õiguserikkumise vastu, oli ise ka purjus, alkohol võis mingil määral käitumist mõjutada. Kuhu P.R Xxxx sõitma minna tahtis, seda ei tea, poisid istusid autosse ja hakkasid liikuma juba. Endal soovi autosse kaasa minna ei olnud, pakkus, et elukaaslane on kaine, et kui vaja kuskil käia, siis võib temaga sõita. Lahkus angaari juurest koos elukaaslasega, sai oma asjad sealt kätte, pani auto peale ja siis istus garaažis, elukaaslane ootas autos. EMOsse läks angaarist peale seda kui politsei oli kohal ära käinud. Kui politseiekipaaž kohale jõudis, oli xxxx seal angaari ukse ees ja mitte kedagi kuskil ei olnud, auto toodi tagasi, kuid kes tõi, seda ei tea. xxxx kaupluse juures auto ette seistes ei karjunud midagi, rääkis telefonis politseiga, ei mäleta, kas kätega vehkis. Seisis autole ette vist keskel. Pärast autolt löögi saamist kukkus sõiduteele. Auto sõitis parklast välja, keeras vaxxxxle. Kui palju xxxx angaaris alkoholi tarvitajaid oli, ei oska öelda, rääkis R Mga. Ise tarvitas õlut, mida R M tarvitas, ei tea. Õlu oli endal kaasas. Otseselt ei näinud kas P.R midagi tarvitas, kuid käis ise talle poest rummi koolaga toomas. Käidi toomas siis kui oli seal angaaris juba mingi aja olnud. Tunnistaja M R selgitas, et 15 august 2020 sündmused algasid kõik Xxxx. Läksid R juurde mingisse angaari, kus R parandas autosid. Jäi autosse istuma, siis Ken oli seal, O, siis vahepeal käis Keni isa seal, mingi hetk läks ka välja ja siis nad seal napsutasid kõik ja mingi hetk tuli veel 2 inimest. Siis tuli neil jutuks seal, et on vaja mingi mootor ära tuua. Läks juba autosse, siis E hakkas seal rääkima, et ei ole vaja minna sõitma, et kõik on alkoholi tarvitanud aga keegi ei kuulanud teda. E tuli ka autosse, sõitis eest ära, E oli ka autos. Siis E läks uuesti autost välja, 3 läks Kenile ütlema, et ärge ikkagi minge, et naine on kaine ja on suur auto, lähme toome selle mootori ära, aga teda ikkagi ei kuulatud. Hakati ära sõitma, E lõi vastu pagassi käega. Siis Ken hüppas autost välja ja läks Eele kallale. R tuli ka autost välja, oli lihtsalt teisel pool autot, vaatas, mitte midagi ei teinud. E tuli autosse ja sõitsid hoovist välja. Täiesti ära ei läinud, E helistas politseisse. Ken oli roolis, sõitis sinna ümber nurga, kus on üks bensukas, seal ta keeras otsa ringi, läks garaaži juurde tagasi. Siis E helistas vist Rle, siis ta sai sealt sõimata, et see on mingi väärtegu ja kellegi võõra vara lõhkumine läheb 300 eurot maksma, et E on „kits“. Mingi hetk tuldi Kenile järgi, viidi ta ära, Xxxx jäi sinna garaaži juurde. Mingi hetk tuli politsei, kiirabi, siis öeldi, et minge käige EMOs ära. K äisid EMOs ära, Eel oli kuklas suur muhk. Ei mäleta kaua EMOs istusid, hakkasid koju tagasi tulema ja enne kodu läksid poest läbi käia. Sõitsid vist xxxx teest mööda ja Ken tuli selle sama Xxxxga kõrvalt tänavast ja läks poodi. Siis ei tahtnud ta sinna poodi minna ja läksid parklast eemale. Samal ajal E helistas politseisse, et see sama isik on jälle autoroolis. Ootasid seal, politseiauto sõitis kahjuks poest mööda ja siis Ken istus autosse, sõitis poe kõrval oleva rahvamaja ette. E ütles, et ta selle tee tal ära blokeeriks. Ei julgenud seda teha ja sõitis xxxx tee peale, ninaga xxxx poole, et vaadata, millal politsei tagasi tuleb. E läks autost välja ja niipalju kui auto peeglitest nägi, E seisis auto ette, et teda takistada, siis Ken nagu puksis autoga teda eest ära, auto liikus natuke edasi, E astus tagasi, siis vahepeal vaatas, kas politsei jälle tuleb ja järgmine hetk oli E asfaldi peal pikali ja Xxxx sõitis minema. Siis tuli juba politsei, siis politsei läks talle järgi ja ta jättis auto seisma, jooksis Ee juurde ja siis oli kiirabi, politsei, kiirregeerijad tulid kuskilt. Kui see Xxxx ära sõitis, siis E nagu tahtis püsti tõusta aga ei suutnud, kukkus sinna tagasi, siis ta neljakäpukil läks tee pealt ära. Kas arst midagi tuvastas, ei tea, ise kohapeal ei olnud, aga sai mingi paberi. Xxxx lihtalt sõitis minema. Garaaži juures P.R tarvitas alkoholi, ise tõid talle poest 2 tükki sellepärast, et see üks, kes tal ka seal autos istus, oli Keni joogi ära joonud. Kas E andis peatumiseks märku või karjus, seda ei tea, ei kuulnud, nägi sündmust autost, auto peeglist, paremast peeglist. Auto liikumise kiirus ei saanud kiire olla, seal on pööramise koht. Tunnistaja R M selgitas, et 15 august 2020 sündmusest teab Xxxx osa, olid Xxxx garaažis, kui E sinna tuli. Ken tuli enne, E seal jõi korralikult õlut, viina ja mingi hetk siis oligi, et lähme käime xxxx J juures ära. Siis P.R-iga hakkasid minema, aga mis E tahtis, mis tal oli, tuli sinna akna juurde. Ken teda peale ei tahtnud võtta või midagi sellist ja hakkas id ära sõitma, siis E lõi seda Xxxxt tagaluugi peale. Ken läks välja, siis seal toimus mingisugune rabelemine. Kui välja jõudis, siis mingisugust jama enam ei olnud. Sõitsid Xxxxga sealt aiast välja, siis keerasid ringi seal samas ja panid pärast tagasi. E oli korralikult juua täis, ega ta ise ka väga hästi ei adunud, mida ta teeb. Siis tuli K ja siis läksid Kga teise auto peale, Xxxx jätsid sinna Xxxx garaaži. Käisid ära, tulid tagasi, siis käis politsei Xxxx garaaži juures. Seal rääkis politseinikuga, nad ütlesid ka, et nad teavad ka, et on Eega neid probleeme olnud alkoholi ja asjadega ja oligi kõik. Siis edasi oli juba, mis seal xxxx poe juures toimus, aga teda seal ei olnud. Xxxx osas ongi see, et E ise provotseeris, teab Et pikka aega ja tal on väga tihti kombeks juuatäis peaga hakata provotseerima, see kaklus on täitsa tavaline. Xxxx käis joogi järel M R, Ee naine, M ja E koos tulid Xxxx, M käis tõi poest alkoholi juurde, kui ei eksi, siis oli Jim Beam need väikesed purgid. Garaažis oli õlut, E jõi õlut ja viina, ei mäleta nüüd täpselt, O ei puutu asjasse, ta magas seal tooli peal, vahepeal ärkas ja jõi õlut. Tarvitati korralikult, kui E külili oli, ajas lolli juttu, ilmselgelt see väike kogus ei ole. Kellaajaliselt võis olla äkki 3-4 paiku, päike oli üleval ja väljas oli valge, ei oska absoluutselt öelda, mis kellaaeg see oli. xxxx sündmustest kuulis õhtul kui rongijaamas oli, just kui see sama jama oli toimunud, väljas oli hämar juba, pood oli lahti. Xxxx sündmuse ajal kutsus politsei välja E, helistas talle, ütles, et kutsus politsei sinna. Politseinikuga suhtles siis kui tulid tagasi xxxx, siis käis politsei. Läksin just väravat kinni panema, et E ei tuleks uuesti tagasi. Ei teagi mida politsei seal tegi, lihtsalt tuli, kontrollis selle asja üle seal, mingeid ütlusi ei võetud, E kutsus ta välja, ta käis seal ära. Nad tulid väljakutse peale kohale ja kontrollisid, ei olnud seda, et nad otsiks kedagi. Tahtis koos P.R-iga ära sõita, Ken oli roolis. Temal juhiluba ei ole, Kenil ka ei ole. P idid käima xxxx lihtsalt. Ei öelnud, et ära mine rooli, Ken on täiskasvanud inimene, ta teab ise, mis ta teeb, ei ole tal isa ega keegi, et saaks tal keelata, inimese enda vaba valik. 4 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P.R on toime pannud talle etteheidetavad rikkumised, isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, ta on tarvitanud alkoholi pärast liiklusõnnetust ja ta on ka sündmuskohalt põgenenud. P.R on varasemalt korduvalt nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras karistatud, kõik rahatrahvid, sh ka rahaline karistus on siiamaani tasumata ja sellest hoolimata isik jätkab uute rikkumiste toime panemist. Kohtuväline menetleja proovis isikut karistada siis kergema karistusega üldkasuliku tööga, kuid nagu näha, ei ole see suutnud teda mõjutada edaspidi liikluses paremini käituma. Vastupidi, isik jätkab hoopis hullemate rikkumiste toimepanemist. Kaitsja väited selle kohta, kuidas kannatanu ise jooksis autole ette, on pehmelt öeldes naeruväärsed, isik nägi pealt õiguserikkumist, teadis, et P.R ei tohiks roolis olla, ta läks sinna auto ette ja videost on selgelt näha, et P.R ei tee mitte midagi selleks, et seda otsasõitu vältida. Süüdistatud on selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks, et suudaks seisma jääda sõiduki eespool nähtavuse piires, seda ta kõike rikkunud on. P.R ei hoidnud kõigest sellest, et ohutada või kahjustada teist inimest. Kuivõrd rahatrahvid isikut ei mõjuta, üldkasulik töö samuti, siis kohtuvälisel menetlejal ei ole rohkem variante ja palub P.R süüdi tunnistada kõigis talle etteheidetavates rikkumistes ja karistada teda arestiga. Juhtimisõiguse rikkumise eest § 201 lg 2 alusel arestiga 5 ööpäeva, § 223 lg 1 alusel 15 ööpäeva, § 226 lg 1 alusel arestiga 5 ööpäeva, § 237 lg 1 alusel arestiga 6 ööpäeva. Samuti palub välja mõista ekspertiisikulud summas 45 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et nendest väärtegudest on tõendatud § 201 lg 2, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, siin, kas tegemist on õnnetusega või mitte, sellest sõltub nüüd see, kas inimene pärast seda õnnetust tarvitas alkoholi, see on ka lubamatu või mitte. Antud juhul inimene eelnevalt oli kogenud samal päeval selle isiku poolt väga negatiivset käitumist, nüüd nähes seda isikut uuesti seal samas, hulk aega käis vaidlus selle üle kas P.R jäi parklast väljudes seisma ja vaatamata sellele, et isik ilmus ette, siis hakkas uuesti liikuma ja piltlikult öeldes lükkas selle isiku pikali. Me veendusime videosalvestusest, et niimoodi ei olnud, eelnevalt huligaanselt käitunud isik, kes veel 2 või 3 tundi pealtnägijate tunnistuste järgi oli alkoholijoobes nähes P.R-i juhitavat sõiduautot parklast väljumas, tormas sinna juurde ilmselge kavatsusega P.R-ile eelneva eest kätte maksta. Mis nüüd edasi toimus, edasi toimus see, et inimene oli nõus praktiliselt peatama P.R kasvõi oma elu hinnaga. Leiab, et see käitumine küll kuskilt poolt ei olnud adekvaatne ja vastuseks väga asjakohasele ja täpsele küsimusele ütles tunnistaja ise, tunnistaja nimi on E K, et tema selline mitteadekvaatne käitumine oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Poleks tema sel päeval alkoholi tarvitanud, siis oleks tema teadvusesse jõudnud ka see, et isik on politseile teada kuna tema tegevusest eelmine kord, hommiku poole ja ka pärast on politseid juba informeeritud ja väga õieti ütles kohtuvälise menetleja esindaja, et isik on varem väärtegusid toime pannud aga sellepärast oli see isik ka politseile teada. Mispärast peab sellise olukorra juures selliseid radikaalseid meetmeid tarvitusele võtma, et hüppama sõitva auto ette. Sellel ei ole vahet, kas hüppame käed ees või käed külje peal, auto otsa sõitmise oht on meil ikkagi. Arvab, et üldsuse, korrakaitse, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmise huvides sellist käitumist küll kuidagi aktsepteerida ei saa. Siin on kannatanu pannud toime vähemalt mitteadekvaatse teo. Ei reageerinud toimunule õigesti ja siin selles liiklusõnnetuse põhjustamises sellises situatsioonis, kus kõik videost nägid, kuidas see tegelikult oli, et ta ei jäänud seisma. Milleks ei jäänud seisma, et peksa saada või, kahtlemata inimene püüdis lahkuda. Need ülejäänud §§ peale selle 201 on ainetud, selle 201 toime panemise eest tuleb P.R süüdi tunnistada ja karistada teda kas siis rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Selle tõendi kohaselt, mis on bronhiaalastma, riskigrupp, st nüüd seda, et iseenesest on astmaatikule pikaajaliselt sellisesse suletud ruumi paigutamine vastunäidustatud, veel enam, kus valitseb epideemia oht. Ei taha väga paksult kirjeldada seda, mida see õiguslikult tähendab, on teada, et seal on koroona oht, et isik on riskigrupis, isik põeb pikaajalist hingamisteede haigust ja jälgime seda üldist epidemioloogilist olukorda ka. Ega see haigus võtab ikkagi inimese, kes tegelikkuses põeb mingisugust haigust, mida siis see omakorda epideemia süvendab, mis tähendab, et praegusel juhul seda kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistust kohaldades seatakse P.R-i mitte ainult tervis vaid ka 5 elu väga suurde ohtu. Siis kõrvutades seda, kas nüüd see sündmus, kus keegi raskelt viga ei saanud, tekib üks huvitav asi veel, et jah, rooli astuda tõepoolest ei tohi ei juhiloata ega ka alkoholijoobes, see on kõik väga õige. Kuid kas see on õiguspärane käitumine, et ostetakse autoga kohale tulnud isikule, kes teada olevalt kavatseb sealt ka autoga lahkuda, alkoholi. Ühelt poolt ollakse õiguse kaitsja, teiselt poolt õiguse rikkuja. Siin on väga raske võtta seisukohta selle isiku suhtes, selle kannatanu suhtes, nii või teisiti sellises olukorras ja arvestades ka kannatanu eelnevat ebaõiguspärast käitumist P.R-i suhtes, palub karistuse kohaldamisel mitte juhinduda sellest taotletud karistusest, mida taotles kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kontrollinud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
lg 2
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt P.R juhtimisõigus 15.08.2020 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda on mootorsõiduki juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud. Nimelt nähtub väärteotoimikus olevatest karistusregistri andmetest, et menetlusalune isik on
lg 2 ettenähtud väärtegusid toime pannud ka 25.11.2014, 14.11.2017 ja 03.11.2019. Kuivõrd kõigil juhtudel juhtis ta sõidukit, isikuna, kellel puudub juhtimisõigus ja see õigus puudub tal senini, kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt
Eelmärgitud kuupäevadel toime pandud väärtegude eest on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 18.12.2014 ja 04.12.2017 otsustega ja Harju Maakohtu 22.01.2019 otsusega. Kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud just vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu ja ka 15.08.2020 juhtis menetlusalune isik sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, on menetlusalune isik
Vaatamata korduvatele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamistele ja teadmisele juhtimisõiguse puudumisest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest korduvalt karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 3 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 Peale selle heidetakse menetlusalusele isikule ette
lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusolukorrale vastavaks ning ei suutnud seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa teel olevale inimesele. Sellise tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju S Hile ning tervisekahjustused E K (K). Tunnistaja E K kohtuistungil antud ütluste kohaselt 15.08.2020 oli ta koos elukaaslase M Rga eelnevalt olnud R M angaaris, kus viibis ka P.R, kes oli alkoholi travitanud, ning kui P.R tahtis autoga sõitma minna, püüdis ta P.R-i ümber veenda ja kui P.R sellele vaatamata autoga sõitma läks, lõi ta käega vastu sõitma hakanud sõiduki pagasiluuki, 6 mille peale P.R talle kallale tungis. E K teavitas joobes juhist politseid ning pärast EMOst tagasitulekut nägi ta xxxx kaupluse parklas taas P.R-i sama autoga liikumas, millest taas teavitas telefoni teel häirekeskust. Ta rääkis häirekeskusega ja läks Xxxx juurde. Samal hetkel hakkas Xxxx poe parklast lahkuma. Ta läks auto ette ja takistas Xxxx edasi liikumist, kuid sellele vaatama Xxxx sõitis talle otsa ja keeras vaxxxxle ning lahkus. Pärast autolt löögi saamist kukkus sõiduteele. Väärteomaterjalide juures olevalt videosalvestuselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 15.08.2020 kella 20:25 paiku meesterahvas valge särgiga ja tumedates pükstes istub tumedasse sõidukisse Xxxx ja alustab liikumist. Kell 20:25 sõidab Xxxx kõrvalparklasse. Kell 20:27 alustab Xxxx uuesti parklast sõitmist xxxx tee suunas ja samal ajal kell 20:27 sõidab sama sõiduk tumedat värvi Xxxx inimesele otsa, kes hakkab teed ületama. Videosalvestuselt on näha, kuidas tumeroheline mahtuniversaal sõidab mööda keskuse ja kaupluse vahelist teed parklast mööda ja keerab paremale ning peatub ülekäiguraja taga. Sõidukist väljub eest kõrvalistuja uksest E K ja hakkab helistama, hoides telefoni vaxxxx käes, liikudes diagonaalis läbi parkla. Samal ajal kõrvalparklas Xxxx tagurdab ja keerab ümber, tagurdades sõiduteele. Kui Xxxx hakkab liikuma ristmikule, et välja sõita peateele, läheb E K peateele suunduvale sõidukile kõndides ette, rääkides samal ajal telefoniga, olles sõiduki Xxxx kapoti ees näoga juhi poole, toetudes parema käega kapotile, kuid sellele vaatama sõidukit juhtinud juht ei peata sõidukit, vaid jätkab liikumist. E K, hoides vaxxxx käega kõrva ääres telefoni ning parema käega toetudes kapoti peale, liigub tulenevalt sõiduki liikumisest selg ees sõidukiga samas suunas, vältides nii maha kukkumist ning auto alla jäämist. Kell 20:27:54 sõidukijuht lisab kiirust ning keerab samal ajal vaxxxxle, mille tagajärjel E K vaxxxxle pööranud sõidukist paremale poole sõiduteele maha paiskub ning sinna hetkeks lebama jääb. Sellele järgnevalt tõuseb E K korraks püsti, püüab peatada sama teed pidi liikuvat ja teisest parklast välja sõitnud sõidukit, kuid kukub uuesti maha ja nihutab ennast mööda teed istuli asendis kõnniteele. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et E K diagnoositi sõiduautoga kokkupõrke tagajärjel rindkerekontusioon, sõrmede kontusioon ilma küünevigastuseta ning jala muude ja täpsustamata osade kontusioon. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil Xxxx reg.märgiga xxxx, s.o kapotil nühkejäljed ning parempoolse udutule juures puudub iluliist. Xxxx reg.märgiga xxxx fikseeritud nühkejälg eeldaks vaid sõiduki poleerimist ja kaotsiläinud iluliist uuega asendamist, s.t sõiduki endisesse olukorda viimine ei tohiks olla kuigi kulukas. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Xxxx reg.märgiga xxxx. Menetlusaluse isiku P.R-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas ta sõiduki Xxxx A8 reg.märgiga xxxx juhtimist, kuid liiklusõnnetuse põhjustamist ei tunnistanud. Seejuures on nii tunnistajate E K, kui ka M R ütluste ning menetlusaluse isiku enese ütlustega tõendamist leidnud, et vaidlusalusel hetkel ja kohas juhtis P.R sõidukit Xxxx reg.märgiga xxxx. Eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et P.R juhtis sõidukit Xxxx reg.märgiga xxxx ning sõitis otsa jalakäijale E K. Teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt sai E K tervisekahjustusi, s.o rindkerekontusioon, sõrmede kontusioon ilma küünevigastuseta ning jala muude ja täpsustamata osade kontusioon. Väärteotoimikus leiduvast sõiduki Xxxx reg.märgiga xxxx vaatlusprotokollist ja fotodest sellest juurde (tl 2-5) on tuvastatav, et sõiduki kapotil on nühkejäljed, mis viitab kokkupuutele E Kga ning see asjaolu on üheselt tuvastatav ka videosalvestiselt nähtuva sündmustikuga. Sõiduk Xxxx reg.märgiga xxxx kuulus S Hile. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid vigastusi, saab järeldada, et sõiduk vajab korrektuure, et taastada selle endine seisukord. Eelnevat arvesse võttes saab järeldada, et tervisekahjustusi sai E K ning varalist kahju on tekitatud sõiduki omanikule S Hile. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
Menetlusalune isik ja tema kaitsja esitasid versiooni, et kuna juba Xxxx angaaris oli menetlusalusel isikul olnud konflikt ja kaklus, siis kartis menetlusalune isik, et agressiivne E K võib talle taas kallale tungida, mistõttu ei julgenud ta seisma jääda. Sellist asjaolu püüdis 7 kinnitada ka kaitsja tunnistaja R M, kelle angaaris oli konflikt aset leidnud. Samas on menetlusalune isik ja tunnistaja R M jätnud tähelepanuta asjaolu, et konflikti põhjuseks oli see, et E K püüdis takistada alkoholi tarvitanud P.R sõidukiga sõitma minekut ja seetõttu lõi ta käega vastu pagasiluuki, mille peale P.R autost oli välja tulnud ja hoopis E K kallale läinud. Seda asjaolu kinnitas ka M R ning kaudselt ka R M ise. Seejuures teadsid nii R M kui ka menetlusalune isik, et E K oli selliselt sõitma minemise pärast välja kutsunud ka politsei ning politsei käis ka kohal. Kuivõrd P.R tekitas E K ka tervisekahjustuse ja E K viibis seetõttu ka EMOs, siis oleks hoopis E K olnud põhjust P.R-i uue vägivalla tõttu karta, mitte vastupidi. Sellele lisaks püüti tunnistaja R M ütlustega viia kohut veendumusele selles, et E K oli angaaris olles niivõrd purjus, et ei olnud võimeline asjadest aru saama ega teadnud isegi mida ta teeb. Samas nähtub videosalvestiselt, et E K liigub mõned tunnid hiljem parklas täiesti sirgelt, suutes ka ühe käega vastu autot toetudes tasakaalu säilitada. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et tunnistaja R M ülekuulamist taotleti selleks, et kõigutada E K ütluste usaldusväärsust, väites, et E K oli liialt purjus et asju õigesti hinnata. Samas kuulati kohtuistungil üle ka M R, kes kõigile teadaolevalt oli kaine ning kelle ütlused riimuvad E Kga täies ulatuses, nagu ka videosalvestisega. Seega puudub kohtul igasugune alus E K ütlustes kahelda. Küll tunnistas E K alkoholi tarvitamist ning väärteotoimikus leiduvatest meditsiinidokumentidest nähtuvalt on tervishoiuteenuse osutaja tuvastanud E K joobe tunnused. Arvestades seda, et E K mõned tunnid varem püüdis takistada P.R sõidukit juhtima minemast ning Xxxx kaupluse juures taas püüdis seda teha, viitab võib-olla joobest tingitud kõrgenenud õigustundele, mille eesmärgiks on õiguserikkumise toimepanemise takistamine, kuid seda ei saa hinnata menetlusaluse isiku poolt nimetatud terroriseerimiseks. Menetlusalune isik oli teadlik temal juhtimisõiguse puudumisest nagu ta oli teadlik ka sellest, et E K oli mõned tunnid varem politsei välja kutsunud. Arvestades videosalvestiselt nähtuvat situatsiooni, nägi menetlusalune isik selgelt ka seda, et E K taas helistab kuhugi ajal, kui püüab tema liikumist takistada. Telefoni käes hoidvast isikust ei saa tunnetada mingit ohtu, küll aga seda ohtu, et ta lõpuks ikkagi võidakse süüteo toimepanemiselt kinni pidada kui E K taas politseisse helistab. Oleks ebaloogiline eeldada, et E K helistab selleks politseisse, et teatada, et ta soovib P.R-ile peksa anda. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et E K oli tige sellepärast, et teda Xxxx auto peale ei võetud, on kohtu arvates ümber lükatud E K ja M R ütlustega, millede kohaselt selgitas E K, et kuna P.R on joonud, siis on võimalik sõidud ära teha M R autoga, sest M R on kaine, s.t liikumiseks oli E K sõiduk ja juht olemas ja igasugune vajadus P.R-i juhitud Xxxxga sõitma minemiseks puudus. Seda asjaolu kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud M R. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd eitavad ütlused on ümber lükatud nii tunnistajate E K ja M R ütlustega kui ka videosalvestisega ning kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseks. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Seega tuleb
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju ning tervisekahjustuse tekitamisega. Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas sõiduauto juht rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõudeid, millede kohaselt juht peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning samuti kohaldama 8 oma sõidukiiruse vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt sõitis P.R oma juhitud sõidukiga otsa jalakäijale E K. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas. Ometi on videosalvestuselt näha, et E K lähenes sõidukile nii, et ta pidi olema sõidukijuhile nähtav vähemalt kõrvalistuja küljeaknast. E Kirsmägi liikus sõiduki ette ja jäi näoga juhipoole seisma. Seistes sõiduki ees pidi juht teda esiklaasist nägema. Sellele vaatamata jätkas P.R sõidukiga sõitmist, hoolimata sellest, et inimene tema auto ees oli. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõudeid, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta sõidukit kui tema jaoks võõrast vara kahjustada. Mis puutub teise inimese tervisekahjustamisse, siis sõiduki juhina pidi ta aru saama, et kui tema juhitud sõiduki ees on inimene ning sellest hoolimata jätkab ta sõidukiga liikumist, siis rikub ta sellise käitumisega liiklusseadust ning ohustab teist inimest. Sellest hoolimata ei suhtunud ta liiklusnõuete täitmisse piisavalt kohusetundlikult ning põhjustas oma tegevusega ettevaatamatusest E K tervisekahjustuse. Seejuures nägi menetlusalune isik üheselt, et E K kukkus tema käitumise tõttu pikali keset sõiduteed ning juhul, kui paremalt oleks lähenenud veel mõni sõiduk, võinuks ka see E K otsa sõita. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 Samuti heidetakse P.R-ile ette, et ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes abivajajale esmaabi andmata, ei teavitanud häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada, kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene.
Kui liiklusõnnetuses on viga või surma saanud inimene, peab juht lisaks teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti peab ta andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid (
Juhul kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud või selles osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise asjaolud (sh kahju eest vastutava isiku), samuti liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, politseile teatama ei pea (
Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis 9 loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (
lg 5).
põhjal saab teha järelduse, et selles sätestatud nõuete täitmine eeldab liiklusõnnetuses osalenud sõiduki(te) peatamist ning sündmuskohale jäämist asjaolude selgitamiseks ning vajadusel ka iseseivalt meetmete tarvitusele võtmiseks. P.R-i ütlustest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt aga menetlusalune isik nii ei toiminud, käitudes vastupidiselt. P.R-i sõnul ei tahtnud ta lahkuda või põgeneda, aga kuna ta kartis E K poolset vägivalda, lahkus ta sündmuskohalt. Samuti ei saanud ta aru, et E K viga oleks saanud ning samuti ta nägi, kuidas E K püsti tõusis. KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Menetlusaluse isiku P.R-i ütlustest tulenevalt sai ta aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse. Arvestades ka P.R-i ütlusi, et ta sai aru, et E K ei saanud viga, vaid tõusis koheselt püsti, siis sai ta aru, et on sõitnud inimesele otsa ja ta oleks pidanud jääma sündmuskohale ning selgitama välja esmaabivajaduse. Kuna P.R oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhiks, siis kohalduvad tema suhtes
lg-s 2 sätestatud kohustused, mille kohaselt oleks P.R pidanud helistama Häirekeskusesse ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. Antud juhul, aga P.R selliseid nõudeid ei täitnud ning lahkus sündmuskohalt, jättes täitmata
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma Häirekeskust teavitamata, abivajajale esmaabi andmata kui ka liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid üleskirjutamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. P.R sai liiklussituatsiooni arvestades aru, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse ning tal oli igasugune alus eeldada, et liiklusõnnetuse tagajärjel võis inimene viga saada. Õigupoolest, arvestades süüteo tehiolusid puudus menetlusalusel isikul igasugune alus arvata, et E K võis jääda vigastamata. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 p 2, 3, 4 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eeltoodule heidetakse menetlusalusele isikule ette
lg 7 nõude rikkumis t ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et kui ta kasutuses olnud auto oli ära parkinud, läks ta raudteejaama, kus tarvitas koos teistega alkoholi, põhjendades seda sellega, et tal olid sellest asjast närvid läbi. Siis hakkas ta koju kõndima, kui selja tagant tuli politsei ja pidas kinni.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et P.R oli
Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 15.08.2020 kell 20:27 ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isikut. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt keeldus P.R alkomeetrisse puhumast ja ta toimetati Wismari haiglasse seisundi kindlakstegemiseks ning alkoholjoobe tuvastamiseks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 21) kohaselt tuvastati isiku organismist etanoolisisaldus 1,63 mg/g +/- 0,06 mg/g. Taoline näit viitab üheselt alkoholi tarvitamisele. Arvestades seda, et P.R-i ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust ning seda, et tund pärast liiklusõnnetust tuvastati tal 10 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,57 mg/g, siis leiab kohus, et vereproovi võtmisega on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja P.R-i saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et P.R-i käitumises on tuvastatud
lg 7 keelu rikkumine ja
Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et
Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama, jättes juhil lasuvad kohustused teadlikult täitmata. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
Puutuvalt menetlusaluse isiku kaitsja esitatud Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse koopiasse, millega sooviti näidata seda, et kuna menetlusalune isik on koolituse läbinud, siis ei kujutanud ta endast liikluses ohtu, sest valdas juhtimisvõtteid, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on menetlusalune isik mais 2017 läbinud algastme libedasõidu riskivältimise koolituse, samuti läbis veebruarist maini 2017 „B“ kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse. Selliste kursuste läbimine peaks tagama selle, et isikul on korralikud teadmised liiklusseadusest ja omandatud sõiduki juhtimisvõtted. Kuivõrd kursuse läbimise järgselt pidid alates mai lõpust 2017 menetlusalusel isikul olema teadmisest liiklusseadusest, siis olid tal olemas teadmised ka sõiduki juhile kehtestatud keeldudest ja kohustustest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut alates mootorsõidukijuhi koolituskursuse läbimisest kahel korral karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest (teod on toime pandud 14.11.2017 –
lg 2, § 227 lg 1, ja 03.11.2019 –
Käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teod on toime pandud 15.08.2020. Seega on menetlusalune isik nii varasemad liiklusalased väärteod kui ka käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teod toime pannud koolituse läbinud juhina, s.o täies teadmises oma tegude keelatusest, võimalikest tagajärgedest ja karistustest, mis näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt üleolevat suhtumist liikluskorda ja liiklusohutusse ning väärtegude toimepanemisel tunnistajate ülekuulamisest ja videosalvestisest ilmsiks tulnud asjaolud ning varasemad karistused viitavad sellele, et menetlusalune isik peab taolist käitumist, s.o sõiduki juhina, kellel puudub juhtimisõigus, liikluses osalemist tavapäraseks ja iseenesestmõistetavaks. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 11
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod, s.o
lg 2 ja § 223 lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, kuna
lg 1 sanktsioon näeb ette kolm erinevat karistuse liiki, milledest ühega piiratakse ka juhtimisõigust, tuleb karistust kohaldada
lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel.
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 1 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt neljal korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eelnimetatud liiklusalaste väärtegude eest on P.R-i karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Samuti on isikut karistatud arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga ning mis on isikul täidetud. See on ilmekas näide sellest, et eelmisest karistusest liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud süütegude toimepanemist ja liiklus e ohustamist. Kaebuse esitajale määratud rahatrahvid on tasumata. Taolised karistusandmed viitavad sellele, et eelnenud karistuste rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole. Puutuvalt rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uue väärteo teadlik ja eesmärgipärane toimepanemine – isik on taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus, põhjustades ka liiklusõnnetuse. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist ning võrreldes eelmise väärteoga on tema käitumine liikluses muutunud ohtlikumaks. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt karistuse kohaldamisse
lg 1 ja § 237 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemiste eest peab kohus võimalikuks karistused mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
lg 1 ja § 237 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimene sai liiklusõnnetuses kannatada ja jäeti abita, mistõttu leiab kohus, et selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga.
lg 1 puhul on tegemist konkreetse keelu rikkumisega, millise puhul süü suurus ei sõltu numbrilisest näidust, s.t sellest, kui suur joove isikul on tuvastatud. Seega on tegemist keskmise süüga. 12 Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus antud süütegude puhul ei tuvastanud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Seejuures on menetlusalusele isikule süüks arvatavate süütegude hulk niivõrd suur, et kõigi karistuste keskmises määras mõistmine tingiks olukorra, et süütegude kogumis mõistetav karistus ületaks sanktsiooni ülemmäära. Seetõttu peab kohus
lg 1 ja § 237 lg 1 ettenähtud väärtegude eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtulikul arutamisel avaldas menetlusalune isik, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd, kuid seda mitte kohe, kuivõrd tal on reieluu vigastus, millest paranemine võtab aega ja ta liigub vaid toe najal. Sellise asjaolu tõendamiseks esitas menetlusaluse isiku kaitsja ka vastavad meditsiinidokumendid (perearsti väljastatud töövõimetuslehed 06.11.2020 kuni 04.01.2021, SA PERH koostatud statsionaarse epikriis). Kohus leiab, et arvestades vigastuse tõsisust ja eeldatava ravi pikaajalisust, ei ole võimalik menetlusalusele isikule määratavat aresti üldkasuliku tööga asendada, kuivõrd sellise asenduskaristuse kandmine võib lükkuda teadmatusse kaugusesse, s.t karistus ei oleks täidetav. Kohus peab vajalikuks osundada ka sellele, et menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 22.01.2020 otsusega nr 4-19-5916 mõistetud arest 25 päeva asendati KarS § 69 lg 1 korras üldkasuliku tööga 25 tundi, millise karistuse menetlusalune isik täitis 03.03.2020 ning uue samalaadse väärteo, millele lisandusid ka teised liiklusalased väärteod, pani menetlusalune isik toime 5 kuu ja 12 päeva möödudes. Seega varasem suhteliselt pikaajaline ja peaaegu maksimaalmääras kantud karistus oodatud mõju ei avaldanud, s.t sellise liigiga karistus jäi tagajärjetuks, mis viitab sellele, et kõik menetlusalust isikut seni säästvad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal juba ära proovitud, kui sellised mõjutusviisid menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni. Menetlusaluse isik kaitsja esitas kohtule ka menetlusaluse isiku perearsti tõendi, mille kohaselt põeb menetlusalune isik bronhiaalastmat ja arvestades praegust epidemioloogilist olukorda on ta riskigrupis. Sellise tõendi esitamise eesmärgiks oli teavitada kohut, et kuna Tallinna vanglas ja kinnipidamiskeskuses on olnud Covid-19 viirusega nakatumisi, seataks menetlusalune isik kinnipidamiskeskuses ohtu. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku põetav bronhiaalastma ei takista aresti kandmist, kuivõrd karistuse kandmisele asuvad isikud läbivad kontrolli ning karistuse kandmise asutustes on arstiabi saadaval ja vajadusel osutatakse karistuse kandmisel olevatele isikutele tervishoiuteenust. Seejuures on väljaspool kinnipidamisasutust tavapärast elu elades eelviidatud viirusega nakatumise oht kordades suurem kui kinnipidamisasutuses. Seega ei saa menetlusaluse isiku põetav bronhiaalastma olla karistuse mõistmist või kandmist välistavaks asjaoluks. 13 Kuivõrd menetlusalusele isikule mõistetav arest on suhteliselt pikaajaline, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus arest ära kanda pikema aja jooksul. Väärteoasja materjalidest tulenevalt on P.R väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud 15.08.2020 kell 20.50 ja vabastatud 17.08.2020 kell 16.04. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka ning kahekümnele neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt on P.R kinni peetud 43 tundi ja 14 minutit. Seega saab KarS § 68 lg 2 teise lause kohaselt arvestada karistusaja hulka vaid ühe ööpäeva, s.o 24 tundi ning ülejäänud 19 tundi ja 14 minutit karistusaja hulka arvestada ei saa, kuivõrd see ei ulatu 24 tunnini (3-1-1-22-13). Menetluskulud Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on isikul joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemisel tekkinud kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.