lg 2 kohaselt saata süüdlasele määrus, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma pärast käesoleva määruse jõustumist.
mõttes ega kohtumenetluse poolt
4.1.
sätestatu alusel on menetlusosaliseks väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja ning
lg 1 alusel on kohtumenetluses kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. Sisulisi taotlusi kohtumenetluses reeglina ei saa esitada need isikud, kes ei ole käsitatavad kohtumenetluse poolena. Seega ei saa Viru Vangla esitada kriminaalasjas sisulisi taotlusi. Kohtuasjades 4-21-4542, 4-21-4545, 4-21-4547 ja 4-21-4548 on määruskaebemenetluses tehtud kohtulahendites vanglale selgitatud, et vangla ei ole rahatrahvi asendamise menetluses kohtumenetluse pool ja selles menetluses ei ole vangla huve riivatud, et vangla peaks astuma menetlusse. Viru Vangla huvid ei ole kuidagi riivatud ka käesolevas kohtuasjas. 4.2. Maakohus selgitas, et aega, millal isik peab alustama aresti kandmist, reguleerib
Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et taotluses viidatud küsimus (aresti kandmisele ilmumise tähtaja kindlaksmääramiseks) on seadusega reguleerimata. Lisaks märgib kohus, et Viru Maakohtu 17.03.2022 kohtumääruses kohtuasjas nr 4-22-511 on selgelt kirjutatud, millal isik pidi aresti kandma. Seega ei ole tegemist lahendi ebaselgusega aresti kandmisele ilmumise aja kindlaksmääramisel. Aresti kandmise algust puudutava määruse tegemine (olukorras, kui isik lahendi tegemise ajal ei ole kinnipeetu vaid viibib vabaduses) on reguleeritud
lg 2 ja vastavas sättes nimetatud lahendi tegemiseks vangla taotlust vaja ei ole. Kohus lahendab
lg 2 tuleneva ülesande kas omal algatusel või võimalikult ka kohtumenetluse poole avalduse alusel. 5. Viru Maakohtu 31.05.2022 määruse peale esitas määruskaebuse Viru Vangla, kes palub tühistada maakohtu määruse ja määrata vastavalt
Metelitsa tulema Viru Vanglasse 17.03.2022 määrusega mõistetud aresti kandma. 5.1. Vangla on seisukohal, et
Väärteoasi nr 4-21-511 lahendati
Kohtumäärus jõustus 14.05.2022 ning vanglale laekus jõustunud määrus 17.05.
lg s 2 kirjeldatud üldkorras ehk siis, kui selle peale ei saa enam esitada kaebust. Vanglal ei olnud õiguslikku alust kohtumääruse täitmisele pööramiseks, kuna see ei olnud
Vangla seisukohta kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2021 kohtumäärus asjas nr 4-21-
l- le 2, s.o pärast kaebetähtaja möödumist, ning selle täitmisele pööramine oli samuti võimalik vaid pärast määruse jõustumist. Seda, et määrus jõustus üldkorras, kinnitab ka Viru Maakohtu poolt 2 vanglale 17.05.2022 saadetud e-kiri. Sellest tulenevalt oleks Viru Maakohus pidanud
Metelitsale määruse aresti kandmisele ilmumise aja ja koha kohta. Vangla on seisukohal, et Viru Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust
Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada ning määrata kindlaks aja, millal hiljemalt V. Metelitsa peab saabuma vanglasse aresti kandma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise.
lg 2 kohaselt edastatakse süüdlasele info, mis ajaks tuleb tal asuda karistust kandma. Maakohus on tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu määrust väärteoasjas nr 4-21-4547 valikuliselt ning on jätnud arvestamata viidatud väärteoasja lahendi punktis 6 toodu. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et maakohus on eksinud kaebeõiguse eristamises taotluste esitamisega. KrMS § 212 lg 1 alusel on põhjendatud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine.
lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt
§-le 209. Kuivõrd Viru Maakohtu 17.03.2022 määrusega V. Metelitsale kohaldatud asendusaresti täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt
§-le 209, oli maakohus õigustatud kohtumäärust täitmisele pöörama alates selle jõustumisest. Järgnevalt tulebki vastata küsimusele, millal Viru Maakohtu 17.03.2022 määrus jõustus.
lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, va
Need on erandid, mille kohaselt jõustub selle tegemisest kohtuotsus aresti mõistmise kohta ja kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus. Esmalt saab välistada
lg-s 4 sätestatud erandi, kuivõrd asendusaresti kohaldamine otsustatakse süüdlase kohalolekul ehk istungimenetluses. Seejärel aktualiseerub küsimus, kas asendusaresti kohaldamine määrusega on samastatav kohtuotsusega mõistetud arestiga. 3 Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt
§-s 199 toodust see nii ei ole. Nii ütleb
lg 3 selgelt, et „kohtuotsus aresti mõistmise kohta“, mitte „kohtuotsus ja/või määrus“, mis viitab sellele, et seadusandja on tahtnud eristada kohtuotsusega mõistetud aresti ja kohtumäärusega kohaldatud asendusaresti jõustumise. Juba ainuüksi
lg 2 ja lg 3 sõnastustest on ilmne, et eesmärk on anda kohtule võimalus pöörata arest täitmisele viivitamatult olukorras, kus seda tehakse kohtuotsusega. Aresti mõistmisel kõrvale kaldumist üldisest kohtuotsuse jõustumise korrast on võimalik põhjendada sellega, et kinnipidamise aeg väärteomenetluses arvatakse
lg 3 teise lause kohaselt karistusaja hulka ning menetlusalusel isikul (süüdlasel) ei oleks võimalik jõustumata otsuse alusel jätkata aresti kandmist. Nii näebki
lg 1 ette, et viivitamatult tuleb täitmisele pöörata aresti mõistmise otsused ainult juhul, kui süüdlane on kohtumenetluse ajaks kinni peetud. Erinevalt kriminaalmenetlusest ei ole väärteoasjades võimalik tõkendit kohaldada. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel need aspektid tähtsust ei oma. Samuti puuduvad arvestatavad põhjused ja argumendid, miks peaksid karistuse täitmisele pööramise ja karistuse asendamise määrused jõustuma erinevalt väärteoasjades ja kriminaalasjades. Nimelt jõustuvad kriminaalasjades tehtud kohtumäärused KrMS § 408 lg 4 kohaselt pärast edasikaebetähtaja möödumist. Täitmise asjades tehtud määrused ei kuulu nende erandite hulka, mis jõustuvad kohe (KrMS § 408 lg 5). Kõike eelnevat arvestades jõustus Viru Maakohtu 17.03.2022 määrus vastavalt
lg-le 2, s.o pärast kaebetähtaja möödumist ehk 14.05.2022, ning selle täitmisele pööramine oli samuti võimalik vaid pärast määruse jõustumist. V. Metelitsa vabanes vangistusest ja teistest arestidest kandmisest aga 05.04.2022. Ehk vabanemise hetkeks ei olnud asenduskaristuse arest jõustunud ning vanglal ei olnud seda võimalik täita. Sellest tulenevalt oleks Viru Maakohus pidanud
Metelitsale määruse aresti kandmisele ilmumise aja ja koha kohta. Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust
lg 2 mõttes, kuna ta ei ole seda teinud ning käesolevalt jättis vangla taotluse läbi vaatamata tegemisel ka uue aja määramata. Maakohtul puudus alus jätta vangla taotlus läbi vaatamata. Maakohtu 17.03.2022 asenduskaristuse määrus on küll jõustunud, mistõttu ei ole võimalik seda enam tühistada ja muuta, kuid
lg 1 alusel oleks saanud maakohus vangla taotluse alusel tekkinud probleemi siiski lahendada. Tõlgendades ekslikult ringkonnakohtu seisukohta, on maakohus jätnud vangla taotluse põhjendamatult läbi vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu 31.05.2022 määrus tühistada. Kuna vangla taotleb ringkonnakohtult uue aresti kandmise aja kindlaks määramist märgib ringkonnakohus, et
Metelitsale määrus, millal tuleb tal asuda aresti kandma. 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg 1 p-st 4, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 31. mai 2022 määruse ja rahuldab Viru Vangla määruskaebuse. Karistuse kandmisele aja teatab süüdlasele maakohus määrusega. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.