← Eesti

4-22-511/22

Obsah (11)§ 205§ 16§ 17§ 212§ 203§ 211§ 199§ 150§ 201§ 44§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu Väärteoasja number 4-22-511 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

§ 205

lg 2 kohaselt saata süüdlasele määrus, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma pärast käesoleva määruse jõustumist.

  1. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. PPA 24.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,009238 karistati Valeri Metelitsat LS § 207 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot. Otsus jõustus 10.09.
  3. V. Metelitsa rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. 11.02.2022 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse V. Metelitsale asenduskaristuse kohaldamiseks. V. Metelitsal oli tasumata kogu trahvisumma.
  4. Viru Maakohtu 17.03.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ja KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel asendati V. Metelitsale PPA 24.08.2016 otsusega määratud rahatrahv 4 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast V. Metelitsale kohtuasjades 4-21-977, 4-21-978 ja 421-979 kohaldatud asendusaresti ärakandmist. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2022 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ning kohtumäärused jõustusid 14.05.
  5. 18.05.2022 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla taotlus V. Metelitsa aresti kandmisele ilmumise aja kindlaksmääramiseks.
  6. Viru Maakohtu 31.05.2022 määrusega jäeti Viru Vangla taotlus läbi vaatamata, kuna Viru Vangla ei ole antud asjas menetlusosaline

§ 16

mõttes ega kohtumenetluse poolt

§ 17mõttes.

4.1.

§ 16

sätestatu alusel on menetlusosaliseks väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja ning

§ 17

lg 1 alusel on kohtumenetluses kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. Sisulisi taotlusi kohtumenetluses reeglina ei saa esitada need isikud, kes ei ole käsitatavad kohtumenetluse poolena. Seega ei saa Viru Vangla esitada kriminaalasjas sisulisi taotlusi. Kohtuasjades 4-21-4542, 4-21-4545, 4-21-4547 ja 4-21-4548 on määruskaebemenetluses tehtud kohtulahendites vanglale selgitatud, et vangla ei ole rahatrahvi asendamise menetluses kohtumenetluse pool ja selles menetluses ei ole vangla huve riivatud, et vangla peaks astuma menetlusse. Viru Vangla huvid ei ole kuidagi riivatud ka käesolevas kohtuasjas. 4.2. Maakohus selgitas, et aega, millal isik peab alustama aresti kandmist, reguleerib

§ 205sätestatu.

Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et taotluses viidatud küsimus (aresti kandmisele ilmumise tähtaja kindlaksmääramiseks) on seadusega reguleerimata. Lisaks märgib kohus, et Viru Maakohtu 17.03.2022 kohtumääruses kohtuasjas nr 4-22-511 on selgelt kirjutatud, millal isik pidi aresti kandma. Seega ei ole tegemist lahendi ebaselgusega aresti kandmisele ilmumise aja kindlaksmääramisel. Aresti kandmise algust puudutava määruse tegemine (olukorras, kui isik lahendi tegemise ajal ei ole kinnipeetu vaid viibib vabaduses) on reguleeritud

§ 205

lg 2 ja vastavas sättes nimetatud lahendi tegemiseks vangla taotlust vaja ei ole. Kohus lahendab

§ 205

lg 2 tuleneva ülesande kas omal algatusel või võimalikult ka kohtumenetluse poole avalduse alusel. 5. Viru Maakohtu 31.05.2022 määruse peale esitas määruskaebuse Viru Vangla, kes palub tühistada maakohtu määruse ja määrata vastavalt

§ 212lg-le 1 kindlaks tähtaeg, milliseks ajaks peab V.

Metelitsa tulema Viru Vanglasse 17.03.2022 määrusega mõistetud aresti kandma. 5.1. Vangla on seisukohal, et

§ 203lg 4 järgi saab vangla pöörata aresti täitmisele siis, kui lahend on jõustunud.

Väärteoasi nr 4-21-511 lahendati

§ 211lg-le 1 vastavalt määrusega suulises menetluses.

Kohtumäärus jõustus 14.05.2022 ning vanglale laekus jõustunud määrus 17.05.

  1. V. Metelitsa vabanes Viru Vanglast asendusarestide ärakandmiselt 05.04.2022, seega oli V. Metelitsa vanglast vabastatud enne 17.03.2022 arestimääruse jõustumist. 5.
  2. Vangla ei jätnud põhjendamatult V. Metelitsale mõistetud aresti täitmisele pööramata. Täitmisele kuulub jõustunud kohtulahend. Maakohus on eksinud lahendi jõustumise ja kaebeõiguse eristamisega. Seadusandja on selgelt eristanud nii vahistamisel kui kohtuotsusega aresti mõistmisel need instituudid. Kohtumääruse puhul, ükskõik, mis on määruse sisuks, ei ole seadusandja jõustumist seadnud sõltuvusse määrusega tehtud otsustusest. Suulises menetluses tehtud määrus, nagu käesolevalgi juhul, jõustus

§ 199

lg s 2 kirjeldatud üldkorras ehk siis, kui selle peale ei saa enam esitada kaebust. Vanglal ei olnud õiguslikku alust kohtumääruse täitmisele pööramiseks, kuna see ei olnud

§ 203lg st 4 tulenevalt täidetav.

Vangla seisukohta kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2021 kohtumäärus asjas nr 4-21-

  1. 5.
  2. Viru Maakohtu 17.03.2022 määrus jõustus üldkorras vastavalt

§ 199

l- le 2, s.o pärast kaebetähtaja möödumist, ning selle täitmisele pööramine oli samuti võimalik vaid pärast määruse jõustumist. Seda, et määrus jõustus üldkorras, kinnitab ka Viru Maakohtu poolt 2 vanglale 17.05.2022 saadetud e-kiri. Sellest tulenevalt oleks Viru Maakohus pidanud

§ 205lg 2 alusel saatma V.

Metelitsale määruse aresti kandmisele ilmumise aja ja koha kohta. Vangla on seisukohal, et Viru Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 mõttes, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada ning määrata kindlaks aja, millal hiljemalt V. Metelitsa peab saabuma vanglasse aresti kandma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise.

§ 205

lg 2 kohaselt edastatakse süüdlasele info, mis ajaks tuleb tal asuda karistust kandma. Maakohus on tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu määrust väärteoasjas nr 4-21-4547 valikuliselt ning on jätnud arvestamata viidatud väärteoasja lahendi punktis 6 toodu. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et maakohus on eksinud kaebeõiguse eristamises taotluste esitamisega. KrMS § 212 lg 1 alusel on põhjendatud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine.

  1. On õige, et ringkonnakohus on väärteoasja lahendis asjas nr 4-21-4547 tõdenud, et vanglal puudub kaebeõigus asenduskaristuse määramise kohta tehtud määruse vaidlustamiseks. Samas on ringkonnakohus eelviidatud määruse punktis 6 märkinud järgmist: „Ringkonnakohus selgitab, et erinevalt käesolevast asjast vaatas kohus Viru Vangla määruskaebuse sisuliselt läbi väärteoasjas nr 4-21-2867, kuna vangla vaidlustas enda taotluse kohta tehtud maakohtu määrust, millest tulenevalt tal oli kaebeõigus. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et jääb asendusaresti kohaldamise määruse jõustumise ja täitmisele pööramise osas Tartu Ringkonnakohtu 14.10.
  2. a määruses väärteoasjas nr 4-21-2867 toodud seisukohtade juurde.“ Sarnaselt käesoleva asjaga, ei esitanud Viru Vangla väärteoasjas nr 4-21-2867 mitte asenduskaristuse kohaldamise määruse peale määruskaebust, vaid eraldiseisva samasisulise taotluse nagu käesolevas asjas, et määrata kindlaks aresti kandmisele ilmumise tähtaeg, kuna süüdlane vabanes vanglast enne, kui jõustus temale aresti määramise määrus. Kuna süüdlane vabanes vangistusest enne, kui oli jõustunud asendusaresti määrus, siis ei olnud võimalik aresti täita ning vangla taotlus on igati põhjendatud.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka käesoleval ajal põhjust irduda väärteoasjas nr 4-21-2867 kujundatud seisukohast, mistõttu kordab ringkonnakohus siinkohal üle ka selle seisukoha, arvestades käesoleva väärteoasja asjaolusid.

§ 201

lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 209. Kuivõrd Viru Maakohtu 17.03.2022 määrusega V. Metelitsale kohaldatud asendusaresti täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 209, oli maakohus õigustatud kohtumäärust täitmisele pöörama alates selle jõustumisest. Järgnevalt tulebki vastata küsimusele, millal Viru Maakohtu 17.03.2022 määrus jõustus.

§ 199

lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, va

§ 199lg-tes 3 ja 4 ettenähtud juhul.

Need on erandid, mille kohaselt jõustub selle tegemisest kohtuotsus aresti mõistmise kohta ja kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus. Esmalt saab välistada

§ 199

lg-s 4 sätestatud erandi, kuivõrd asendusaresti kohaldamine otsustatakse süüdlase kohalolekul ehk istungimenetluses. Seejärel aktualiseerub küsimus, kas asendusaresti kohaldamine määrusega on samastatav kohtuotsusega mõistetud arestiga. 3 Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt

§-s 199 toodust see nii ei ole. Nii ütleb

§ 199

lg 3 selgelt, et „kohtuotsus aresti mõistmise kohta“, mitte „kohtuotsus ja/või määrus“, mis viitab sellele, et seadusandja on tahtnud eristada kohtuotsusega mõistetud aresti ja kohtumäärusega kohaldatud asendusaresti jõustumise. Juba ainuüksi

§ 199

lg 2 ja lg 3 sõnastustest on ilmne, et eesmärk on anda kohtule võimalus pöörata arest täitmisele viivitamatult olukorras, kus seda tehakse kohtuotsusega. Aresti mõistmisel kõrvale kaldumist üldisest kohtuotsuse jõustumise korrast on võimalik põhjendada sellega, et kinnipidamise aeg väärteomenetluses arvatakse

§ 44

lg 3 teise lause kohaselt karistusaja hulka ning menetlusalusel isikul (süüdlasel) ei oleks võimalik jõustumata otsuse alusel jätkata aresti kandmist. Nii näebki

§ 205

lg 1 ette, et viivitamatult tuleb täitmisele pöörata aresti mõistmise otsused ainult juhul, kui süüdlane on kohtumenetluse ajaks kinni peetud. Erinevalt kriminaalmenetlusest ei ole väärteoasjades võimalik tõkendit kohaldada. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel need aspektid tähtsust ei oma. Samuti puuduvad arvestatavad põhjused ja argumendid, miks peaksid karistuse täitmisele pööramise ja karistuse asendamise määrused jõustuma erinevalt väärteoasjades ja kriminaalasjades. Nimelt jõustuvad kriminaalasjades tehtud kohtumäärused KrMS § 408 lg 4 kohaselt pärast edasikaebetähtaja möödumist. Täitmise asjades tehtud määrused ei kuulu nende erandite hulka, mis jõustuvad kohe (KrMS § 408 lg 5). Kõike eelnevat arvestades jõustus Viru Maakohtu 17.03.2022 määrus vastavalt

§ 199

lg-le 2, s.o pärast kaebetähtaja möödumist ehk 14.05.2022, ning selle täitmisele pööramine oli samuti võimalik vaid pärast määruse jõustumist. V. Metelitsa vabanes vangistusest ja teistest arestidest kandmisest aga 05.04.2022. Ehk vabanemise hetkeks ei olnud asenduskaristuse arest jõustunud ning vanglal ei olnud seda võimalik täita. Sellest tulenevalt oleks Viru Maakohus pidanud

§ 205lg 2 alusel saatma V.

Metelitsale määruse aresti kandmisele ilmumise aja ja koha kohta. Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 2 mõttes, kuna ta ei ole seda teinud ning käesolevalt jättis vangla taotluse läbi vaatamata tegemisel ka uue aja määramata. Maakohtul puudus alus jätta vangla taotlus läbi vaatamata. Maakohtu 17.03.2022 asenduskaristuse määrus on küll jõustunud, mistõttu ei ole võimalik seda enam tühistada ja muuta, kuid

§ 212

lg 1 alusel oleks saanud maakohus vangla taotluse alusel tekkinud probleemi siiski lahendada. Tõlgendades ekslikult ringkonnakohtu seisukohta, on maakohus jätnud vangla taotluse põhjendamatult läbi vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu 31.05.2022 määrus tühistada. Kuna vangla taotleb ringkonnakohtult uue aresti kandmise aja kindlaks määramist märgib ringkonnakohus, et

§ 205lg 2 alusel tuleb maakohtul pärast käesoleva määruse jõustumist saata V.

Metelitsale määrus, millal tuleb tal asuda aresti kandma. 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 4, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 31. mai 2022 määruse ja rahuldab Viru Vangla määruskaebuse. Karistuse kandmisele aja teatab süüdlasele maakohus määrusega. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.