KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.04.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-19-81 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna PELLO Asja läbivaatamise kuupäev 13.04.2022 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aksel REIO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aksel REIO sünd. 14.06.1953, isikukood 35306142210, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx Ida-Virumaa, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.05.2019 ja lõpp 13.09.2025 Jätta Aksel REIO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna PELLO taotlus, määrata tema poolt Aksel REIOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. ettevalmistus 18 €, kohtuistungil osalemine 14 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 10 €, sõidukulud 19 €, käibemaks 12,20 €). Välja mõista Aksel REIOLT kaitsjale (vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna PELLO) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. 1 Kaitsjatasu tuleb Aksel REIOL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700022574 ning selgitus „Aksel REIO 1-1981 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aksel Reio elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aksel Reio on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.05.2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 – §113 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 7 aastat. KarS §68 lg.1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 20 päeva karistuse hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust alates 03.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, mille eest kannab reaalset vangistust. Kinnipeetava kuritegu oli ette planeeritud ja selle toimepanemise soodusteguriteks olid puudulik probleemide lahendamise oskus, armukadedus ja tunnetele vastamata jätmine ning alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav õppis vangistuses eesti keelt B1 tasemel kahel korral, kuid õpingud katkesid terviseseisundi tõttu. Kinnipeetav osaleb alates 26.11.2021 sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav on vangistuses läbinud vestlused, mis käsitlesid alkoholi tarvitamist. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav üksi elama A. S.le kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetav on vanaduspensionär ja tal puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, kuid kinnipeetava tuttav A. S. on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. 07.03.2022 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 11 730,24 €, vabanemisfondis on 109,13 €. Kinnipeetav suhtleb õetütre A. S. ja tema tütre S. S.ga, kellega on head ja toetavad suhted. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei väljenda küll kuritegelikke hoiakuid, kuid ta ei tunnista oma tegu ning ei leia, et oleks kuidagi valesti käitunud, sest kaitses ennast. Meditsiiniosakonna hinnangul on kinnipeetav võimeline kergematel majandustöödel 1 – 2 tundi päevas töötama. Kinnipeetav on kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 11%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 2 Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 13.09.2025, millest 2-ks aastaks tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 6 kuud. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Aksel Reio selgitas maakohtu istungil, et ta jõi vaid ühe klaasi õlut ja armukadeduse osas oli kõik vastupidi. Süüdimõistetu lisas, et ta kahetseb toimepandud tegu. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas süüdimõistetu, et tema vanaduspensioni suurus oli varem 320 €, hetkel võib olla rohkem. Süüdimõistetu teatas, et ta kavatseb tasuda oma võlgnevused 3 aasta jooksul pärast vabanemist. Süüdimõistetu märkis, et korter on väga heas korras ning kuulus talle ja tema abikaasale. Süüdimõistetu selgitas, et tal on raske xxx ja xxx ning ta ei saa vanglas ravi. Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello leidis, et kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad piisavad alused. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu, et kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, vanaduspension, lähedaste toetus, ta hakkab võlgnevusi tasuma ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja oli veendumusel, et elektrooniline valve on piisav, et juhtida kinnipeetav õiguskuulekale teele. Kaitsja lisas, et kinnipeetav on vana inimene, kes on raskesti haige ning kellel oleks vabaduses võimalik oma tervist ravida. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust, millest on ta käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks reaalselt ära kandnud 3 aastat 7 kuud 17 päeva. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab ta reaalset vanglakaristust. Kinnipeetav pani toime tapmise katse, mis seisnes selles, et ta proovis kannatanut korduvalt püstoliga tulistada, kuid kannatanul õnnestus tema eest kõrvale põigelda. Kohtuotsusest nähtub, et tegemist oli ette planeeritud kuriteoga ning peale eeltoodu lõi Aksel Reio korduvalt kannatanut nii, et tal tekkisid kehavigastused. Kohtuotsusest nähtub ka, et Aksel Reio oma süüd ei tunnistanud ja püüdis vastutust pigem kannatanu õlule veeretada. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei tunnista endiselt oma tegu. Maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu aga kahetsust ja näitas üles üksjagu emotsioone. Maakohus leiab, et kinnipeetava poolt toimepandud raske kuriteo asjaolud annavad aluse järeldada, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Samas on Riigikohus oma 19.06.2020 lahendis kohtuasjas nr.1-14-5339 märkinud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS §76 lg.1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Seega peab maakohus arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. 4 Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta osaleb käesoleval ajal sotsiaalprogrammis ning ta on läbinud vestlused, mis käsitlesid alkoholi tarvitamist. Lisaks on kinnipeetav õppinud riigikeelt, kuid katkestas õpingud kehva tervise tõttu. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest vangistuses. Samas ei tähenda distsiplinaarkaristuste puudumine ja individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et kinnipeetav tuleb koheselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus võtab arvesse ka asjaolu, et kuigi kinnipeetav on vanaduspensionär, saaks ta meditsiiniosakonna hinnangul 1 – 2 tundi päevas töötada. Kuivõrd ta siiski tööle asunud pole, näitab see tema tegelikku vähest sisemist motivatsiooni muutusteks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda üksinda õetütrele kuuluvasse korterisse. Kinnipeetaval on lähedastest õetütar ja õetütre laps, kellega on head ja toetavad suhted. Kinnipeetava õetütar on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja ta on vanaduspensionär. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 07.03.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 11 730,24 € ja tema vabanemisfondis on 109,13 €. Kuigi maakohtu istungil näitas kinnipeetav üles valmisolekut võlgnevuste tasumiseks, suhtub maakohus sellesse kriitiliselt. Ainuüksi vanaduspensionist ja õetütre toetusest ei pruugi vastavateks kulutusteks jätkuda, sest tegemist ei ole just väga väikeste võlgnevustega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna ta on kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 11% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et kuigi Aksel Reio puhul esinevad mõned positiivsed asjaolud, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega praegu põhjendatud. Maakohus kahtleb, et kinnipeetav on muutunud õiguskuulekaks ega kujuta endast õiguskorrale ohtu, sest ta pole kogu vangistuse jooksul seni oma kuritegu tunnistanud ning ei leia, et oleks kuidagi valesti käitunud. Maakohtu kahtlusi kinnitab ka ühtäkki kohtuistungil avaldatud kahetsus, kuigi varasemalt pole seda teinud. See aga ilmestab maakohtu hinnangul asjaolu, et kinnipeetav on huvitatud vaid enda ennetähtaegsest vabastamisest, mitte oma sisemisest arengust. Võttes arvesse ka kinnipeetava vähest vangistuses viibitud aega, ei saa käesoleval hetkel veel rääkida võimalikust süü ammendumisest. Järgnevalt leiab maakohus, et 5 kinnipeetava madalat motivatsiooni muutusteks näitab ka tema võimetus tööle asuda, kuigi meditsiiniosakonna hinnangul ta seda teha võiks. Maakohus on seisukohal, et 69-aastast isikut ei saa pidada sedavõrd eakaks ning tema puhul tuleks töötamine ja tööharjumuse edendamine pigem kasuks ja aitaks omakorda võlgnevusi riigi ees vähendada. Maakohus tunnustab küll kinnipeetavat, et tal on vabaduses ootamas kindel elukoht ja tal on lähedaste toetus, kuid need asjaolud olid tal olemas ka enne vangistust. Kuivõrd need ei suutnud tema kuritegu ära hoida, oleks põhjendamatu neile nüüd ühtäkki oluliselt suuremat kaalu omistada. Samuti ei väära maakohtu veendumust kinnipeetava hea käitumine vangistuses ja mõnedes taasühiskonnastavates tegevustes osalemine. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, et kinnistada ühiskonnas kehtivaid norme ja kohustust neile alluda, mis edaspidise vabanemise puhul võivad vähendada uute kuritegude toimepanemise riske. Vastuseks kaitsja väidetele märgib maakohus, et tulenevalt Vangistusseaduse §52 lg.1, 2 ja §53 lg.1 osutab vanglas tervishoiuteenust tervishoiutöötaja, mille kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus ja kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub võimalus suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei ole üksnes tervisest tulenevatel argumentidel süüdimõistetu vabastamine põhjendatud ning Aksel Reiol on vangistuses võimalik saada tervise parandamiseks vajalikku ravi. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 73,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu, v.a. tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud koos käibemaksuga, kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6