← Eesti

2-21-15822/26

Obsah (4)§ 101§ 100§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15822 Tsiviilasi K. O. hagi O. O. va

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummäärale ega ole kinni pidanud ka elatise regulaarsest tasumisest. Elatisraha maksmine on eeldanud pidevalt meelde tuletamist, selgitamist ja põhjendamist hageja seadusliku esindaja poolt. Hageja seaduslik esindaja on palunud kostjal arvestada elatise tasumisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääraga ehk 292 eurot kuus, kuid elatise summa on pigem olenenud kostja 2 suvast. Kostja elatise tasumine

  1. aastal on olnud äärmiselt kaootiline – jaanuaris 0 eurot, veebruaris 270 eurot, märtsis 0 eurot, aprillis 540 eurot, mais 200 eurot, juunis 200 eurot, juulis 200 eurot, augustis 190 eurot ja septembris 190 eurot (lisa nr 3 – elatise maksed jaanuar – september 2021).
  2. Kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes, tasudes elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavas suuruses. Vanemad ei ole jõudnud elatise maksmise osas omavahel kokkuleppele, mistõttu on hageja seaduslik esindaja sunnitud pöörduma hageja nimel elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kostja vastuväited
  3. Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.01.2021 kuni 30.09.2021 eest või vähendada tagasiulatuva elatise nõuet perioodi 01.01.2021 kuni 30.09.2021 eest ja vähendada väljamõistetava igakuise elatise suurus.
  4. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja rõhutab, et kostja on alati osalenud hageja elus ja hageja ülalpidamises, sh ka hageja ülalpidamises ka osaleda. Kostja annab hagejale ülalpidamist ning ei ole kunagi hoidunud hagejale ülalpidamise andmisest. Pärast hageja ema ja kostja kooselu lõppu jäid mõlemad vanemad elama Tallinnasse. Seega hageja vanemate elukohad olid mõnda aega samas linnas. Sel ajal viibis hageja tihti kostja juures. Kostja töögraafik oli tol ajal oluliselt paindlikum kui hageja ema oma ning pea alati, kui hageja ei saanud näiteks tervislikel põhjustel lasteaeda või hiljem kooli minna, võttis kostja hageja enda juurde. Seega alates hageja ema ja kostja lahkuminekust on hageja viibinud aastate jooksul erinevatel aegadel erinevaid perioode kostja juures, viimastel aastatel rohkem nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
  5. Kostja sooviks, et hageja saaks rohkem tema juures käia. Samas kostja mõistab, et alates ajast, mil kostja elab xxx (Tallinnast ca 190 km kaugusel), on hagejal keerulisem viibida kostja juures muul ajal, kui nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Kostja selgitab veel, et kostja vanemad ehk hageja vanavanemad (kellega nii kostjal kui ka hagejal on väga head suhted) elavad Tallinnas ning hageja käib siiani tihti nende juures näiteks pärast koolipäeva söömas. Kostja vanemad elavad väga lähedal xxx, kus hageja õpib. Kostja on sellel teemal oma vanematega ka eraldi rääkinud ja nad on leppinud kokku, et kui hageja soovib, siis saab hageja alati minna kostja vanemate juurde.
  6. Kostja annab hagejale vahetult ülalpidamist ja tasub piisavas ulatuses elatist; hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 01.01.2021 kuni 30.09.2021 on alusetu või alternatiivselt tuleb seda vähendada. Hageja on alates ajast, mil hageja ema ja kostja kooselu lõppes, viibinud erinevatel aegadel eri perioodidel kostja juures. Sel ajal, mil hageja viibib kostja juures, annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult, so kannab vahetult lapse kulud. Kostja esitab mälu järgi ülevaate selle kohta, mis aegadel on hageja viibinud kostja juures
  7. aastal (so ajal, mille eest nõuab hageja hagis tagasiulatuvat 3 elatist). Hageja on viibinud kostja juures: alates 21/22.12.2020 kuni 24.01.2021 (34-35 päeva); alates 22.02.2021 kuni 19/21.03.2021 (26-28 päeva). Hageja viibis
  8. aasta veebruaris-märtsis nädalaid kostja juures, sest hageja ema on lähikontaktne, mistõttu tuleb hagejal veel kaks nädalat kostja juures olla (lisa 1). Ülejäänud kuudel viibis hageja kostja juures veel näiteks alates 22.06.2021 kuni 27.06.2021 (6 päeva); alates 01.08.2021 kuni 08.08.2021 (8 päeva); alates 10.09.2021 kuni 12.09.2021 (3 päeva); alates 01.10.2021 kuni 03.10.2021 (3 päeva) ning alates 22.10.2021 kuni 24.10.2021 (3 päeva). Eeltoodud ca 86 päevale lisandub veel päevi/nädalavahetusi perioodil 01.01.2021 kuni 30.09.2021, mil hageja viibis kostja juures, sh oli selliseid nädalavahetusi mai- ja juulikuus. Kui pooltel kompromissi saavutada ei õnnestu ja vaidlus jätkub, soovib kostja esitada selles osas oma täpsustavad seisukohad ja tõendid.
  9. Eelnevast tuleneb selgelt, et hageja on perioodil 01.01.2021 kuni 30.09.2021 viibinud korduvalt kostja juures, sh mitu korda on hageja viibinud kostja juures järjest mitu päeva või koguni mitu nädalat, mis kõik kokku moodustab omakorda märkimisväärse aja sellest üheksast kuust, mille eest nõuab hageja tagasiulatuvat elatist.
  10. Erinevatel kuudel erineva suurusega elatise maksmine ei ole tingitud sellest, et kostja hoiaks kõrvale mingitel kuudel elatise maksmisest, vaid just eeskätt sellest, et hageja viibib kostja juures. Näiteks alates
  11. a detsembri keskpaigast kuni
  12. a jaanuari keskpaigani (ca 1 kuu) viibis hageja kostja juures (vt ülal p 9). Kostja maksis hagejale elatist
  13. a detsembrikuu eest, kuigi umbes pool detsembrikuud oli hageja tegelikult kostja juures. Kostja ei maksnud elatist jaanuarikuu eest, kuna üle poole jaanuarikuust oli hageja samuti kostja juures ja ülejäänud aja eest oli kostja tasunud elatist tegelikult juba detsembrikuus. Samamoodi viibis hageja kostja juures
  14. a veebruari teisest poolest kuni
  15. a märtsi teise pooleni (ca 1 kuu) (vt ülal p 9) ning kuna kostja tasus
  16. aasta veebruarikuu eest elatist, siis ta
  17. aasta märtsikuu eest elatist ei maksnud. Ka varasemalt on hageja ema ja kostja vahel pikka aega toiminud selline korraldus, kus elatise maksmisel võetakse arvesse seda, kui hageja viibib kostja juures – st kostja maksab väiksemas summas elatist. Seejuures on olnud näiteks suvasid, kus laps on olnud isa juures näiteks 1,5 kuud järjest, samas ka siis on kostja mingisuguse summa hageja emale siiski kandnud.
  18. Hageja on esitanud tagasiulatuva nõude arvestusega, et elatis ühes kalendrikuus peaks olema

§ 101

lg 1 järgi olema 292 eurot ning järelikult peaks olema perioodi 01.01.2021 kuni 30.09.2021 eest tasutud elatist kokku 2628 eurot (292 x 9). Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ka põhjusel, et hageja senine igakuine ülalpidamiskulu on tegelikult olnud väiksem kui seaduses sätestatud miinimummäär.

  1. Lisaks eeltoodule tuleb tagasiulatuvast elatisest maha arvestada need kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulud, mis kostja on kandnud otse hagejale. Selle kohta esitab kostja tõendina arvelduskonto väljavõtte, kust nähtub, et
  2. a aprillis on kostja kandnud hagejale 75 eurot,
  3. a mais 10 eurot ning
  4. a juunis 50 eurot, kokku 135 eurot (lisa 3 – arvelduskonto väljavõte). Tagasiulatuva elatise puhul on samuti 4 põhjendatud arvesse võtta igakuist lapsetoetust summas 60 eurot, mis on seni laekunud täies ulatuses lapse emale.
  5. Viimaks toob kostja välja, et kostja oli alates
  6. aasta märtsist töötu, sh alates 20.03.2020 kuni
  7. aasta veebruarini oli kostja töötuna arvel ja sai kuni
  8. a veebruarini (lisa 4 – Eesti Töötukassa otsus). Pärast
  9. a veebruari on kostja teinud juhutöid, kostjal puudub hetkel kindel töökoht. Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust eeskätt varasemalt kogutud säästude ja rahaliste vahendite abil.
  10. Hageja edasiulatuva elatise nõude suurus ei ole põhjendatud ja tõendatud; kostjalt väljamõistetava elatise suurust tuleb vähendada. Kostja on seisukohal, et kui elatisehagi täies ulatuses rahuldamata jätmine ei ole võimalik, siis esitatud asjaoludel ja põhjendustel tuleb väljamõistetava elatise suurust oluliselt vähendada. Hageja leiab kokkuvõtlikult, et hageja vajaduste suurus ühes kuus on 700 eurot (so 2 x 350 eurot). Kostja on seisukohal, et hageja edasiulatuv elatisenõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja nõue ja tema poolt välja toodud igakuised kulud ei vasta hageja tegelikele vajadustele, vaid on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja jääb ülal esitatud seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised ülalpidamiskulud ei ületa isegi seaduses sätestatud miinimummäära.
  11. Kostja leiab, et ammugi ei ole hageja põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu kokku 700 eurot kuus, so 350 eurot kummagi vanema poolt. Hageja on tavaline koolilaps, kes elab täiesti tavapärast elu, ning tema ülalpidamiseks vajalikud kulud ei ole hageja vajadusi ja tavalist elulaadi arvestades ühes kalendrikuus 584 eurot (292+292) ega ammugi mitte 700 eurot (350+350). Kostja lisab, et Perekonnaseaduse muutmise eelnõu kohaselt kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.
  12. Väljamõistetavaelatise suuruse määramisel tuleb samuti võtta arvesse ja vähendada väljamõistetava elatise suurust nende kulude osas, mida kostja kannab vahetult hagejale ülalpidamiseks ajal, mil hageja viibib kostja juures. Kostja palub väljamõistetavat elatist vähendada ka hageja lapsetoetuse arvelt.
  13. Kostja toob välja, et Riigikohus on mitmel korral märkinud, et seadusandja peaks vastavasisulised seadusesätted üle vaatama, sest praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu tegelikult laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 30). Riigikohus on varasemas praktikas viidanud ka valdkondlikele uuringutele, kus on leitud, et lapse keskmised vajadused on reeglina oluliselt madalamad kui elatise seaduses sätestatud miinimummäär (näiteks
  14. aastal oli kahekordne miinimummäär 470 eurot, kuid uuringu järgi oli keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta vaid 287 eurot, 5 vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 14). Justiitsministeeriumi tellitud ja
  15. aastal avaldatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandes on esitatud tulemused lapse keskmise kulu kohta kahe erineva arvestusmeetodi järgi – võrdlevanalüüs ja standardeelarve meetod. Võrdlevanalüüs hindas lapse keskmiseks kuluks kalendrikuus 388 eurot, kõikide vanuserühmade väikeses standardeelarves oli keskmiseks kuluks kalendrikuus 341 eurot ja keskmistes eelarvetes oli kuluks kalendrikuus 362 eurot (lk 41 ja lk 42 tabel 10). Vastavalt eeltoodule leiti, et
  16. aasta lõpu seisuga oleks miinimumelatis vastavalt 192 eurot (võrdlevanalüüsi meetod) või 172 eurot (standardeelarvete keskmine, lk 44 lõpp ja lk 45 algus, lisa 5 – Lõpparuanne). Uuringus märgitakse mitmel juhul, et miinimumelatise praegune seotus alampalgamääraga ei ole tegelikult põhjendatud, kuna alampalgamäär ei võta mingil moel arvesse lapsele tehtavaid kulusid (vt lisa 6, lk 44). Kohtuistung
  17. 08.02.2022 toimunud kohtuistungil kohus selgitas uut elatise maksmise korda, et alates 01.01.2022 on elatise baassumma 200 eurot + 3% keskmine töötasu, ehk elatis on täna 243 eurot. Kohus tuvastas, et pooltel suhtluskorra kokkulepet ei ole, sellega kohus arvestada ei saa. Tagantjärgi elatis - tõendite esitamise kohustus selle kohta, et makstav elatis ei ole piisav. Kostja elab 190 km kaugusel lapse elukohast. Isa sissetulek 800 eurot, ema sissetulek 1900 eurot. Kostja avaldas, et ta on valmis maksma elatist summas 213 eurot alates hagi esitamisest. Hageja jäi elatise juurde summas 350 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest. Kohus määras tähtajad: hagejal esitada hiljemalt 10.02.2022 tõend selle kohta, millised perioodid laps viibis isa juures alates märtsist 2021.a kuni hagi esitamiseni. Isa saab selle kohta esitada vastuväite hiljemalt 14.02.
  18. Kohtu põhjendused
  19. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud menetlusosalised ära, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt 6 ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 19. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, et elatise suurus tuleb kindlaks teha

§ 99

järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1-118-12, p 15). Samas kujundavad lapse tavalise elulaadi üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt 3-2-1-118-12, p 15).

  1. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa, kes ei ela lapsega koos ning hageja on seega alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist.
  2. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja ülalpidamiseks 700 eurot kuus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale elatist küsitud ulatuses või kostja täidab lapse kasvatuses osalemisega oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et selget suhtluskorra kokkulepet vanematel olnud ei ole, seega kohus elatise väljamõistmisel sellega arvestada ei saa

§ 101lg 6 mõistes.

22. Kostja vastuväite kohaselt ei vasta ülalpidamiskulud hageja tegelikele vajadustele ja on selgelt üle paisutatud. Kostja rõhutab, et hageja on täiesti tavaline noor 12-aastane (peagi 13-aastane) tütarlaps, kes ei ela mingit tavapäratult luksuslikku elu. Kostja lisab, et kui hageja ema soovib hagejale võimaldada sellist elu, kus hageja saab käia väljas söömas, osta igakuiselt 60 euro eest hügieeni-, tervise- ja ilutooteid, korraldada endale kalleid sünnipäevapidusid, osta teistele kalleid kingitusi jne, siis hageja emal on võimalik endal kontrollida ja hüvitada selliseid kulusid (arvestades hageja ema igakuise sissetuleku suurust 1928,63 eurot, vt hageja hagi p 2.7). Kui hageja peaks paluma selliste kulude hüvitamist kostjalt, saab kostja otsustada nende kulude põhjendatuse ja hüvitamise. Seesuguseid erinevaid kulusid, mis ei ole

mõttes tegelikult lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud, ei saa panna lahuselava vanema kanda.

  1. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid 7 nendele ning tuginedes 08.02.2022 istungiprotokollile, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: 1) Toidukulu on põhjendatud 89 eurot. Hageja hindab toidukuluks (kodune toit ja söök väljapool kodu) 150 eurot kuus. Arvestades toiduainete hindu, ei saa olla vaidlust, et tegemist on vajaliku kuluga kasvava lapse peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Statistikaameti andmetel on võrreldes
  2. aastaga toiduainete hinnad tõusnud 1,8 % ja minimaalse toidukorvi maksumus on 106,8 eurot (vt: Arvestuslik elatusmiinimum Statistikaamet, https://www.stat.ee). Kuna menetlusökonoomia seisukohalt oleks toidupoe tšekkide esitamine ebamõistlik ning nende esitamine ei välistaks vaidlust, kes millise osa 2 liikmelise perekonna toidukorvist tarbib, siis kohus peab põhjendatud toidukuluks 89 eurot. McDonaldsis söömine ei ole esmavajadus ning hageja ei vaidle kostja väidet, et laps käib vanavanemate juures söömas pärast koolipäeva. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks järgima erilist toitumist, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Toidukulusid ei ole vaja tõendada, kuna üldtuntud on asjaolu, et elamiseks on vaja toitu. TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. 2) Eluasemekulu 257 eurot. Vaidlus puudub. 3) Teleteenused 5,5 eurot. Vaidlus puudub. 4) Sideteenused 7 eurot. Vaidlus puudub. 5) Koolikulu on põhjendatud 15 eurot. Hageja nõue on 30 eurot (õppevahendid, ekskursioonid, klassiraha jms). Kohus arvestab sellega, et igas kalendrikuus ei tule lapsele osta vihikuid ja kirjutusvahendeid, mistõttu on põhjendatud koolikulu 15 eurot. 6) Huvitegevus (sulgpalli trenn) 58 eurot. Vaidlus puudub. 7) Riided-jalanõud on põhjendatud 44 eurot. Hageja toob välja, et perioodil 01.04.2021 - 30.09.2021 on hageja riietele-jalanõudele tehtud kulutuste kogusumma 608,47 eurot, s.o keskmiselt 101 eurot kuus (lisa nr 15 – kuludokumendid riiete-jalanõude soetamise kohta perioodil aprill 2021 – september 2021). Kuivõrd nimetatud perioodi sisse jäi ka uueks õppeaastaks vajalike riiete ja jalanõude soetamine, on kulud olnud keskmisest mõnevõrra suuremad ja hageja seaduslik esindaja peab aasta keskmiseks kuluks pigem ca 60 eurot kuus. Kostja leiab, et hagiga koos esitatud tõenditest ei ole võimalik välja lugeda, et kulu on kantud hageja riietele. Arvestades asjaoluga, et hageja on küll kasvueas, mistõttu vajab tema garderoob sagedasemat uuendamist kui täiskasvanutel, kuid, et riided ja jalanõud peavad tavaliselt vastu kauem kui ühe hooaja, peab kohus põhjendatuks arvestada riiete ja jalanõude ostmiseks 44 eurot. 8) Meelelahutusega seotud kulu on põhjendatud 15 eurot. Hageja toob välja kino, veekeskuse, muuseumikülastuse jms) summas 25 eurot. Näiteks kinopileti hind on ca 7 eurot, millele lisandub söök-jook ca 10 eurot. Veekeskuse pilet lapsele on 8 keskmiselt vahemikus 10-20 eurot, millele lisandub samuti söök-jook ca 10-15 eurot. Kohus arvestab kostja pakutud 15 eurot kuna kulud on tõendamata. 9) Sünnipäevapeo kulu 0 eurot. Hageja palub välja mõista 45 eurot (peoruumi rent, söök-jook ja sõprade sünnipäevad jms). Kostja ei nõustu nimetatud kuluga, sest lapse sünnipäev oli ka lapse isa juures. Kohus leiab, et sünnipäevakulu ei ole lapse esmavajadus ja seda ei saa elatisena arvestada. Lapse sünnipäevapeo korraldavad lapsevanemad kokkuleppel otsustades kui palju ning millises osas on vanem suuteline peole panustama. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb korraldaval lapsevanemal leida endal vahendeid ürituse läbiviimiseks. 10) Tervishoiu ja hügieenikulu on põhjendatud 20 eurot kuus arvestades kohtupraktikat ja lapse vanust. 11) Juuksuri kulu on põhjendatud 5 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et vajadus laste juukselõikuse järele, eelkõige tütarlastel, on pigem kord kahe kuu jooksul või harvem, seega on kohtu hinnangul põhjendatud kulutused juuksurile 5 eurot kuus.
  3. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vajalikud kulud 515,50 eurot kuus.
  4. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et nii enne
  5. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
  6. Kohus tuvastas, et kostja sissetulek on 800 eurot ja hageja seadusliku esindaja sissetulek on 1928,63 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja töötab ettevõttes AS X. 01.02.2022 vastuses kinnitab kostja, et kostja töötab alates 01.
  7. X OÜ-s ja on esitanud selle kohta tõendi (tlk 61). Lisaks kuulub kostjale väheväärtuslik sõiduk ehitusaasta 2006 .a BMW ja kinnistu, mis on ühtlasi kostja elukoht XXX. Kinnistu on arestitud Maksu- ja Tolliameti kasuks. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ülalpidamisvõime on madalam kui hageja seaduslikul esindajal. Lapsevanem annab lapsele ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu ning hageja seadusliku esindaja praegused sissetulekud võimaldavad vajadusel lapse emal vabatahtlikult osaleda lapse ülalpidamises enamas kui kohtu poolt tuvastatud lapse ülalpidamiskuludes.
  8. Kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). 9 Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (PHS § 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot.
  9. Kohus leiab, et elatise summa määramisel saab arvestada lapsetoetusega, st 60 eurot hageja kuludest on sellega kaetud. See vähendab kostja kanda jäävat summat 30 euro võrra ning kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 228 eurot (515,50:2-30). 29.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2021 – 30.09.2021 (k.a) eest elatise võlgnevus 838 eurot. Hageja põhjendab, et kuivõrd hageja on palunud korduvalt elatise tasumist vastavalt elatise kehtivale alammäärale (vt lisa nr 2), milline oli nii 2020. kui ka 2021. aastal 292 eurot, taotleb hageja

§ 108

alusel miinimummäärast vähem makstud elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, alates

  1. aasta jaanuarist kuni
  2. aasta septembrini (k.a).
  3. Kohus leiab, et elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et lapse ema ei ole pöördunud jaanuari kuus 2021.a lapse isa poole elatise maksmisega. Esimest korda küsis laps ema elatist märtsis 2021.a. Selle kohta, et hageja viibis
  4. aasta veebruaris-märtsis nädalaid kostja juures, esitab kostja tõendina väljavõtte hageja, hageja ema ja kostja vahelisest vestlusest, kus hageja ema teatab, et hageja ema on lähikontaktne, mistõttu tuleb hagejal veel kaks nädalat kostja juures olla (tlk 50 väljavõte vestlusest). Hageja on perioodil 01.01.2021 kuni 30.09.2021 viibinud korduvalt kostja juures ja vaidlust ei saa olla selles, et elamisega kaasnevad ka kulud, mida kannab see vanem kelle juures laps parajasti viibib.
  5. Hageja nõue on alusetu ka põhjusel, et hageja senine igakuine ülalpidamiskulu on tegelikult olnud väiksem kui 2 x 292 eurot. Seda näitab asjaolu, et varasemalt ei ole hageja ema nõudnud kostjalt igakuise elatise tasumist summas 292 eurot. Selle kohta esitab kostja tõendina väljavõtte hageja ema ja kostja vahelisest vestlusest, kus hageja ema teatab
  6. a märtsis, et nüüd tuleb maksta elatist 292 eurot kuus, kuigi ta ei ole varem (so 2020) sellises summas elatist nõudnud (tlk 51, väljavõte vestlusest). Hagist nähtub, et lapse isa on perioodil alates
  7. aasta jaanuarist kuni
  8. aasta septembrini tasunud elatise makseid kogusummas 1790 eurot.
  9. Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse 10 täitmiseks varem (hagi on esitatud oktoobris 2021). Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust. Kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt ja osalenud hageja ülalpidamises. Menetluskulude jaotus
  10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.