Obsah (5)

§ 97§ 96§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12106 Tsiviilasi K. K. ) hagi J. K. ) vas

) § 102 lg 1 ja 2 alusel. Kostjal puudub hetkel püsiv sissetulek, mistõttu ei saa ta tasuda elatist ettenähtud ulatuses. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt, kui kohus otsustab menetluskulud jätta ühe poole kanda, palus kostja menetluskulude jaotuse määramisel arvestada hageja osalist hagist loobumist ja hagi rahuldamise ulatust. KOHTU SEISUKOHT

1. Esmalt lahendab kohus hageja taotluse hagist osaliseks loobumiseks. Hageja on soovinud loobuda tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest ning nõuab elatist alates
2. jaanuarist
3. Samuti taotles hageja esialgselt elatise väljamõistmist summas 150 eurot kuus, hiljem vähendas oma elatise nõuet 135 euroni kuus (dtl 228-229). Ka sellist nõude vähendamist tõlgendab kohus hagist osalise loobumisena. Kostja on kohtule kinnitanud, et temal puuduvad vastuväited hagist osalisele loobumisele (dtl 237). Kohus võtab hageja hagist osalise loobumise vastu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tagasiulatuva elatise nõudest loobumine oleks ilmses vastuolus hageja huvidega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4). Hageja on asja materjalidest nähtuvalt ka enne
4. jaanuarit 2022 saanud kostjalt osaliselt ülalpidamist ning ülejäänud nõudeosast loobumine ei kahjusta tema huve ülemääraselt. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). See tähendab, et hageja ei saa enam nõuda tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodil enne
5. jaanuari
6. Küll aga on hagejal või kostjal õigus tulevikus esitada kohtule hagi elatise suurendamiseks või vähendamiseks juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Hagist osalise loobumise tõttu jätab kohus tähelepanuta ka kõik poolte esitatud tõendid, väited ja põhjendused, mis puudutavad kuni
7. detsembrini 2021 sissenõutavaks muutunud elatise summat.
8. Kohus jätab läbi vaatamata hageja nõude mõista tema kasuks elatis välja ka pärast täisealiseks saamist juhul, kui hageja täisealiseks saanuna jätkab õpinguid. TsMS 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 3

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega iseenesest võib tekkida kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist ka pärast hageja täisealiseks saamist. Kohus ei saa nimetatud nõuet aga praegu sisuliselt läbi vaadata. Alaealisele lapsele ja täisealisele õppivale lapsele elatise määramisel lähtutakse erinevatest elulistest asjaoludest ja õiguslikest kriteeriumidest. Kuna kohtule ei ole praegu teada, kas hageja täisealiseks saanuna üldse jätkab õpinguid, kas ta vajab õpingute ajal ülalpidamist, millised on õpinguid jätkates tema vajadused ning millises osas on ta võimeline ennast ise üleval pidama, ei ole võimalik seda nõuet praegu sisuliselt läbi vaadata. Kuivõrd praegusel juhul ei ole võimalik välja selgitada, kas üldse ja millises ulatuses hageja täisealiseks saanuna ülalpidamist vajab, ei ole võimalik praegu otsustada, kas hagejal on täisealisena õigus ülalpidamist saada, ning kas kostja seda õigust rikub. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kui hageja täisealiseks saanuna jätkab

§ 97

lg 2 nimetatud õpinguid ja vajab ülalpidamist, on tal võimalik endal esitada kohtule uus hagi elatise väljamõistmiseks.

1. Alates
2. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni sissenõutavaks muutuva elatise osas lahendab kohus vaidluse sisuliselt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97lg 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealised lapsed.

Sünni tõendist (dtl 7) nähtub, et hageja on kostja laps. Seega on kostja kohustatud andma hagejale ülalpidamist.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja taotlused on vastuolulised. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (dtl 239 taotluste p 1), kuid samas palub mõista endalt hagejate kasuks välja elatise teatud summas vastavalt tema enda poolt näidatud arvutuskäiguga (sama menetlusdokumendi p 2). Seega loeb kohus, et kostja vaidleb hagile osaliselt vastu.
2. Kuivõrd hageja taotleb elatise väljamõistmist alates
3. jaanuarist 2022 ning loobunud elatise nõuetest varasema perioodi kohta, tuleb lähtuda alates
4. jaanuarist 2022 kehtivast perekonnaseadusest.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg-d 3-5).

4

1. Perioodil
2. jaanuarist 2022 kuni
3. märtsini 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, millele lisandub 43 eurot 44 senti (kolm protsenti
4. kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejate seaduslik esindaja on välja toonud, et tal on kolm last, kelle pealt ta saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja ei ole toonud välja makstavate toetuste suuruseid, kuid perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 ja lg 3 kohaselt on esimese ja teise lapse puhul lapsetoetus 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse puhul 100 eurot lapse kohta. PHS § 21 lg 1 ja lg 2 kohaselt makstakse kolme lapse korral lasterikka pere toetust summas 300 eurot. Seega saab hageja seaduslik esindaja hageja ja teiste peres kasvavate laste pealt elatise suuruse määramisel arvestatavaid toetusi kokku 520 eurot (60 + 60 + 100 + 300). Kuna riigipoolsete toetuste eesmärgiks on vähendada mõlema vanema ülalpidamiskohustust, on hageja osas elatisest mahaarvatav summa 86 eurot 67 senti (520:3:2). Eelnevat arvestades on
5. jaanuarist 2022 kuni
6. märtsini 2022 elatise suuruseks 156 eurot 77 senti (200 + 43,44 – 86,67).
7. Alates
8. aprillist 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, mida tuleb indekseerida
9. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (4,6%). Järelikult on baassummaks kokku 209 eurot 20 senti (200 + 0,046 x 200). Sellele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm protsenti
10. kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Võttes arvesse ka hageja eest makstavaid peretoetuseid, on alates
11. aprillist 2022 elatisesumma suuruseks 168 eurot 97 senti (209,20 + 46,44 – 86,67).
12. Lisaks eelnevale tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka aega, mille laps veedab koos elatist maksma kohustatud vanemaga ning on tema vahetul ülalpidamisel.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus juhtis

1. jaanuari 2022 kirja p-s 5 poolte tähelepanu, et lapse ja isa koosveedetava aja määramisel on otstarbekas lähtuda kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrast tsiviilasjas nr 2-20-4860, millise kohaselt veedab hageja kostjaga ning on kostja vahetul ülalpidamisel igas kuus keskmiselt 7,5 ööpäeva. Pooled ei ole kohtu arvestust vaidlustanud ega esitanud põhjendusi teistsugustel alustel koosveedetud aja arvestamiseks. Seega tuleb elatise summat vähendada seitsmele ja poolele ööpäevale langeva osa võrra. Kostja hinnangul ei tuleks kummalgi vanemal elatist maksta juhul, kui laps veedaks võrdselt aega, s.o umbes 15 päeva kuus, mõlema vanema juures ning seetõttu tuleks 7,5 ööpäeva puhul väljamõistetavat elatist vähendada 50% võrra, summani 78,39 eurot kuus. Kohus kostja põhjendustega ei nõustu. 7,5-päevane kohustatud vanemaga koos veedetav aeg ei anna alust mitte elatise vähendamiseks poole võrra, vaid 7,5 päeva elatise summa võrra. Kohtu veendumust toetab ka eelnõu seletuskiri. Seletuskirja kohaselt selleks, et saada summa, mis tuleb iga lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, on vaja korrutada elatise summa kuude arvuga aastas ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas. (Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 474 SE, lk 7). Seega tuleb praegusel juhul perioodil
2. jaanuarist 2022 kuni
3. märtsini 2022 igakuiselt elatiselt maha arvata ühe päeva kohta 5,15 eurot (156,77 x 12 : 365) ning ühe kuu kohta 38 eurot 63 senti (5,15 x 7,5). Igakuise elatise lõplikuks suuruseks perioodil
4. jaanuarist 2022 kuni
5. märtsini 2022 jääb siis 118 eurot 14 senti (156,77 – 38,63). Alates
6. aprillist 2022 tuleb igakuisest elatisest maha arvestada 41,66 eurot (168,97 x 12 : 365 x 7,5) ning igakuise elatise suuruseks jääb 127 eurot 31 senti (168,97 – 41,66). 5 Kohus selgitab, et lihtsuse ja selguse huvides ei ole arvutuskäigus lähtutud mitte sellest, mitu päeva on igas kalendrikuus ning kui mitu nendest päevadest veedaks laps suhtluskorra järgi isaga. Selline lahendus tooks kaasa elatise summa muutuse igas kuus. Selle asemel on kohus arvestanud isaga koos veedetud aega iga kuu peale keskmiselt, lähtudes 365-päevasest aastast ning sellest, et aasta lõikes keskmiselt veedab laps isaga igas kuus 7,5 päeva. Sellisel juhul on pooltele ettenähtav üks kindel summa, millises suuruses elatist tuleb igas kuus tasuda.
7. Hageja on oma taotlustes olnud mõnevõrra ebajärjekindel, märkides kord, et soovib elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummäära ning kord, et summas 135 eurot kuus. Hageja viimastest põhjendustest (dtl 227-230) nähtub, et hageja on elatise suuruse puhul arvestanud samu tegureid, kui tuleb

§ 101

kohaselt arvesse võtta elatise minimaalmäära arvestamisel, kuid lõpuks taotlenud siiski elatise väljamõistmist summas 135 eurot kuus. Elatise summat on hageja põhjendaud vajadusega teha täiendavaid ja ootamatuid kulutusi, mida seni on ainuisikuliselt kandnud hageja ema. Kohus selgitab, et seadusjärgsest miinimumist suuremas summas elatise väljamõistmiseks peab kohtule tõendama, et hageja vajadused tõepoolest on miinimumist suuremad. Praegu ei ole esitatud kohtule tõendeid selliste täiendavate ja ootamatute kulude sisu ja koosseisu kohta, mistõttu kohus selliste kuludega elatise väljamõistmisel ei arvesta. Kuivõrd hageja taotletud 135 eurot on praegusel juhul suurem seadusjärgse elatise minimaalmäärast, jätab kohus seadusjärgset minimaalmäära ületavas osas hageja nõude rahuldamata. Samuti ei nähtu praegu, et seadusjärgsest miinimumist suurema summa kostjalt väljamõistmine oleks põhjendatud lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seonduvate kulude jaotusest vanemate vahel (

§ 102lg 3).

13. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esineb alus elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Asjaolu, et hageja emal on kokku kolm last, ei vähenda alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni järgi kostja ülalpidamiskohustuse ulatust.

§ 101

lg 7 kohaselt annab mitme lapse olemasolult tekkiv mastaabisääst elatise vähendamiseks alust üksnes siis, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Praegusel juhul on kostja kohustatud elatist maksma üksnes hagejale, mitte sama pere teistele lastele, mistõttu elatise vähendamiseks alus puudub. Samuti ei anna elatise vähendamiseks alust kostjal püsiva sissetuleku puudumine.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on alaealisele lapsele elatise tasumise puhul elatise vähendamise aluseks

§ 102

lg 2 kohaselt eelkõige vanema töövõimetus, mille tõttu ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline sissetulekut teenima, või vajadus anda ülalpidamist ka oma teistele alaealistele lastele. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et ta sissetulek oleks püsivalt vähenenud töövõimetuse tõttu ning rahvastikuregistrist ei nähtu, et kostja ülalpidamisel oleks peale hageja veel teisigi lapsi, kelle vajadused võiksid hagejale elatise tasumisel jääda katmata. Seega puuduvad alused elatise vähendamiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Üksnes asjaolu, et kostjal puudub kindel 6 sissetulek, ei anna alust elatise vähendamiseks. Kindla sissetuleku puudus nt töötuse tõttu on eelduslikult ajutine. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik, kellele on kohustus hankida oma lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid.

1. Kostja hinnangul on ta oma ülalpidamiskohustust seni piisavalt täitnud, mistõttu elatise täiendavaks väljamõistmiseks puudub alus. Kuna hageja on loobunud elatise nõudmisest enne
2. jaanuari 2022, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased poolte tõendid ja seisukohad ülalpidamise andmise kohta enne nimetatud kuupäeva. Seega kohus ka nimetatud tõendeid ei analüüsi ega võta seisukohta küsimuses, kas ülalpidamiskohustust täideti kuni
3. detsembrini 2021 nõuetekohaselt. Kostja
4. veebruaril 2022 esitatud tõendid ja arvestused elatise tasumise kohta jätab kohus praeguse vaidluse lahendamisel tähelepanuta osas, mis puudutab ajaperioodi kuni
5. detsember
6. Ka hageja argumendid sellest, millises koguses maiustusi, moosi, banaane ja ploominektarit hageja tarbib ning kas tegemist on tõepoolest täies ulatuses lapse ülalpidamiseks tehtud kulutustega (dtl 228-229, p 2.2), jätab kohus praegusel juhul tähelepanuta. Vaidlusalused tšekid on esitatud perioodi eest enne
7. jaanuari 2022 ega mõjuta seega kuidagi praeguse otsusega väljamõistetava elatise suurust.
8. Alates
9. jaanuarist 2022 kantud kulutuste kohta märgib kohus järgmist. Tabelis on kostja kajastanud hagejale tehtud kulutustena esitanud autosõidukulud perioodil
10. jaanuar 2022 –
11. veebruar 2022 (dtl 164-165), jaanuaris 2022 tehtud kulutused telefonile, elektrile ja televisioonile (dtl 167) ning esitanud oma pangakonto väljavõtted (dtl 168-179). Tšekitabelist (dtl 222-223) nähtuvalt on perioodil
12. jaanuarist 2022 kuni
13. veebruarini 2022 kostja teinud hagejale kulutusi summas 341 eurot 90 senti. Kulutustest enamus – elekter, autokütus, televisioon, puuviljad, maiustused, väljas söömine, veekeskuse pilet, mänguasjad - on käsitletavad vahetu ülalpidamisena perioodil, mil isa viibib koos lapsega, ning neid ei saa väljamõistetava elatise summast maha arvestada. Selliste n.ö igapäevakulutuste arvelt ongi elatise summat juba isaga koos veedetava aja arvelt vähendatud (vt otsuse p 11). Isegi kui isa teeb lapsega koos aega veetes igapäevakulutusi suuremas summas kui

§ 101

lg 6 elatisest maha arvestada lubab, ei saa täiendavaid mahaarvamisi selliste kulutuste arvelt teha, kuna see suurendaks põhjendamatult ema koormust lapse ülalpidamisel. Küll aga peab kohus põhjendatuks tagasiulatuvalt ühekordse summana väljamõistetavast elatisest maha arvestada järgnevad lapse huvides tehtud kulutused: talvekindad (20 eurot 30 senti, dtl 217), riided (17 eurot 30 senti, dtl 218) ja ujumismüts (9 eurot 45 senti, dtl 218), kogusummas 47 eurot 5 senti). Tegemist on asjadega, mis eelduslikult vähendavad ka lapse ema koormust lapse ülalpidamisel, kuna ta ei pea nimetatud esemeid lapsele enam ise ostma. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks nimetatud kulutuste tegemisele vastu vaielnud või pidanud neid põhjendamatuteks. Ka kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Kohus selgitab, et täiendavaid mahaarvamisi elatise summast lapsele ostetud rõivaste, tarbeesemete, hobivahendite vms arvelt saab kostja teha ainult kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga. Kui hageja seaduslik esindaja mahaarvamisega ei nõustu või eset lapsele vajalikuks ei pea, ei saa kostja ühepoolselt mahaarvamisi teha. Kui käesolevat kohtuotsust sundtäidetakse täitemenetluses kohtutäituri juures, lähtub täitur täitemenetluses kehtivast formaliseeritusse põhimõttest. See tähendab, et kohtutäitur ei arvesta elatisest tšekkide alusel maha lapsele ostetud tarbeesemeid, vaid arvestab üksnes otseselt lapse ülalpidamiseks tehtud rahalisi makseid. 16. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 30. maini 2022 ühekordse maksena summas 561 eurot 99 senti (3 x 118,14 7 + 2 x 127,31 – 47,05). Kohus lähtus elatise summa arvestamisel sellest, et jaanuarist märtsini 2022 oli

§ 101

alusel arvutatud elatise suuruseks 118 eurot 14 senti, aprillis ja mais 127 eurot 31 senti ning kohus arvestas elatisena ka kostjale tarbeesemete ostmist summas 47 eurot 5 senti. Alates

1. juunist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: 1) igakuine elatis on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; 2) baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil; 3) kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Otsuse tegemise hetkel on elatise suuruseks 127 eurot 31 senti kuus. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist.
2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et tegemist on alaealise lapse ülalpidamise üle toimuva vaidlusega, hageja loobus hagist osaliselt ning kohus mõistis elatisena välja hageja taotletust mõnevõrra väiksema, kuid kostja pakutust oluliselt suurema summa, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja lõplik nõue oli välja mõista elatis summas 135 eurot kuus. TsMS § 129 lg 2 alusel on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Eelnevast tulenevalt on hagi hinnaks 1215 eurot (9 x 135). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 8