1-17-10615/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10615 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2022 määrus Dmitry Shuparov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitry Shuparovi (Shuparov; isikukood 38210143740) kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2022 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 30.11.2018 otsusega mõisteti Dmitry Shuparov süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks ning sama kohtuotsuse karistati D. Shuparovit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algust arvestati alates tema vahistamisest, s.o 27.06.
7. 1.
8. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2019 otsusega, mis jõustus 14.08.2019, tühistati maakohtu otsus D. Shuparovi õigeksmõistmises KarS § 113 lg 1 järgi, tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning menetluskuludes. Sama otsusega karistati D. Shuparovit KarS § 113 lg 1 järgi 8 aasta vangistusega ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka vahi all viibitud aeg alates 27.06.2017 kuni 27.12.2018, s.o 1 aasta 6 kuud ning D. Shuparovil jäi karistusest kanda 6 aastat 6 kuud vangistust. 1.
9. Karistuse kandmise aja algus 16.09.2019 ja lõpp 16.03.
11. Viru Maakohtu 06.05.2022 määrusega jäeti D. Shuparov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 2.
12. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – süüdimõistetu on ära kandnud nõutud ulatuse karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on garanteeritud elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
13. Karistusregistri andmetel on D. Shuparovil üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud tapmise eest. Kuritegu on toimepandud alkoholijoobes, seega on alkoholi kuritarvitamine kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samuti on soodusteguriks puudulik probleemide lahendamise oskus, sest toimepandud kuritegu viitab sellele, et isik ei oska lahendada oma probleeme seaduskuulekal viisil. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav ise on väitnud, et jõi alkoholi tähtpäevadel ning vägivaldsust alkoholi tarvitamise tõttu eitab, pigem süüdistab teisi. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei näe oma alkoholi tarvitamises probleemi ega seoseid alkoholi kuritarvitamise ja ebaseadusliku käitumise vahel. Samuti annab kinnipeetava hinnang oma alkoholi kuritarvitamisele aluse arvata, et tema motivatsioon alkoholi tarbimisest hoiduda on madal. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kokkuvõttest nähtub, et ta oli programmis aeg-ajalt ebakindel, kuna ei teadnud, mida tahab saavutada ja kuidas seda teha. Programmi läbiviija hinnangul on põhjusriski maandamiseks vajalikud jätkutegevused. Seega säilib kinnipeetava puhul risk, et ta võib vabaduses jätkata alkoholi kuritarvitamist ning alkoholijoobes panna toime uusi kuritegusid. 2.
14. Positiivsena tõi maakohus välja, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud, on omandanud keevitaja eriala ning lisaks sotsiaalprogrammile Eluviisitreening läbinud ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Seega nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on vangistuses tegelenud enesearendamisega ning säilitanud tööharjumuse. D. Shuparovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et käesolevalt on kinnipeetava suhtes pooleli kriminaalasi kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamises, mis seab kahtluse alla selle, kas isik siiski on käesolevaks ajaks suuteline oma probleeme õiguskuulekalt lahendama ning sotsiaalprogrammis Viha juhtimine õpitut praktikas rakendama või säilib risk, et isik võib konflikti olukorras kasutada probleemide lahendamiseks füüsilist vägivalda. 2.
15. Süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht ning head suhted emaga. Samas märgib maakohus, et iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav tunnistanud ka seda, et emaga on olnud konfliktseid perioode ning kui nad tarvitavad koos alkoholi, siis tekivad neil omavahel alati konfliktid. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt kasutanud alkoholijoobes olles füüsilist vägivalda oma vanaema suhtes. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades seda, et kinnipeetava puhul ei ole alkoholi kuritarvitamisega seonduvad riskid täielikult maandatud, leiab maakohus, et esineb oht, et kinnipeetaval võivad tekkida alkoholi tarvitamisel konfliktid emaga. Töökoha olemasolu vabanemisel võib pidada isiku ennetähtaegset vabastamist toetavaks asjaoluks, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et K-raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 14 716,19 eurot. Seega on tõenäoline, et kui isik soovib asuda oma nõudeid likvideerima, siis võib tema majanduslik toimetulek vabaduses olenemata garanteeritud töökoha olemasolust olla üsna keeruline. Majandusliku toimetuleku takistuseks võivad osutuda ka sõltuvusprobleem (diagnoositud alkoholisõltuvus) ning narkootikumide tarvitamine, sest Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav kanepitarvitaja, vabaduses on ta tarvitanud ka amfetamiini. 2.
16. D. Shuparov leiab toimepandud kuriteole õigustavaid seisukohti, õigustust oma teole väljendas isik ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel. Eeltoodust võib maakohtu hinnangul järeldada, et isik ei ole siiski mõistnud, et käitus kuritegu toime pannes valesti ning säilib risk, et isik võib oma viga korrata, kuna ei ole suutnud oma kogemusest õppida. 2 Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 06.05.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Shuparovi kaitsja jurist Silvi Erro, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada D. Shuparov tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et nii formaalsed kui materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud, see ei ole veenev, järeldused on ekslikult ja osaliselt üksteisega vastuolus. Maakohtu järeldused on üldsõnalised. 3.
18. Kaitsja toob välja, et asja materjalidest nähtub samuti, et D. Shuparov on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, millest üks on kehtiv, kaheksa on arhiveeritud. Vanglas viibib kolmandat korda. Kaitsja palub jätta need andmed täielikult hindamata, kuna Riigikohus avaldas lahendis nr 1-14-10087 II osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav, sh kustunud karistusandmeid ei oli lubatav kasutada ka kinnipeetavat iseloomustava materjalina. 3.
19. Maakohtu seisukoht, et süüdimõistetu ei näe probleemi alkoholi tarvitamisest, on ekslik. D. Shuparov kavatseb täielikult loobuda alkoholist ja narkootikumidest. 3.
20. Selle asjaolu, et D. Shuparovi suhtes on alustatud kriminaalasi vägivalla kasutamise faktis oma kambrikaaslase vastu palub kaitsja jätta tähelepanuta, kuna vastavalt KrMS § 7 lg-le 1 ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 3.
21. D. Shuparovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne, tal on olemas elu- ja töökoht, ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ning tunnistab, et kõik ebameeldivused elus on tingitud alkoholist ja toimepandut kahetseb ning on enesekriitiline. Süüdimõistetu on valmis loobuma narkootikumidest. Kaitsja kordab üle, et on positiivne, et süüdimõistetu on vanglas töötanud, omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ehk ta on vangistuses tegelenud enesearendamisega ja säilitanud tööharjumuse. 3.
22. KarS §-st 76 ei tulene, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Samuti ei nähtu maakohtu määrusest, millele tugineb järeldus, et uue kuriteo risk on suur. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 52 protsenti, vägivaldse kuriteo puhul 65 protsenti. Riigikohus on selgitanud, et sellisel kujul esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2019 määrus asjas nr 109-14104, p 26.), kuna kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Uue kuriteo riski hindamisel lähtuti andmetest, mis puudutavad kuriteo toimepanemise hetke, kuid sellest on möödunud üle 4 aasta ja D. Shuparov on selle aja jooksul täielikult muutunud. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud ning tema ühiskonda sulandumine ei tohiks olla problemaatiline. 3.
23. Kaitsja pole vangla ja prokuratuuri seisukohaga nõus ja leiab, et see fakt, et eelmised karistused on arhiveeritud, räägib sellest, et D. Shuparov pole pikka aega kuritegusid toime pannud, sellepärast pole kaitsja arvates uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. 3.
24. Pole arusaadav, kuidas arvestati ennetähtaegse vabastamise otsustamisel süüdimõistetu elutingimusi ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi. D. Shuparovi eeskujulik käitumine vanglas pika aja jooksul, tehtu sügav ja siiras kahetsus, soov töötada, saada täiendav haridus, luua perekond, saada lapsed ning osaleda laste kasvatamises ja ülalpidamises, olla eeskujulik 3 abikaasa ja isa, soov ja võimalus elada edaspidi seaduskuulekat elu, annavad alust eeldada, et D. Shuparov on teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistus eesmärk on sisuliselt täidetud. Alkohol on tema jaoks vastuvõetamatu. Neid tegureid ei arvestatud. 3.
25. Kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Karistuse eesmärgi täitmiseks ei ole ilmtingimata vaja karistust lõpuni kanda, kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ei vabastata isikut karistusest, vaid ta kannab selle lõpuni kergemates tingimustes ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Elektrooniline järelevalve peab tagama piisava ja efektiivse järelevalve D. Shuparovi käitumise üle. 3.
26. D. Shuparovi eeskujulik käitumine vanglas pika aja jooksul, tehtu sügav ja siiras kahetsus, soov luua pere, töötada ning soov ja võimalus elada edaspidi seaduskuulekat elu, annavad alust eeldada, et D. Shuparov on teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kui on jätnud paljude positiivsete asjaoludega süüdimõistetu vabastamata. Maakohus on ekslikult lähtunud asjaolust, et toimepandud kuriteo tähtsus ajas ei vähene ja seetõttu ei saa eeldada, et süüdimõistetu võib käituda vabaduses õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjendamine
27. aastal toimepandud kuritegudega on ebaõiglane. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu määrusega mittenõustumiseks.
29. Taaskord tuleb kohtul juhtida kaitsja tähelepanu asjaolule, et määruskaebemenetluse mõte seisneb selles, et määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu määruse seisukohti. Esitatud määruskaebus koosneb mitmetest argumentidest, mis ei ole kaebemenetluse seisukohast olulised. Tegemist on asjatult määruskaebuse mahtu suurendava ja põhjendamatult koormava tegevusega. Nimelt toob kaitsja välja, et isikul on üksnes 1 kehtiv kriminaalkaristus ning et ei tohi arvestada kustunud karistustega. Tutvudes maakohtu määrusega nähtub selgelt, et maakohus on arvestanud just täpselt seda, et D. Shuparovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus, mida maakohus märgib üheselt ka määruses - „Karistusregistri andmetel on Dmitry Shuparovil üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud tapmise eest.“ Maakohus ei ole arvestanud vangla iseloomustuses toodud riskiprotsente, seega viited sellele, et kohtupraktika kohaselt need arvestamisele ei kuulu, on üksnes asjatult määruskaebust koormavad. Lisaks koormab kaitsja määruskaebust osas, mida maakohus taaskord süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastamata jättes põhjendanud ei ole, märkides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik. Milles seisneb maakohtu poolt vabastamata jätmise erandlikkus, määruskaebusest siiski ei selgu. Ka määruskaebuses üle korratud maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud ei oma selle võrra suuremat kaalu. Maakohus on arvestanud distsiplinaarkaristuste puudumist, individuaalse täitmiskava järgimist ning elu- ja töökoha olemasolu.
30. Küll nõustub ringkonnakohus kaitsjaga osas, et seni, kuni isiku suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust, ei ole võimalik arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel asjaoluga, et isiku suhtes on pooleli kriminaalmenetlus. Õige on viide KrMS § 7 lg-le 1 – kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seetõttu tuleb need maakohtu põhjendused määrusest KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel välja ja arvestamata jätta. 4
31. Muus osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada, et maakohtu määruse järeldused oleksid valed, üksteisega vastuolulised, ei oleks veenvad või maakohus oleks teinud kaalutlusvea.
32. Süüdimõistetu täitmiskava läbimine vangistuses on üks asjaolu, mis tuleb arvesse võtta, mida maakohus on ka teinud. Seejuures tuleb kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid hinnata kogumis, mida on maakohus ka teinud. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda, et põhistused oleksid puudulikud, vastuolulised või üldsõnalised.
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada alkoholist ja narkootikumidest loobumise realistlikkust. Ringkonnakohus ei väidagi, et kontrollitud keskkonnas sõltuvustest loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik on olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isik on loobunud alkoholist ja narkootikumidest, kuna nende kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Ometi on neil sõltuvusainetel olnud süüdimõistetu puhul oluline roll. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule vastupidiselt kaitsjale, millest peaks järeldama, et süüdimõistetul on suur motivatsioon loobuda alkoholist või milles seisneb selleks tema plaan. Kaitsja heidab ette, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu elutingimusi ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi. Tutvudes maakohtu määrusega ei ole võimalik kaitsja etteheitega nõustuda. Maakohus on analüüsinud nii elutingimusi kui süüdimõistetu võimalusi vabaduses. Siinkohal peab ringkonnakohus aga vajalikuks mõneti irduda maakohtu lõppjäreldusest ning leida, et süüdimõistetu õiguskuulekale käitumisele ei oma mõju ei süüdimõistetu elukoht, töökoht ega ka lähedaste toetus. Süüdimõistetu vabaneks aadressile XXX , kus elaks koos emaga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas süüdimõistetu ka varasemalt samal aadressil koos emaga. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht ettevõttes, milles ta on ka varem töötanud. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustöödel ning oli registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas. Kinnipeetava sõnul on ta peaaegu terve oma elu töötanud ehitustöödel nii Eestis kui ka välismaal. On positiivne, et süüdimõistetul on oma emaga hea suhted, kuid vangla iseloomustusest nähtub seegi, et varasemalt on süüdimõistetu emaga koos elanud, kuigi neil on konflikte joomise käigus olnud. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivsete asjaoludega, kuid need ei oma süüdimõistetute käitumisele mõju. Seega pole alust arvata, et tegemist on asjaoludega, mis mõjutaksid D. Shuparovi käitumise õiguskuulekust. Seega ei oma süüdimõistetu elutingimused ja vabastamisega kaasnevad tagajärjed uute kuritegude riskide maandamisele mõju.
34. Kaitsja väidab, et ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjendamine
35. aastal toimepandud kuritegudega on ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on selline väide kummastav. D. Shuparov kannab vangistust jõustunud kohtuotsuse alusel teo osas, mis on tõesti toime pandud
36. Milles peaks seisnema selle otsuse alusel karistuse kandmise ebaõigsus, jääb arusaamatuks. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 18)
37. D. Shuparov tegeleb vangistuses enda arendamisega ja sõnas on ta valmis muutuma, kuid ringkonnakohtu hinnangul kogumis KarS § 76 lg 4 asjaolusid arvestades ei ole võimalik aga sellest järeldada, et uue kuriteo riskid oleksid viidud miinimumini. Individuaalsest 5 täitmiskavast nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik jätkata töötamist ja kinnistada omandatut. Lisaks on võimalik isikul jätkata eesti keele omandamist, mis aitaks tal paremini hakkama saada, sh tööturul. Seetõttu on süüdimõistetul edasiselt enese arendamisega tegeledes, omandatut kinnistades ning ka edasiselt vangistuses õiguskuulekalt käitudes, võimalik näidata, et ta on võimeline oma uue kuriteo riske viima miinimumini või seada endale tulevikuks reaalne plaan. Määruskaebus jääb edutuks.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
39. mai 2022 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhistused seoses poolelioleva kriminaalasjaga. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Ingeri Tamm 6