(nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) § 462 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Vastavalt 10.02.2022 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1615707 viibis D. G. 10.02.2022 kell 15:32 Tallinnas, J. Koorti (Laagna teel) 20, Kotka kaupluse bussipeatus, liikudes Kesklinna suunas, sisetingimustes ühistranspordis ja ei kandnud maski. Isikul puudub maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Sellega rikkus D. G.
lg 6, VV 23.08.2021 korraldus nr 305 lg 8 nõudeid, pannes toime
Kaebuse sisu Eelnimetatud otsusele esitas D. G. kohtule kaebuse, milles palus Politsei- ja Piirivalveameti 12.03.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,001930 tühistamist lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1; tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks VV korralduse p 8 ja jätta see kohaldamata ning menetluskulud jätta Politsei- ja Piirivalveameti kanda. Kaebuses on välja toodud, et otsuse tegemisel ei arvestanud vanemkorrakaitseametnik tema vastulausega. Otsuses on märgitud “Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset”, mis ei vasta tõele. Saatis e-kirja nimetatud postile covidgrupp@politsei.ee, kust tuli kohe kinnitus, et kiri on kätte toimetatud. Tema selgituste arvestamata jätmisel tehti see otsus tema kahjuks. Seletuse väljavõttes on märgitud, et tol päeval unustas maski koju, sest võttis teise koti. Tavaliselt on tal alati üks mask kaasas. Kui politseinik sisenes bussi ja tuli tema juurde, ütles kohe talle, et mask puudub ja kui tal on, las ta annab. Politseinikul maski polnud ja palus teda politseiautosse temaga minna protokolli koostamiseks. Vestluse jooksul kinnitas veel paar korda, et ainult täna mask puudus, aga tavaliselt on kaasas olemas. Ta ei ole kurjategija või reeglite rikkuja. Kuid võib juhtuda, et mask juhuslikult jäi koju või mask kukkus maha. Bussis maske ei jagata. Teda ei ole üheski teises asjas samalaadsete süüdistuste eest süüdi mõistetud. Tal üldse ei ole elu jooksul kordagi rikkumist. Palub vabandust, et ei pidanud juhtumit nii tõsiseks, ei suutnud uskuda, et see võinuks lõppeda rahatrahviga. Seoses eelnevaga palub talle andestada esimest korda ja süüdistusest loobuda. Vaatamata järeldustele, mille tegi kahe aasta jooksul nn pandeemia kohta, ei kavatsenud ta kunagi politsei või kaubanduskeskuste turvameestega konflikti minna. Käsu täitjaid pole mõtet milleski veenda. Salvestatud vestluses avaldab oma arvamust, esitab ka küsimusi. Räägib politseinikega nagu inimene inimesega. Uudishimust oli tal huvi kuulda mundrikandjate arvamust, mida nad tänasest olukorrast arvavad. Hiljem sai aru, et see polnud hea mõte. Ei arvanud sel hetkel, et öeldut saab tema vastu kasutada. Ei nõustu kvalifikatsiooniga. Maski kandmise seaduslik nõue ei ole, ei võta arvesse § 28 lg 5, kuna koroonaviirus ei kuulu eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Sama paragrahvi lõikes 2 on punkt 5 “kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid”. See ettevaatusabinõue võib tähendada mis tahes absurdset ideed (näiteks, kohustus kanda FFP2 maski jalutamise käigus värskes õhus). Teab, et seda muudeti eelmisel aastal vaatamata rahva ja mõnede riigikogu liikmete protestile. “Kohustada järgima” võib tõlgendada kui “sundida täita”, mis muudab selle punkti väga ohtlikuks ja võib tuua kaasa võimude poolt ebaproportsionaalset vägivalda inimeste vastu eesmärgiga täita ülesannet iga hinna eest. Kas seda saab nimetada tervishoiuks, kui kaasatakse politsei, inimesi hirmutatakse, karistatakse ja trahvitakse? Selle muudatusega seaduses tõestab valitsus, et ei usalda oma rahvast, kui arvab, et terve tark täiskasvanu ei suuda iseseisvalt ohtu hinnata ja meetmeid rakendada. Rahvas ei ole nii rumal. Seoses öelduga järeldab, et valitsus rikub põhiseaduse § 12, kaheldes esialgu meie (rahva) vaimsetes võimetes ja vastutusvõimes.
alusel kehtestatakse korraldusega nr 305 piirangud sh kohustuslik maski kandmine. Maski kandmise kohustus aga pole reaalselt seotud nakkusohutuse tagamisega või vähemalt puuduvad tõendid, mis sellist seost kinnitaks. Puuduvad ka tõendid, mille alusel saaks väita, 3 et maski kandmine tõkestab viiruse levikut olulisel määral ja kaitseb nakatumise eest. On juba teada, et lähikontakt positiivsega ei tähenda tingimata haigestumist, kuid vastupidi juhtub, et raskelt haigestusid inimesed, kes maski kandis, pidevalt käsi desinfitseeris ja süsti tegi. Leiab, et korralduses nr 305 sisalduv maskikandmise kohustus ei ole inimeste põhiseaduslike õiguste piiranguna proportsionaalne, kuna maskikandmise kohustus ei täida oma eesmärki ehk ei takista tõendatult viiruse edasikandumist – kindlasti mitte märkimisväärselt. Seega ei ole maskikandmise kohustus sobiv, vajalik ega ka mõõdukas põhiõiguste piirang. Eeltoodust lähtuvalt leiab, et inimeste karistamine maski mittekandmise või selle mittenõuetekohaseks arvatud kandmise tõttu ei ole põhjendatud. Lisaks leiab, et maskikandmise kohustus ei võta arvesse isiklikke põhjuseid, mida ei saa kinnitada arstitõendiga. Need on vaimsed traumad, psüühikahäired, vägivald, psühhosomaatika, näonaha tundlikkus, herpes jne. Tal esinevad ka mõned neist probleemidest, seetõttu millegi kandmine, mis katab ta nägu vastu tahtmist, põhjustab temas vastupanu. Korralduse punktis 8 kehtestatud kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikub tema õigust vabale eneseteostusele, mis tuleneb põhiseaduse §-st 19. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse väljendus hõlmab sisuliselt kogu mõeldavat. Eeltoodu põhjal on seisukohal, et kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele ning on vastuolus inimväärikuse põhimõttega. Kaebajalt on võetud ära õigus liikuda avalikus kohas katmata näoga ja tunda end avalikes kohtades liikudes vabalt, nägu kui oma isiku üht olulisemat väljendust kinni katmata. Talle on pandud kohustus oma isiklike soovide ja tahte vastaselt soetada ja kasutada näomaske, mis moonutab tema välimust, riivab tema personaalsust, raskendab hingamist, kätkeb terviseriske ning muudab avalikes siseruumides viibimise ning teiste inimestega suhtlemise ebamugavamaks ja ebameeldivamaks. Tegemist on intensiivse õiguste riivega, kuna see kohustus mõjutab kaebaja elu igapäevaselt. Seega on tegemist tema eneseteostusvabaduse põhjendamatu piiramisega, mis on vastuolus põhiseadusega ning kujutab endast õigusvastast eneseteostusvabaduse ja inimväärikuse (põhiseaduse § 10) rikkumist. Sellest tulenevalt nõuab korralduse punkti 8 kohaldamata jätmist. Lisaks rikub korralduse punkt 8 õigust vabalt liikuda (põhiseaduse § 34). Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (põhiseaduse § 11). Riive mõõdukuse ehk proportsionaalsuse üle kitsamas tähenduses otsustamiseks kaalub kohus ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt nt RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 52). On küll võimalus vaidlustada korraldus nr 305 halduskohtus, kui seatud piirangud mind otseselt puudutavad (kaebeõigus on kohtute käsitluse kohaselt mitte ainult akti andmisest, vaid ajast kui piirang isikut otseselt puudutab, lähtudes mh halduskohtu otsusest haldusasjas nr 3-21-1079), kuid menetlus halduskohtus võtaks nii palju aega, et käesoleva asja lahendamisel ei omaks see tähendust. Seetõttu palub jätta nimetatud õigusnorm kohaldamata ja tunnistada see proportsionaalsus nõuetele mittevastav põhiseadusevastaseks. Kohtumenetlus 19.04.2022 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris D. G. poolt esitatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Leidis, et kui meil on eesmärgiks tervise kaitse, siis oleks võimalik inimlikult suhtuda sellesse olukorda, tulla tema juurde ja pakkuda talle maski või teha talle hoiatus ning siis vabaks lasta. Soovis veel lisada, et kui räägime põhiseaduse ja seaduste kohta, on olemas Genfi konventsioon, piinamise ja julma kohtlemise vastu on olemas Nürnbergi koodeks, on olemas väga palju konventsioone, seadusi, koodekseid, mis kaitsevad inimest. Kordab veelkord, et mingit konflikti ta ei tahtnud, lihtalt unustas maski maha. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele selgitas, et kui ta ei oleks sel päeval maski koju unustanud, siis see oleks tal olnud käes või näo ees lõual. 4 Paneb maski ette siis, kui ei ole muud varianti. Ei tunnista, et kui oli bussis ilma maskita, siis ohustas nii enda kui ka teiste inimeste tervist. Vastulause saatis Covid grupi aadressile, mis talle politseinikud andsid, kirjutasid protokolli peale, protokolli kaasa ei võtnud. Saatis kirja meilile aadressile covidgrupp@politsei.ee, vastuskirja ei saanud, tuli kinnitus, et kiri on aadressile kohale toimetatud. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Selgitas, et vähemalt 10.02.2022 seisuga isikul puudus tõend, mis vabastaks teda maski kandmisest. See, et menetlusalune isik ei nõustu Vabariigi valitsuse otsusega, ei anna talle õigust selle korralduse nõudeid rikkuda. Arvestades, et väärteoprotokoll oli koostatud 10.02.2022 ja sel ajal kehtis veel Vabariigi valitsuse korraldus nr. 305 punkt 8 nõue ning seega koosseis on täidetud. Mis puudutab menetlusaluse isiku väiteid politsei tegevuse kohta, on enne öelnud, ütleb ka täna ja edaspidi, et kui menetlusalune isik leiab, et politseiametnike tegevuses esinevad mingisugused rikkumised, mis piiravad tema õigusi ja vabadusi jne, siis isikul on alati õigus pöörduda vastava kaebusega politsei sisekontrolli poole. Mis puudutab antud juhtumit, siis kui menetlusalusel isikul oleks 10.02.2022 bussis mask ees olnud, poleks talle neid ebamugavusi tekitatud. Samas kui isik tahtlikult eirab seadust, siis tal on mida karta. Kahjuks ei ole politsei selles süüdi. Palub kohtul jätta kohtuvälise menetelja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Vaidlust ei ole selles, et 10.02.2022 kell 15:32 viibis D. G. Tallinnas, J. Koorti (Laagna teel) 20, liikudes Kesklinna suunas, ühistranspordis ja ei kandnud kaitsemaski. Nimetatud andmed on talletatud ka asja juurde lisatud vormikaamera salvestusel. D. G. ei esitanud politseiametnikele ka tõendit, millest nähtuks kaitsemaski kandmisest vabastav põhjus. Sellistest asjaoludest lähtuvalt leidis kohtuväline menetleja, et D. G. on rikkunud
lg 6 ja VV 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8 nõudeid.
lg 6 kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise ajal, s.o 10.02.2022 kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 on vastu võetud „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi Korraldus). Nimetatud Korralduse p 8 sätestas, et avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. Korralduse p 7 nimetas avaliku siseruumina ka ühissõidukit. Eelnevast lähtuvalt ei ole kahtlust, et ka ühissõidukis kui avalikus siseruumis oli 10.02.2022 kaitsemaski kandmine kohustuslik. Kuna D. G. ei kandnud 10.02.2022 kell 15:32 Tallinnas, J. Koorti (Laagna teel) 20, liikudes Kesklinna suunas, ühistranspordis kaitsemaski, rikkus ta nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõudeid, täites
Seejuures on oluline, et menetlusalune isik ei 5 ole ka kohtule esitanud kaitsemaski kandmisest vabastavat arsti tõendit, kuigi on osundanud, et tal esinevad mõningad probleemid ning seetõttu millegi kandmine, mis katab ta nägu vastu tahtmist, põhjustab temas vastupanu. Seega on tema sellekohased väited tõendamata ning tunduvad pigem otsitud ettekäändena seadusega pandud kohustuse mittetäitmiseks. Hinnates menetlusaluse isiku käitumist kohtueelses menetluses pani D. G. kohtu hinnangul teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vaadates vormikaamera videosalvestust neljandast minutist alates on näha, et saades politseiametnikult kaitsemaski, ei katnud D. G. sellega enda nägu ja suud, vaid pani lõua alla. Pärast seda, kui politseiametnik sellele tähelepanu juhtis, hakkas D. G. demonstratiivselt pudelist vett jooma, justkui ei oleks ta seetõttu kaitsemaski korralikult ette pannud. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab kohtu hinnangul selgelt, et tegelikkuses ei olnudki D. G.l tahet talle seadusega pandud kohustust täita ning väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ilma kaitsemaskita olemine oli D. G. teadlik valik. Nimetatut toetab ka kaebuses märgitu, milles ta seab kahtluse alla vastava normi seaduslikkuse ning maski kandmise vajaduse, kuna tema hinnangul ei ole kuulu koroonaviirus eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Seega pidas D. G. võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D. G. käitumine sisaldab
Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada. Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse esitaja tõi välja, et otsuses on märgitud “Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset”, mis ei vasta tõele, kuna saatis e-kirja nimetatud postile covidgrupp@politsei.ee ning tema selgituste arvestamata jätmisel tehti see otsus tema kahjuks. Kuigi väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja elektronposti aadressiks pohja.covidgrupp@politsei.ee ning sellekohase aadressi ütles politseiametnik vastavalt vormikaamera salvestusele ka menetlusalusele isikule, möönab kohus, et esmapilgul väärteoprotokollis vastavat elektronpostiaadressi lugedes tundub aadressiks tõesti covidgrupp@politsei.ee (sõna „pohja“ on eraldi kõrval olevas veerus). On ka igati usutav, et ajal, mil koostati väärteoprotokoll ning nimetati muuhulgas kiiresti ka õige elektronpostiaadress, ei suuda menetlusalune isik seda meelde jätta. Seega ei saa kohtu hinnangul menetlusalusele isikule ette heita, et esitas vastulause valele elektronposti aadressile ning sellekohane märge väärteootsuses on eksitav. Samas arvestab kohus, et isik on saanud enda õigusi kaitsta läbi kohtumenetluse ning seega aset leidnud võimalikud minetused kohtuvälises menetluses on kohtumenetluse käigus kõrvaldatud. Sealjuures on oluline, et kohtumenetluses sai menetlusalune isik anda ka ütlusi tõlgi vahendusel. Samuti oli antud juhul Politsei- ja Piirivalveametil pädevus asja menetleda tulenevalt
§-st 49 lg 3, mille kohaselt käesoleva seaduse §-des 461 ja 462 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on kaasatud §-s 452 sätestatud korras Terviseameti ülesannete täitmisse.
lõike 1 järgi võib Terviseamet kaasata eriolukorras või hädaolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294 on kehtestatud „Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine Terviseameti ülesannete täitmisesse, mis on seotud nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamisega“. 6 Kohus ei nõustu ka kaebuses tooduga, justkui piiraks maski kandmine kaebuse esitaja põhiseadusega kaitstud õigusi nagu vaba eneseteostust (§ 19) ja õigust vabalt liikuda (§ 34) ning see oleks vastuolus inimväärikusega. Isikul ei ole kohustust liikuda ainult ühistranspordiga. Olukorras, kus isik ei soovi ühistranspordis kanda ajal, mil õigusruumis kehtib maskikandmise kohustus, kaitsemaski, saab ta valida punktist A punkti B jõudmiseks muud vahendid, kas siis isiklik transport, jalgsi kõndimine vms. Juhul, kui isik soovib aga kasutada ühiseks kasutamiseks mõeldud sõidukeid, tuleb arvestada kehtivate õigusnormidega ning teiste isikutega, kes hoolivad nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervisest. Sätestab ju Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 igaühe õiguse tervise kaitsele. Just selleks, et kaitsta Eesti Vabariigis elavate isikute elu ja tervist, ongi riigi poolt teatud piirangud konkreetseks ajaks kehtestatud. Liialdatult ja otsitult mõjuvad kaebuse esitaja väited, justkui moonutavad näomaskid tema välimust, riivavad tema personaalsust, raskendavad hingamist, kätkevad terviseriske ning muudavad avalikes siseruumides viibimise ning teiste inimestega suhtlemise ebamugavamaks ja ebameeldivamaks. Ilmselgelt on olulisem kaitsta enda ja teiste isikute tervist kui mõelda enda välimusele, ebamugavale suhtlusele vms. Siinjuures arvestab kohus Terviseameti ametlikke andmeid, mille kohaselt on koroonaviiruse nakkusjuhte olnud praeguseks ajaks juba üle 550 000, haiglaravi on vajanud üle 16000 patsiendi ning surnud üle 2500 koroonaviirusega nakatunud inimest (https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik). Arvestades, et kaitsemaske kannavad igapäevaselt enda töös ka arstid, mõjuvad sisutühjalt kaebuse esitaja väited, justkui kaitsemask ei kaitseks ning kahjustaks kandja tervist. Seda enam, et vastavalt Terviseameti andmetele levivad koroonaviirused enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu (https://www.terviseamet.ee/et/mis-covid-19) ning ilmselgelt vähendab piisknakkuse levikut just kaitsemask. Juhul aga, kui isikul on tõesti maski kandmist välistav terviserike, saab ta seda vastava arstilt saadud tõendiga kinnitada ning kohustusest vabaneda. Nagu kohus eespool välja tõi, siis sellekohaseid andmeid kaebuse esitaja ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule esitanud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et rikkumise ajal kehtinud kaitsemaski kandmise kohustus oli kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 11 (õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust). Järelikult ei rikkunud teo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 punkt 8 D. G. põhiseaduslikke õigusi ning tema taotlus jätta nimetatud õigusnorm kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusevastaseks tuleb jätta rahuldamata. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-16-17 p 9).
7 Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks järelikult 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras D. G.le karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates D. G. süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel arvestab kohus nii süüteo toimepanemise asjaolusid kui ka isiku enda suhtumist kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud rikkumisse. Kuna kohtule esitatud andmete kohaselt ei olnud rikkumise toimepanemise ajal ühissõiduk rahvast täis, ei ohustanud menetlusaluse isiku käitumine suuremat hulka rahvast ning järelikult D. G. käitumisest lähtuv oht teiste isikute tervise kahjustamisesse ei olnud ulatuslik. Ka ei ole antud asjas tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kuna aga kohtus leidis tuvastamist, et D. G. pani teo toime tahtlikult, mitte ettevaatamatusest, on kohtuvälise menetleja poolt mõistetav karistus proportsionaalne D. G. poolt toime pandud rikkumisega ning karistuse vähendamiseks puudub alus. Kuigi kohtule esitatud kaebuses palub D. G. andestust ning juhtis tähelepanu ka tema varasema karistatuse puudumisele, ei ole nimetatud asjaoludki antud juhul karistust vähendavaks teguriteks. Lähtudes kaebuse esitaja selgitustest nii kohtuistungil kui ka kohtule esitatud kaebuses puudub kohtul usk, et D. G. oleks ka tegelikult mõistnud kaitsemaski kandmise vajalikkust ning tema edasist käitumist saab pidada kehtiva õigusega kooskõlas olevaks. Olukorras, kus isik kahtleb nii kehtivates õigusnormides kui haiguse tõsiduses, peab mõistetav karistus olema piisav, et isik tunnetaks enda käitumisest lähtuvat ohtu ning tema edasine suhtumine õiguskorda, kaaskodanike heaolusse ja tervisesse ning seeläbi tervishoiusüsteemi stabiilsusesse oleks hoolivam. Samuti arvestab mõistetav karistus üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele ühiskonnaliikmetele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega igale süüteole, mõjutades sellega isikuid olema hoolsam ning enda ja teiste tervist arvestav. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.