1-17-7137/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-17-7137 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Amiran Tsetshladze tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Amiran Tsetshladze 37012016521) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Amiran Tsetshladzet 25.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 117-7137 KarS § 184 lg 1 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 03.05.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu vangistuse, võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.03.
9. Kohtuotsus jõustus 14.09.
10. 1.
11. Tartu Maakohus vabastas Amiran Tsetshladze 20.04.
12. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele 6 kuuks katseajaga kuni 10.04.2023: Ta oli kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõike 2 pdes 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus 06.05.
13. 1.
14. Tartu Maakohus pööras 30.12.
15. a määrusega täitmisele Amiran Tsetshladzele Tartu Maakohtu 25.08.
16. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud 4 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 05.04.2021 määrusega muutmata kujul. Amiran Tsetshladze asus karistust kandma 12.05.
17. 1
18. Tartu Vangla esitas 04.05.2022 Tartu Maakohtule materjalid Amiran Tsetshladze enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Amiran Tsetshladze tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. Tartu Maakohtu 20.05.
20. a määrusega jäeti Amiran Tsetshladze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
21. Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed eeldused Amiran Tsetshladze ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, sh on tal olemas elukoht. Vabanedes soovib Amiran Tsetshladze minna tööle enda vennale kuuluvasse firmasse autojuhiks, kuid töö tegemine sõltub kinnipeetava tervislikust seisundist. Kohtutäiturite menetluses on rahalisi nõudeid enam kui 11 000 euro eest. Kinnipeetava lähivõrgustikus on abikaasa, ema, isa, vend ja täisealised lapsed. Kinnipeetava sõnul ta enam kriminaalseid eluviise viljelevate isikutega ei suhtle. Püsiv sissetulek on garanteeritud töövõimetuspensioni ja abikaasa sissetuleku näol. 3.
22. Amiran Tsetshladzel on kolm kehtivat kriminaalkaristust varguse, tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise, salakaubaveo ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ning kuritegude eitamine ja õigustamine. Viimase kuriteo toimepanemist isik eitab ning näiteks salakaubavedu õigustab sellega, et piiriäärsed elanikud tegelevad sellega samuti. Seega ei taju süüdimõistetu maakohtu hinnangul ilmselgelt enda tegude kriminaalset tähendust veel täiel määral ning ei ole seega ka valmis oma rikkumiste eest täielikult vastutust võtma. Amiran Tsetshladzel on alkoholi kuritarvitamisega pikaajalised probleemid, seega ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduda. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et Amiran Tsetshladzest lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja eriliigiliste süütegude sooritamine ning kuritegude õigustamine. 3.
23. Amiran Tsetshladzel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati 02.03.
24. Seega ei ole süüdimõistetu täitnud õiguskuuleka käitumise eeldust ning järelikult esineb temal distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. Amiran Tsetshladze eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna süüdimõistetu ei suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid. Seega ei olnud maakohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks mõjus ja sobiv meede. Kuigi on positiivne, et tal on olemas vabanemisjärgne elukoht, püsiv sissetulek ja võimalus asuda tööle, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid, alkoholi tarvitamise probleeme ja võimalikke majanduslikke raskusi seonduvalt suurte võlgnevustega. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Amiran Tsetshladze puhul ei võimalik jaatada, et risk uute kuritegude toimepanemise osas on piisavalt maandatud. Määruskaebus
25. Tartu Maakohtu 20.05.
26. a määruse peale esitas määruskaebuse Amiran Tsetshladze, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
27. Amiran Tsetshladze sõnul on ta nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks ei edastatud kohtule täielikku ja tõepärast teavet tegeliku olukorra kohta. Noomituse sai ta vanglas, kuna möödus puudega isiku kambrist ja aitas viimase palvel tulla toime probleemiga. Programmist „Õige hetk“ tegi järeldused, et ei tasu panna toime õigusrikkumisi ja kuritegusid, kuna need toovad kokkuvõttes kahju ja vangla-aastaid. Vangla väide, et ta ei ole vabaduses huvitatud ametlikult töötama seoses tervisega on arusaamatus. Ta on vägagi huvitatud ja lisab 2 kinnituse selle kohta, et ta võetakse autojuhina tööle. Varem toimepandud kuritegu rikastumise eesmärgil oli tingitud ja provotseeritud sellest, et vaatamata lõpetatud kursustele ei pakutud talle ikkagi tööd. Vabaduses on kindlustatud nii sotsiaalselt ja moraalselt (lähedased) kui ka materiaalselt (saab töövõimetuspensioni ja töötasu, samuti lähedased). Samuti saaks ta maksta nõudeid summas 11 703,14 eurot, mida ei ole võimalik teha vanglas viibides. Toimepandud kuritegusid teadvustab täielikult ning teeb kõik endast sõltuva, et rohkem mitte kahjustada teisi isikuid, ennast ja oma lähedasi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Amiran Tsetshladze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Käesolevalt see nii aga ei ole.
31. Ringkonnakohus leiab, et Amiran Tsetshladze puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (kindel elukoht, sissetulek, lähedaste toetus, osalemine rehabiliteerivates tegevustes), kuid kõik see ei ole praegu siiski piisav, et olla kindel tema õiguskuulekuses. Varasem elukäik näitab, et erinevad meetmed ei mõjunud, ka ei suutnud ta täita kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi.
32. Amiran Tsetshladzel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, noomitus, selle eest, et ta viibis võõras kambris. Isegi kui möönda, et Amiran Tsetshladze määruskaebuses olevad selgitused on tõesed ja ta viibis võõras kambris abistamise eesmärgil, on tegemist siiski vangla sisekorraeeskirja rikkumisega, mis näitab, et reeglite järgimist ei pea süüdimõistetu primaarseks. See aga seab kahtluse alla kinnipeetava võimekuse järgida korda ja reegleid vabaduses.
33. Eelnevale viitab ka asjaolu, et Amiran Tsetshladzel on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kõigi alusel moodustatud liitkaristust ta praegu kannab. Sealjuures andis kohus talle võimaluse kahel esimesel korral kanda karistust tingimisi. Paraku jätkas süüdimõistetu katseajal õigusvastase eluviisiga, mistõttu kohus karistaski teda käesolevas kriminaalasjas reaalse vangistusega, pöörates täitmisele ka tingimisi mõistetud vangistuse. Märkimisväärne on seegi, et kohus pidas võimalikuks vabastada Amiran Tsetshladze vaatamata eeltoodule ennetähtaegselt esimesel võimalusel, kohustades teda katseajal järgima mitmeid kohustusi ja alluma elektroonilisele valvele. Amiran Tsetshladze ei olnud võimeline läbima katseaega edukalt, rikkudes nii elektroonilise järelevalve kohustust, registreerimiskohustust kui ka kohustust mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega pööras kohus ärakandmata karistuse osa täitmisele, mille tõttu Amiran Tsetshladze praegu vanglas viibib.
34. Eelnev näitab, et Amiran Tsetshladzet ei ole võimalik mõjutada leebemate meetmetega, millega jäetakse vabadus alles. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumistele otsis ta vabandusi, leidis, et tegemist oli arusaamatusega ja süüdistas kriminaalhooldajat. Kuigi Amiran Tsetshladze on valmis võtma vabatahtlikult lisakohustusena elektroonilisele järelevalvele allumise, tekkis eelmine kord ka selle täitmisega mitmeid probleeme. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et Amiran Tsetshladze tahaks ja suudaks tegelikult seda ajakava 3 järgida ning oleks piisavalt motiveeritud kriminaalhooldusnõuetele alluma. Ringkonnakohut ei veena ka asjaolu, et süüdimõistetu motivatsioon võiks tulla sellest, et ta vabaneks ennetähtaegselt vangistusest, kuivõrd ka eelmise ennetähtaegse vabanemise korral tal selleks piisavat motivatsiooni ei jagunud.
35. Murettekitav on Amiran Tsetshladze määruskaebuses esitatud selgitus, et varem toimepandud kuritegu rikastumise eesmärgil oli tingitud ja provotseeritud sellest, et vaatamata lõpetatud kursustele ei pakutud talle ikkagi tööd. Ringkonnakohus juhib süüdimõistetu tähelepanu sellele, et töö leidmine on ikkagi esmalt tema enda kohustus ning teisi selles süüdistada ei ole õige. Samuti ei vabanda ega õigusta see kuidagi toimepandud kuritegu. Selline suhtumine seab kahtluse alla Amiran Tsetshladze õiguskuulekuse olukorras, kus tema tervis ei võimalda tal teha tööd piisava sissetuleku teenimiseks, mistõttu võib tekkida ahvatlus taaskord teenida hõlptulu. Amiran Tsetshladze selline suhtumine on märk sellest, et ta ei ole jätkuvalt aru saanud, et kuritegude toimepanemine on väär, mistõttu ei ole karistuse eesmärgid tema suhtes piisaval määral täidetud ning uute kuritegude toimepanemise risk maandatud.
36. Kuigi Amiran Tsetshladze sõnul ei soovi ta rohkem teisi kahjustada ning on aru saanud, et kuritegude toimepanemine toob temale vaid kahju, ei ole ainuüksi tema sõnadel piisavat kaalu, et ta ennetähtaegselt taaskord vabastada. Nii lubas ta ka eelmise ennetähtaega vangistusest vabastamise istungil järgida elektroonilise valve nõudeid ja mitte alt vedada, kuid paraku käitus ta vastupidiselt. Ka ei tagaks ükski positiivsetest asjaoludest tema õiguskuulekust, kuivõrd enamik neist olid tal olemas enne vangistust. Sealjuures ei motiveerinud isegi perekond teda järgima kriminaalhooldusnõudeid, mis oleks võimaldanud tal viibida koos nendega vabaduses.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Amiran Tsetshladze suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Seda kinnitab eelkõige tema varasem elukäik, mis näitab, et Amiran Tsetshladze motivatsioon elada seadusekuulekalt on vähene. Ei kriminaalhooldus ega ka elektrooniline valve ei tagaks piisavalt süüdimõistetu õiguskuulekust.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
39. mai
40. a määrus muutmata ja Amiran Tsetshladze määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4