KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.05.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-20-5239 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2022 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivan VELISTE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ivan VELISTE sünd. 14.06.1986, isikukood 38606143712, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx Ida-Virumaa, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 09.06.2020 ja lõpp 09.02.2023 Jätta Ivan VELISTE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ivan Veliste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivan Veliste on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 lg.1 p.1 järgi ning karistatud Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 8 kuud alates 09.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses teiselt kinnipeetavalt salakirja vastuvõtmise eest. Kinnipeetav on 1 kriminaalkorras karistatud 6 korda, kehtivaid karistusi on 3 ja vanglas viibib ta neljandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses määratud xxx ametikohale, osales riigikeele A2 taseme õppes (kuid eksamile ei ilmunud), osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, omandab käesoleval hetkel põhiharidust xxndas klassis ning osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht ning ta ei ole huvitatud vangla poolt pakutud majutusteenustest. Kinnipeetava varasem töökogemus on minimaalne ja tal puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. 01.03.2022 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 5274,18 € ja tema vabanemisfondis on 12,77 €. Kinnipeetav esitas kriminaalhooldusametnikule oma lähedaste osas vaid vanaema nime, kuid ei andnud muid kontaktandmeid ning kriminaalhooldusametnik ei saanud temaga ühendust võtta. Kinnipeetava tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud inimesi. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx ja ta on enamuse kuritegudest toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetavale on varasemalt kohtu poolt määratud kohustus läbida sõltuvusravi, kuid ta eiras seda kohustust ja ei asunud õigeaegselt ravile. Kinnipeetaval on kuritarvitanud erinevaid narkootikume. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav käitub impulsiivselt, kordab oma vigu, ei mõtle oma tegude tagajärgedele, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ning tal puudub motivatsioon muutuseks. Kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.02.2023, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Ivan Veliste maakohtu istungil sõna ei soovinud. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta soovib vabaneda vanaema elukohta aadressile xxx. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus ei arvesta. 2 Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab reaalset vangistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohtuotsusest nähtub, et Ivan Veliste lõi tekkinud tüli käigus kannatanut noaga rindkeresse. Sealjuures on tähelepanuväärne, et kinnipeetava eelmine kuritegu oli samuti raske tervisekahjustuse tekitamine, mille eest mõisteti talle karistuseks osaliselt tingimisi vanglakaristus, mis pöörati hiljem täitmisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et kinnipeetaval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vanglas neljandat korda. Eeltoodu valguses leiab maakohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ja samasugusel arvamusel on ka kriminaalhooldaja. Seega on vähetõenäoline, et kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile edukas oleks. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus salakirja vastuvõtmise eest. Kehtiv distsiplinaarkaristus näitab, et kinnipeetav ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses üleval pidada. Kinnipeetav on vangistuses määratud xxx ametikohale, ta osales riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning omandab käesoleval hetkel xxxharidust ja osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest, kuid peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 toodud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral elukoht ning ta ei ole huvitatud vangla poolt pakutud majutusteenustest. Maakohus leiab, et eeltoodu välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, sest käitumiskontrolli üheks eelduseks on kohtu poolt määratud alalises elukohas elamine. Kinnipeetava poolt maakohtu istungil välja toodud vanaema elukoht ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ja maakohus kahtleb seega, kas kinnipeetav sinna ka tegelikult elama asuks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest vanaema, kuigi tema kontaktandmeid pole kinnipeetav kriminaalhooldusametnikule esitatud. Maakohus 3 leiab, et toetava lähivõrgustiku puudumine ei aita Ivan Veliste puhul kuidagi kaasa resotsialiseerumisele. Mis veelgi enam – tema tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud inimesi, kes võivad teda mahitada uute kuritegude toimepanemisele. Kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht ja tema varasem töökogemus on minimaalne. Kinnipeetaval on 01.03.2022 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 5274,18 € ja vabanemisfondis on 12,77 €. Maakohus leiab, et garanteeritud töökoha puudumine ja suured võlgnevused võivad majandusliku kitsikuse tingimustes anda kinnipeetavale ainest uute kuritegude toimepanemiseks. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka kinnipeetava alkoholisõltuvust ja varasemat narkootikumide kuritarvitamise kogemust, mis võivad teda samuti kallutada uusi kuritegusid toime panema, sest sõltuvusharjumused on üldteada küllaltki kulukad ettevõtmised. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et uute kuritegude toimepanemise risk Ivan Veliste puhul on suur. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada mõnede pingutuste eest vangistuses, kuid need üksikud positiivsed momendid ei kaalu üles teda negatiivselt iseloomustavad asjaolusid – korduv kriminaalkorras karistatus ja suutmatus isegi vanglas eeskujulikult käituda näitavad tema välja kujunenud kriminaalset käitumismustrit. Ühtlasi ei ole ka kinnipeetava vabanemisjärgsed tingimused head, et mitte öelda lausa puudulikud. Suure tõenäosusega hakkab kinnipeetav vabaduses taaskord alkoholi kuritarvitama ning kriminaalse kontingendi mõjul impulsiivselt ja omakasupüüdlikult käituma, mis võib omakorda hõlpsasti uute kuritegudeni viia. Maakohus kahtleb, et kinnipeetav on valmis sedavõrd kardinaalseteks muutusteks, et oma elu joone peale saada ning samasugusel seisukohal on ka kriminaalhooldaja. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4