← Eesti

2-20-10653/40

Obsah (19)§ 415§ 225§ 32§ 410§ 413§ 407§ 169§ 422§ 657§ 235§ 444§ 472§ 468§ 416§ 171§ 175§ 696§ 417§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10653 Kohtuasi X hagi Haabers

) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja valveaja tasu 4401,90 eurot ja kasutamata puhkusepäevade eest hüvitise 1057,81 eurot.

  1. Kostja esitas
  2. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja esitas kajas ka vastuväited hagile. Kostja palus taastada menetlus, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus hagi tagamise korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2021/
  3. Kostja väitel puudusid tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Hagi ei ole veenev. Hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lisaks ei ole maakohus tagaseljaotsust põhjendanud. Järelikult tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada. Maakohtu määrus ja põhjendused
  4. Maakohus jättis
  5. veebruari
  6. a määrusega kaja rahuldamata, hagi tagamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-20-10653 taastamata. Maakohus jättis kaja menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda, menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. 16.
  7. Kohtu hinnangul ei kohaldu selles asjas

§ 415lg 1 p 2.

Kostja esindajale E. Schollerile oli kohtukutse

  1. detsembri
  2. a istungile kätte toimetatud e-toimiku kaudu
  3. novembril
  4. E. Scholler teatas kohtule esindusõiguse lõppemisest
  5. detsembril
  6. Kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega (

§ 225lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisele kättetoimetamise nõue on täidetud ka juhul, kui kohtukutse toimetati kätte menetlusosalise esindajale, kuid pärast seda esindaja vahetus ja uuele esindajale ei toimetatud kohtukutset kätte. Seega on kohtukutse esindajale kätte toimetatud enne, kui esindaja teatas esindusõiguse lõppemisest. Kohtukutse kättetoimetamise nõue on täidetud. 16.2. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kaja esitamiseks esile ka mõjuvat põhjust

§ 415lg 1 esimese lause tähenduses.

Kajas esitatud selgitused ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena menetluse taastamiseks. Kostjal puudus mõjuv põhjus

  1. detsembri
  2. a kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Praegune vaidlus läbis töövaidluskomisjoni menetluse, kus kostjat esindas E. Scholler, kes esindas kostjat ka kohtumenetluses. Äriregistri andmetel on kostja uus juhatuse liige äriregistrisse kantud
  3. novembril
  4. Omaniku vahetust äriregistrist ei nähtu. Juhatuse liikme vahetusest esindaja volituse lõppemiseni ja kohtuistungini oli piisav aeg, et kostja lepinguline esindaja E. Scholler oleks saanud viia uue juhatuse liikme kohtumenetluses toimuvaga kurssi. Lisaks oleks juhatuse liige saanud jätkata senise esindajaga või leida uue esindaja. Eesti keele mitteoskamine ei ole mõjuv põhjus, sest kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub

§ 32lg 1 kohaselt eesti keeles.

Koroonast tingitud piirangud kehtivad suuremal või vähemal määral peaaegu kaks aastat, mistõttu piiranguid üldiselt ei saa lugeda objektiivse iseloomuga takistuseks. Kostja ei ole põhistanud, milline konkreetne piirang takistas tal kohtuistungile ilmumast. Samuti pole kostja juhatuse liige pöördunud kohtu poole alternatiivsete võimaluste leidmiseks, näiteks istungil videokonverentsi teel osalemiseks. 3

(8)2-20-10653 Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja põhistanud, et kohtuistungile ilmumata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. 16.3. Samuti olid täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kuivõrd kostja oli juba varem taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ja kohus ka lükkas kohtuistungi edasi, siis taotlesid kohtuistungile ilmunud hageja ja tema esindaja tagaseljaotsuse tegemist ja kohus rahuldas taotluse. Kohtukutses on kostjat hoiatatud istungile mitteilmumise tagajärgede eest.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esinenud ka

§ 407

lg-s 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. 16.

  1. Hageja on esitanud õiguslikult veenva hagi. Hageja ja kostja olid sõlminud töölepingu. Hageja esitas töösuhtest tulenevad nõuded saamata jäänud puhkusetasu ja valveaja tasu väljamõistmiseks. Hagis on välja toodud nõude aluseks olevad asjaolud. Töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 ja § 70 kohaselt on töötajal õigus saada nii puhkusetasu kui ka tasu valveaja eest. 16.
  2. Menetluse taastamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka taotluse peatada kostja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 025/2021/
  3. 16.
  4. Maakohus jättis

§ 169lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kuna hageja ei olnud seoses kaja menetlemisega menetlustoiminguid teinud, ei olnud hagejal menetluskulusid tekkinud. Seega jättis kohus hageja menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja taastada asja menetlus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 17.
  2. Kostja väitel oli tema juhatuse liikme vahetumine

§ 415lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks.

Kostja tõi esile, et

  1. novembril 2021 sai kostja uueks juhatuse liikmeks X , kes on Riias elav Läti kodanik ja kes ei oska eesti keelt. Dokumentide üleandmine uuele juhatuse liikmele pidi toimuma detsembrikuu jooksul. Kuna uuel juhatuse liikmel polnud ajaliselt võimalik kohtumenetlusega tutvuda ja õiguslikku positsiooni kujundada, siis otsustati kohtult paluda istung edasi lükata. Lisaks oli Covid-19 tõttu reisimine piiratud ja igapäevaste toimingute tegemiseks oli vaja piisavalt aega. Kostja lepinguline esindaja sai kohtukutse
  2. novembril 2021 ja edastas informatsiooni istungi kohta uuele juhatusele. Uuel juhatuse liikmel oli ainult 9 tööpäeva, et tõlkida kohtu materjalid, leida uus esindaja ja võimalus Eestisse tulla. Kostja uuel juhatuse liikmel ei olnud see nii lühikese aja jooksul võimalik. Kostja senine lepinguline esindaja taotles uue juhatuse liikme soovil kohtult istungi edasilükkamist ja uue istungiaja määramist. Taotluses oli kirjeldatud istungi edasilükkamise põhjuseid. Seega ei pidanud maakohus tagaseljaotsust tegema.

§ 422lg-s 1 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla igasugune takistav asjaolu, mis võib kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. 4

(8)2-20-10653 17.
  1. Maakohus on põhjendamatult väitnud, et kostja ei pakkunud välja alternatiivseid lahendusi, mh võimalust osaleda istungil videokonverentsi teel. Kostja ei olnud sellisest võimalusest teadlik. Kohtu enda kohustus on pakkuda välja istungi pidamise variante. Lisaks ei ole kostja kindel, et ta oleks nii kiiresti leidnud endale tõlgi. Maakohus pidi kostja taotluse rahuldama ja istungi edasi lükkama. 17.
  2. Maakohus ei uurinud piisavalt asjas esitatud tõendeid, mis tõi kaasa vale otsuse. Hageja ei ole täitnud valvesantehniku rolli. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja pidi olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Seega ei ole hageja valveaja tasu nõue põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata koos viiviste nõudega. Hageja kasutab kummalisi arvestusmetoodikaid ja tal puuduvad tõendid.
  3. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seonduvad menetluskulud jäävad kostja kanda. 21.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja üksnes juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust üksnes

§ 415lg 1 teises lauses (p-des 1–3) nimetatud juhtudel.

  1. Praegusel juhul tegi maakohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei ilmunud
  2. detsembri
  3. a kohtuistungile. Kostja esitas kaja, mille maakohus jättis rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

§ 415lg 1 p 2 praegusel juhul ei kohaldu, kuna 6.

detsembri

  1. a kohtuistungi kutse on kostja tolleaegsele lepingulisele esindajale E. Schollerile
  2. novembril 2021 e-toimiku kaudu kätte toimetatud. Seda kinnitab määruskaebuses ka kostja ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka aluseid, mis oleks takistanud tagaseljaotsuse tegemist (

§ 415lg 1 p 3).

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et mõni tagaseljaotsuse tegemise eeldus oleks olnud täitmata. Seega pidi kostja kaja rahuldamiseks põhistama, et tal oli kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. 23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks

§ 415lg 1 esimese lause tähenduses.

23.1.

§ 422

lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Seega võib kohus lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks isik kohtuistungile ei saa ilmuda. Kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (Riigikohtu 15. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-48-07, p 9). 23.2. Praeguses asjas teatas kostja senine lepinguline esindaja E. Scholler 2. detsembril 2021 maakohtule, et õigusabiteenuse osutamise leping on lõpetatud ja ta ei ole enam kostja esindaja. 5

(8)2-20-10653 Lisaks andis E. Scholler teada, et kostja juhatus on kaks nädalat tagasi vahetunud ning ettevõtte uus omanik on Lätist. E. Scholler leidis, et määratud kohtuistung tuleks tühistada, kuna internetipangale ligipääsu puudumise tõttu peaks kostja uus juhatuse liige asjaajamiseks Eestisse tulema, mis Covid-19 piirangute tõttu on raskendatud, ning tal ei ole võimalik hetkel sõlmida kostja esindamiseks õigusteenuse osutamise lepingut. 23.
  1. Maakohus ei pidanud E. Scholleri välja toodut mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks, leides, et kostja uus juhatuse liige oleks saanud jätkata senise lepingulise esindajaga või leida uue esindaja. Samuti tõi maakohus esile, et alates uue juhatuse liikme vahetusest kuni esindaja volituse lõppemiseni ja kohtuistungini oli piisav aeg, et kostja lepinguline esindaja E. Scholler oleks saanud viia uue juhatuse liikme kurssi kohtumenetluses toimuvaga. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu põhjendustega.
  2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 24.
  3. Äriregistri andmete kohaselt on kostja ainuosanik olnud alates
  4. oktoobrist 2008 X . Ajavahemikul
  5. oktoober 2008 kuni
  6. november 2021 oli X ka kostja ainus juhatuse liige. Alates
  7. novembrist 2021 on kostja ainus juhatuse liige X . Eelnev tähendab, et erinevalt kostja endise lepingulise esindaja
  8. detsembri
  9. a kirjas märgitust ei ole kostja omanik vahetunud. Kostja endine juhatuse liige X on end kostja ainuosanikuna ise kostja juhatusest tagasi kutsunud ja valinud uue juhatuse liikme X i. Määrates juhatuse liikmeks eesti keelt mitteoskava ja Lätis elava isiku, võttis kostja ise riski, et tema õiguste kaitsmine pooleliolevas kohtumenetluses võib olla raskendatud. 24.
  10. Kostja ei ole selgelt esile toonud, millal ja mis põhjusel E. Scholler kostjale õigusabi osutamise lõpetas. Seega ei ole kostja

§ 235kohaselt põhistanud, et senise lepingulise esindaja E.

Scholleriga õigusabi osutamise lepingu lõppemise näol oli tegemist asjaoluga, mis ei sõltunud kostjast endast ega olnud talle ettenähtav, vaid oli kostja mõjusfäärist väljas. Juhul, kui kostja ise lõpetas õigusabiteenuse osutamise lepingu vaid mõned päevad enne kohtuistungit (E. Scholler teatas oma volituste lõppemisest

  1. detsembril, s.o 2 tööpäeva enne
  2. detsembri istungit), oli lepingulisest esindajast ilmajäämine kostja mõjusfääris ja selle tagajärjed kostja enda risk. Ehkki hageja on väitnud, et kostja endine juhatuse liige X ja endine lepinguline esindaja E. Scholler on seotud isikud – täpsemalt elukaaslased –, on see väide jäänud paljasõnaliseks. 24.
  3. Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul veenvad kostja väited selle kohta, et kostja uuel juhatuse liikmel ei olnud võimalik enne
  4. detsembri
  5. a istungit uut lepingulist esindajat leida. Arvestades, et juhatuse liikme vahetus toimus äriregistri kohaselt
  6. novembril 2021, oli uuel juhatuse liikmel piisavalt aega, et end
  7. detsembril 2021 (s.o 3,5 nädalat hiljem) toimuvaks istungiks kohtumenetlusega vajalikul määral kurssi viia ja kas uus esindaja leida või vajadusel otsustada senise esindajaga jätkata. Ehkki kostja endine lepinguline esindaja E. Scholler oli kohtuistungi kutse saanud kätte
  8. novembril 2021, oli asjaolu, et praegune kohtumenetlus on pooleli, teada juba juhatuse vahetumise ajal
  9. novembril 2021 (juba
  10. novembril 2021 pidi toimuma kohtuistung, mis kostja lepingulise esindaja haigestumise tõttu edasi lükati). Juhatuse liikmete vahetumine on äriühingute puhul tavaline ning see asjaolu iseenesest ei kujuta endast mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. 24.
  11. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja määruskaebuses esitatud väited alust kahelda maakohtu järelduse, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks

§ 415lg 1 esimese lause tähenduses, õigsuses.

25.

§ 413

lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse 6

(8)2-20-10653 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14; 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑21‑17, p 18).

§ 413

lg 1 järgi lähtub kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel üksnes hageja menetluses esile toodud asjaoludest ja eeldab nende asjaolude tõendatust. Seejärel kontrollib kohus, kas hageja esile toodud asjaolude kogumile leidub õigusnorm, mille alusel on võimalik hageja nõue rahuldada. Kostja esile toodud asjaolusid ning poolte esitatud tõendeid saaks kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte kaja läbivaatamisel. 26. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab

§ 444lg 3.

Hagi õiguslikku põhjendatust käsitles maakohus vaidlustatud määruses kaja rahuldamata jätmise kohta, leides, et hagi on õiguslikult veenev ning hageja nõuded TLS § 48 lg 1 ja § 70 järgi õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused hagi õigusliku põhjendatuse kohta ebapiisavad, kuna maakohus ei ole subsumeerinud hageja esitatud asjaolusid maakohtu määruses nimetatud õigusnormide (TLS § 48 ja § 70) alla (vt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-12, p 13;
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi. 26.
  5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  6. juunil 2015 töölepingu nr 142, mille hageja ütles korraliselt üles alates
  7. veebruarist
  8. Hageja töötas kostja juures santehnikuna. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud valveaja tasu ja hüvitist kasutamata puhkepäevade eest. 26.
  9. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poolte kokkuleppel vähemalt kord 4 päeva jooksul valves ka õhtu- ja öötundidel ning reageeris sellel ajal kostja dispetšerilt saabunud väljakutsetele. Kostja ei maksnud hagejale valveaja eest tasu. Hageja nõudis kostjalt valveajatasu kolme tööaasta eest arvestusega, et ta oli valves igal neljandal päeval. Hageja arvestuslik töötunnitasu oli 6,7 eurot, millest tulenevalt arvestuslik valveajatasu oli 0,67 eurot tunnis. Hageja valvepäevade arv oli ajavahemikul
  10. veebruar 2017 kuni
  11. veebruar 2020 273,75 ööpäeva, s.o valveaeg kokku 6570 tundi, mis teeb valveaja tasu suuruseks 4401,90 eurot. Maakohus on hageja valveaja tasu nõude rahuldamisel tuginenud õigesti TLS §-le 48, mille kohaselt kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Seega on hageja valveaja tasu nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel õiguslikult põhjendatud. 26.
  12. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hüvitise 28 kasutamata puhkusepäeva eest 1057,81 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal töölepingu lõppemise seisuga 29,33 kasutamata puhkusepäeva. Hageja võttis puhkusehüvitise arvutamisel aluseks oma 179 kalendripäeva (august 2019 – jaanuar 2020) töötasu 6762,42 eurot, millest tulenevalt on ühe puhkusepäeva tasu 37,78 eurot. Hageja nõudis hagis kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist 1057,81 eurot, mis vastab 28 puhkusepäevale. TLS § 70 lg 1 järgi on töötajal õigus saada TLS § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega on hageja kasutamata puhkusehüvitise nõue TLS § 70 lg 1 ja § 71 alusel õiguslikult põhjendatud.
  13. Eeltoodud põhjustel on maakohus jätnud õigesti kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 7

(8)2-20-10653
  1. Kostja taotles esitatud määruskaebuses ka hagi tagamist ja kostja suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 025/2021/3824 peatamist. 28.
  2. Ringkonnakohus selgitab, et kostja ei saa menetluses taotleda hagi tagamist, vaid seda saab

§-s 377 sätestatud alustel teha hageja. Kostja määruskaebuses esitatud taotluse näol on tegemist taotlusega viivitamata täitmisele kuuluva lahendi täitmise peatamiseks

§ 472tähenduses.

Maakohus tunnistas

  1. detsembri
  2. a tagaseljaotsuse vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 472

lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui viivitamata täitmisele kuuluva lahendi peale esitatakse määruskaebus, põhistatud avalduse alusel määrata, et lahendi täitmine peatatakse tagatiseta või tagatise vastu, lahendi täitmine võib jätkuda üksnes tagatise vastu või täitetoiming tühistatakse tagatise vastu. 28.2.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Seega on praegusel juhul kostja taotluse lahendamiseks pädev maakohus, kes vaatas läbi kostja esitatud kaja (vt ka

§ 416lg 1 ja § 417 lg 6).

Maakohus on kostja kajaga samas menetlusdokumendis esitatud taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 025/2021/3824 peatamiseks ka lahendanud, jättes selle vaidlustatud määrusega rahuldamata. 29. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

  1. Hageja esitas
  2. märtsil 2022 avalduse määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud määruskaebemenetluses 2,5 tundi määruskaebuse analüüsiks ja vastamiseks ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot, mis teeb kuludeks kokku 225 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Ka lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot vastab keskmisele juristi tunnitasumäärale. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 225 eurot (2,5×90). Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et menetluskuludele käibemaksu ei lisandu. 31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 kohaselt kohaldatakse kautsjoni tasumisele ja tagastamisele kuni 2021. a 31. detsembrini kehtinud

redaktsiooni. Selle redaktsiooni § 149 lg 5 teise lause kohaselt arvatakse kaja rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Kuna maakohus ei ole kautsjoniga seonduvat vaidlustatud määruses lahendanud, arvab ringkonnakohus ise kostja kaja esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse. 32.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 417lg 4, § 178 lg 1 ja kuni 2021.

a 31. detsembrini kehtinud § 149 lg 10 kohaselt saab praeguse määruse peale määruskaebuse esitada. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 kohaselt edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.