← Eesti

2-20-1837/115

Obsah (7)§ 663§ 657§ 654§ 175§ 169§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1837 Tsi

) § 175 lg-le 1 üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esimese astme kohtumäärus

  1. Maakohus rahuldas
  2. mai
  3. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud on 2980,50 euro ulatuses põhjendamatud. 2

(7)Maakohus pidas hagivastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, vähendades toimingu märgitud ajakulu 4 tunni 13 minuti võrra. Maakohus märkis, et enne hagivastuse koostamist on kostja asja materjalidega korduvalt tutvunud ning hästi kursis, kuivõrd on pidanud esitama kaks seisukohta hageja esialgse õiguskaitse taotlustele. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud hagiavalduse täpsustuse ning lisadega tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg 44 minutit (arve nr 200465), sest tegemist oli mittevajaliku toiminguga. Maakohus ei olnud täpsustavat hagi menetlusse võtnud ega kostjalt seisukohta küsinud. Hageja
  1. oktoobri
  2. a seisukohaga tutvumise ja kliendile edastamise põhjendatud ajakuluks pidas maakohus 15 minutit, vähendades toimingu märgitud ajakulu 21 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et hageja seisukoha maht on ca 0,75 lk, selle sisu ei ole keeruline. Maakohus ei pidanud kostja tähtaja pikendamise taotluse koostamise ja e-toimiku kaudu kohtule edastamise ajakulu 20 minutit põhjendatuks, leides, et toiming on mittevajalik. Maakohus märkis, et tähtajad olid piisavalt pikad ning tegemist oli mitmenda pikendamise taotlusega kostja poolt. Maakohus pidas arvel nr 2100036 esitatud toimingu, s.o kohtu tegevusele vastuväite koostamine, eksperdile esitatavate küsimuste koostamine, suhtlus asjatundja X , põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1 tunni ja 41 minuti võtta. Maakohus põhjendas, et valdavalt koosnes
  3. jaanuari
  4. a menetlusdokument kohtu tegevusele esitatud vastuväitest, mis oli põhjendamatu. Samal põhjusel pidas maakohus mittevajalikuks arvel nr 210297 kajastatud toimingu, s.o vastuväite koostamine kohtu tegevusele, ajakulu 38 minutit. Maakohus pidas arvel nr 210568 esitatud toimingu, s.o kliendiga nõu pidamine, põhjendatud ajakuluks 14 minutit, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2 tunni võrra. Maakohus põhjendas, et nimetatud kuupäeval esitas hageja nõude suurendamise avalduse, mis põhines pelgalt eksperthinnangus märgitul ning tegemist oli lühikese ja lihtsa dokumendiga. Maakohus pidas arvel nr 210568 esitatud toimingu, kliendiga haginõude suurendamise avaldusega tutvumine ja vastuväidete koostamine, põhjendatud ajakuluks 20 minutit, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1 tunni ja 22 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et hageja nõude suurendamise avaldus põhines pelgalt eksperthinnangus märgitul. Kostja vastus oli lühike (ca 0,25 lk) ja lihtne ning selle koostamise eelselt oli juba kliendiga nõu peetud ja dokumendiga tutvutud. Maakohus pidas arvel nr 210643 esitatud toimingute, s.o kohtuistungiks valmistumine, teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine, põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi, vähendades toiminute märgitud ajakulu 2 tunni ja 40 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi, arvestades sealjuures istungi kestust ja kulgu, asja olemust ja mh asjaolu, et pooled said enne istungit kõige osas kirjalikult seisukohta avaldada. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses (toiminguid ei olnud menetlusdokumendis loetletud, lisatud on vaid arved, mis ei eelda suurt ajakulu). Teeside koostamise kulu on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud istungil teese ei esitatud. Maakohus pidas arvel nr 210643 esitatud toimingu, kohtuistungil osalemine ja kliendiga suhtlemine, põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 26 minutut, vähendades toimingu märgitud ajakulu 54 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et istung kestis 2 tundi ja 11 minutit. Kliendisuhtluse mõistlik kulu on 15 minutit. Maakohus pidas kostja
  5. juuli
  6. a vastuväite koostamise (arved nr 210643 ja 210719) põhjendatud ajakuluks 5 tundi, vähendades toimingu märgitud ajakulu 3 tunni ja 34 minuti 3
(7)võrra. Maakohus põhjendas, et hageja
  1. juuni
  2. a menetlusdokument ja tõendid ei olnud mahukad ega keerukad. Kostja vastus oli lühike (ca 3 lk) ja lihte. Maakohus pidas mittevajalikuks kuluks hageja menetluskuludele esitatud vastuväidetega tutvumise ja kostja
  3. septembri
  4. a vastuväite koostamise ajakulu 1 tundi ja 20 minutit. Maakohus põhjendas, et kohus ei ole andnud kostjale tähtaega vastuväitele vastuväite esitamiseks. Maakohus pidas
  5. veebruari
  6. a kohtuistungiks valmistumise (sh hageja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks) ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi ja 50 minutit, vähendades toimingute märgitud ajakulu 3 tunni ja 10 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et kostja esindaja oli menetlusega hästi kursis, samuti oli ta kirjalikult kõik seisukohad esitanud. Istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi, arvestades sealjuures istungi kestust ja kulgu, asja olemust. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Hageja
  7. jaanuari
  8. a dokumendiga tutvumise ajakulu on põhjendatud 20 minuti ulatuses. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute osas märkis maakohus, et need on põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Ka esindaja tunnitasumäära pidas maakohus kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega kooskõlas olevaks. Kokku luges maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 62,65 tundi (85,58 tundi – 22,93 tundi), mis kostja esindaja tunnihinda arvestades vastab 8144,50 eurole. Maakohus rahuldas kostja taotluse ja märkis menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  9. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu
  10. mai
  11. a määrus osas, millega maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2980,50 euro ulatuses ja teha asjas uus lahend, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaks määramiseks terves ulatuses ning mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulud summas 2980,50 eurot. Kostja märkis, et kuigi kostja ei nõustu maakohtuga ja leiab, et menetluskulude vähendamine terves ulatuses on põhjendamatu, arvestab kostja et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ja vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, s.t ulatuses kus maakohus on vähendanud kostja menetluskulusid toimingutes, mida kostja oli sunnitud tegema kostjast olenemata ja seetõttu ei saanud kostja menetluskulusid vältida. Kostja ei nõustunud, et maakohus vähendas arvetel nr 210036 ja 210297 esitatud toimingute ajakulu põhjusel, et kostja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele, mida maakohus on pidanud põhjendamatuks (vaidlustatud määruse p-d 12 ja 13). Kostja leidis, et maakohus ei tohtinud sellel põhjusel kostja menetluskulusid vähendada, sest kostjal tuleb esitada vastuväide maakohtu tegevusele, kui ta kohtu tegevusega (taotluste rahuldamata jätmisel) ei nõustu. Vastasel juhul pole võimalik kostjal maakohtu väidetavale minetusele asja lahendamisel hilisemas kohtuastmes tugineda. Ka ei nõustunud kostja sellega, et maakohus pidas põhjendamatuks kuluks kostja teeside koostamise ajakulu, kuivõrd neid kohtuistungil ei esitatud (vaidlustatud määruse p 16). Kostja selgitas, et istungil eksperti küsitledes selgus, et hageja seaduslik esindaja oli eksperdile ekspertiisi tegemiseks esitanud valed andmed. Seetõttu uuendas kohus kostja taotlusel menetluse ning menetluse uuendamise tõttu ei olnud põhjendatud ka teeside esitamine kohtule. Samas oli kostja teesid ettevalmistanud ja see kulu tekkis kostjale mitte kostjast tingituna. 4
(7)Kostja ei nõustunud, et maakohus pidas mittevajalikuks kuluks kostja poolt menetluskulude vastuväitele seisukoha esitamist (vaidlustatud määruse p 19) ja hagiavalduse täpsustuse ja selle lisadega tutvumist (vaidlustatud määruse p 9). Kostja leidis, et kuivõrd hagimenetlus on võistlev kohtumenetlus, tuleb kostjal tutvuda hageja menetlusdokumentidega ning vajadusel esitada selles osas oma seisukohad ka siis, kui kohus pole selleks otseselt tähtaega määranud. Ka ei nõustunud kostja vaidlustatud määruse p-ga 17, märkides, et kliendi esindamine kohtuistungil eeldab ka lepingulise esindaja sõidule kuluvat aega kohtuistungile ja tagasi, sealjuures ei saa lepinguline esindaja saabuda istungile nö viimasel minutil, vaid mõistliku ajavaruga. Arvestades istungi käiku, ei saa lugeda piisavaks ka 15 minutit kliendisuhtlust, kuivõrd klient soovis saada ülevaadet istungil arutatust, tõendite uurimisest ja selgitusi, mida toob kaasa menetluse uuendamine jne. Lisaks ei nõustunud kostja, et maakohus vähendas kostja kulusid seonduvalt ringkonnakohtu istungi ettevalmistamisega. Kostja põhjendas, et ringkonnakohtu istungiks oli menetluse maht juba märkimisväärne, mille läbitöötamine (meelde tuletamine) enne istungit oli vajalik. Lisaks edastas ringkonnakohtu asja arutamist ettevalmistav kohtunik pooltele eraldiseisvalt e-kirja, milles palus pooltel olla valmis käsitlema täiendavaid seisukohti, mida kostja kirjalikes dokumentides käsitlenud polnud. Kokkuvõtvalt leidis kostja, et maakohus on teinud olulise kaalutlusvea kostja menetluskulude hindamisel ja jätnud põhjendamatult välja mõistmata kostjale menetluskulud täiendavalt 14 tunni ja 36 minuti eest, mis kostja tunnihinda arvestades vastab 1898 eurole. 9. Hageja ei nõustu kostja määruskaebusega ning palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. 10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 439,40 euro ulatuses. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude avaldus täiendavalt 439,40 euro väljamõistmise osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 12. Määruskaebuses esitatud väidetest saab ringkonnakohus aru, et kostja leiab, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Kohus peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire vähendades osade toimingute ajakulu põhjendamatult palju. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 169

lg-t 3, vähendades kostja lepingulise esindaja kulu seetõttu, et maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja vastuväiteid kohtu tegevusele. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud sätet ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt Maksing, M.

§ 169, komm 5

(7)3.4 punkt D. – Kõve, V jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). 13. Arvestades eeltoodud maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramisel tehtud vigu, tuleb ringkonnakohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg-st 1 tulenevalt kulude osas, mis jäid kostjale hüvitamata.

  1. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 9 pidanud mittevajalikeks toiminguks hagiavalduse täpsustuse ja lisadega tutvumist ja analüüsi (arve nr 200465), põhjendades, et kohus ei võtnud täpsustavat hagi menetlusse ega küsinud kostjalt seisukohta. Samuti on maakohus vaidlustatud määruse p-s 19 pidanud mittevajalikuks toiminguks hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetega tutvumist ja omakorda
  2. septembri
  3. a vastuväite koostamist. 14.
  4. Kolleegium nõustub kostja väidetega osaliselt ja leiab, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Kolleegiumi hinnangul on hageja hagiavalduse täpsustuse ja lisadega tutvumine ning analüüs ja hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetega tutvumine põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja
  5. septembri
  6. a vastuväite koostamise ajakulu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendusega, et kohus ei andnud kostjale tähtaega vastuväitele seisukoha esitamiseks. Niisiis peab kolleegium põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arvel nr 200465 märgitud toimingule, s.o hagiavalduse täpsustuse ja lisadega tutvumine, analüüs, kulunud aega 44 minutit ning
  7. septembri
  8. a toimingule, s.o hageja vastuväidetega tutvumine, kulunud aega 20 minuti ulatuses. 14.
  9. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 12 vähendanud kostja
  10. jaanuari
  11. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 1 tunni ja 41 minuti võrra (arve nr 210036), kuivõrd valdavalt koosnes menetlusdokument kohtu tegevusele esitatud vastuväitest ning vaidlustatud määruse p-s 13 on maakohus pidanud mittevajalikuks kuluks kohtu tegevusele vastuväite koostamise ajakulu 38 minutit (arve nr 210297). Maakohus on leidnud, et kohtu tegevusele esitatud vastuväited olid põhjendamatud. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei saanud maakohus jätta kohtu tegevusele vastuväite koostamisega seotud menetluskulusid kostjale hüvitamata. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ka
  12. jaanuari
  13. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 1 tunni ja 41 minuti ulatuses ning
  14. märtsi
  15. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 38 minuti ulatuses.
  16. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. 15.
  17. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et teeside koostamise kulu oli põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kohus uuendas kostjast sõltumatute asjaolude tõttu menetluse, ei ole maakohtule esitatud menetlusdokumenti, mille sisu, mahtu ja koostamisele kulunud aja põhjendatust oleks maakohus saanud hinnata. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud teeside koostamise ajakulu hagejalt välja mõistmata. Samuti ei pea kostja õigeks kohtuistungil osalemise ja kliendiga suhtlemise ajakulu (arve nr 210643) vähendamist. Kolleegium kostjaga ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole viidatud toimingute ajakulu vähendamise osas diskretsiooni piire ületanud. Mis puudutab lepingulise esindaja istungile tuleku ja istungilt lahkumisele kulunud aega, siis Riigikohus on leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras alates
  18. augustist
  19. a jõustunud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Riigikohtu
  20. septembri 2021 a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261/149, p 12). Korra § 17 järgi määratakse kindlaks hüvitatavad otsesed sõidukulud. Nimetatud norm näeb ette, et sõidukulud hüvitatakse üksnes juhul, kui õigusabi on osutatud mujal kui linnas, kus asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Alates
  21. jaanuarist
  22. a näeb korra § 151 ette hüvitise sõidule kulutatud aja eest, kuid täiendavat tasu makstakse selle normi järgi üksnes siis, kui 6

(7)õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit. Samuti on Riigikohus märkinud, et sõidukulu hüvitamist saab nõuda eelkõige siis, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole asja menetleva kohtu tööpiirkonnas (Riigikohtu
  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kuna kostja lepingulise esindaja tegevuskohaks olev advokaadibüroo asub Tallinna linnas ja ka kohtuistungid toimusid Tallinna linnas, siis ei ole alust sõidule kulutatud aja eest hüvitist vastaspoolelt välja mõista. 15.
  3. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ka kostja
  4. juuli
  5. a menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu ning
  6. veebruari
  7. a kohtuistungiks valmistumise ajakulu vähendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on 5 tundi piisav aeg hageja
  8. juuni
  9. a menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ning kostja
  10. juuli
  11. a menetlusdokumendi koostamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja
  12. juuni
  13. a menetlusdokument ja tõendid ei olnud mahukad ega keerukad. Seejuures koosnevad kostja
  14. juuli
  15. a menetlusdokumendi juurde esitatud tõendid valdavalt hageja Facebooki lehe väljavõtetest ja majandusaasta aruannetest, mille kogumine ei saanud olla keeruline ja ülemäära aeganõudev. Samuti on 2 tundi piisav aeg kohtuistungiks valmistumiseks, arvestades, et kostjat on esindanud kogu menetluse (nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus) vältel sama esindaja ning pärast maakohtu menetluse lõppemist ei tekkinud ringkonnakohtu menetluses pikki pause, mis tingiks lisaaja vajaduse maakohtu menetluse meelde tuletamiseks ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks. Lõpetuseks märgib kolleegium, et kuigi kostja on määruskaebuse resolutsioonis taotlenud ka ülejäänud rahuldamata jäetud osas määruse tühistamist, siis ei ole kostja muus osas sisulisi põhjendusi esitanud. Kolleegium ei näe selles osas ka maakohtu kaalutlusõiguse rikkumist.
  16. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal kostjale hüvitada täiendavalt menetluskulusid 3 tunni ja 23 minuti ajakulu eest, tunnihinnaga 130 eurot, s.o 439,40 eurot. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 18. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.