21.08.1988, isikukood 38808212237, kodakondsuseta, xxxharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx Ida-Virumaa, töökoht XXX, xxx, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega KarS §200 lg.2 p.4, 7; §215 lg.2 p.1 ja §42 lg.1 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud 26 päeva. Viru Maakohtu 23.05.2016 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.04.2017, vanglast vabanes 08.06.2016 - Viru Maakohtu 10.05.2018 otsusega KarS §121 lg.2 p.3 järgi vangistusega 2 kuud - Viru Maakohtu 29.01.2019 otsusega KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi vangistusega 10 kuud, millest koheselt kuulus kandmisele vangistus 3 kuud. Vangistus 7 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud Oli kahtlustatavana kinni peetud 23.05.2021 – 1 24.05.2021 Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Vadim PAVLOV
lg.2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg.1 alusel arvata Vadim PAVLOVI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 23.05.2021 – 24.05.2021, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub Vadim PAVLOVIL kandmisele 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg.2 alusel määrata, et mõistetud karistusest 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kuulub Vadim PAVLOVIL koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Vadim PAVLOVI karistuse kandmisele asumisest. kandmise algus on alates tema poolt karistuse
lg.1 alusel määrata, et ülejäänud karistus 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jäetakse Vadim PAVLOVI suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud.
lg.1 p.1 – 6 alusel on Vadim PAVLOV katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohustada Vadim kriminaalhooldusosakonna järelevalvele. PAVLOVIT katseajal juhataja poolt määratud alluma Viru Vangla kriminaalhooldusametniku 2
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Vadim PAVLOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti. Välja mõista Maksim PAVLJUTŠENKOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 80 senti ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) 356 (kolmsada viiskümmend kuus) eurot 40 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Vadim PAVLOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700008420 ning selgitus „Vadim PAVLOV 1-21-5134 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistus Vadim Pavlov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem Viru Maakohtu 12.11.2014 otsuse alusel karistatud
Virumaal Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 12-ndal kilomeetril mootorsõidukit Huatian (registreerimismärk XXX) juhile keelatud seisundis, nimelt tuvastati tal tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumber ARAF-0006 alkoholisisaldus 0,99 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Liiklusseaduse §69 lg.1 ja lg.2 p.1 kohaselt loetakse selline juht alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse Vadim Pavlovit
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. 3 Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Vadim Pavlov tunnistas end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi ja kahetses. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta isa juurde, kus tarvitasid mõlemad alkoholi. Tagasi minema hakates lükkas ta mopeedi umbes 6 km käekõrval, seejärel arvas, et on juba kaineks saanud ja asus sõitma. Seejärel peeti ta kinni ja mõõdeti alkoholijoovet, ka tõendusliku alkomeetriga. Peale seda juhtumit ei ole süüdistatav enda sõnade kohaselt alkoholi tarvitanud ja uusi õiguserikkumisi tal ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Tegemist on juriidilise probleemiga, kas tegemist on
Kuna
lg.1 on süüdistatavale soodsam, leidis kaitsja, et tuleb kvalifitseerida selle sätte järgi. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Indikaatorvahendi kasutamise 23.05.2021 protokoll, mille kohaselt kasutati 23.05.2021 kell 03.37 indikaatorvahendit AlcoQuant 6020+ nr.A418792 ja millega Vadim Pavlovil tuvastati näit 1,04 mg/l. Märkusena oli märgitud alkoholilõhn isiku suust. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul järgmised joobele viitavad tunnused: vigastused (parema käe keskmisel sõrmel kriimustus); silmade punetus; silma pupillid väikesed; reaktsioonikiirus väga aeglane; aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid; isik on teadvusel ja mäletab viimase 24 tunni sündmusi; koordinatsioon on väga häiritud; rahutus, ärritumine, omamehelik käitumine, ründav käitumine - Tõendusliku alkomeetri kasutamise 23.05.2021 protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST ARAF0006/TTRC-21-00058 ja millega Vadim Pavlovil tuvastatud mõõtetulemus oli 0,99 mg/l - Mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus tõenduslikule alkomeetrile, mis kehtib perioodil 23.05.2012 – 23.05.2022 - Tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus, mille kohaselt oli see taadeldud 23.04.2021 - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 23.05.2021 otsus, mille kohaselt kõrvaldati Vadim Pavlov 23.05.2021 kell 03.37 sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse §91 lg.2 p.2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis - Vadim Pavlovi kahtlustavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni 23.05.2021 kell 03.35 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 12-ndal kilomeetril ja vabastati 24.05.2021 kell 12.21 - Väljatrükk Transpordiameti e-teenindusest, mille kohaselt puudub Vadim Pavlovil juhiluba - Väljatrükk Liiklusregistrist, mille kohaselt kuulub mopeed registreerimismärgiga XXX Yle, selle mopeedi kategooria on L1e, mark Huatian, mudel HT50QT-9, kere tüüp mopeed, mootori tüüp bensiinkatalüsaator, mootori maht 50 ja mootori võimsus 2,3 4 - - - - - - Karistusregistri väljavõte Vadim Pavlovi kohta seisuga 31.01.2021, mille kohaselt on süüdistataval 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus Karistusregistri väljavõte Vadim Pavlovi kohta seisuga 10.09.2021, mille kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust, 1 kehtiv väärteokaristus, 8 arhiveeritud kriminaalkaristust ja 3 arhiveeritud väärteokaristust Viru Maakohtu 12.11.2014 otsus, millega mõisteti Vadim Pavlov süüdi muuhulgas
järgi ja karistati vangistusega 6 kuud Väljatrükk Kinnipeetavate registrist, mille kohaselt kandis süüdistatav vangistuslikku karistust muuhulgas perioodil 22.09.2013 – 08.06.2016 Viru Maakohtu 23.05.2016 määrus, millega Vadim Pavlov vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega ja mis jõustus 08.06.2016 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Olesja Muhhina 30.06.2021 Kohtueelne ettekanne koos lisadega Vadim Pavlovi kohta, mille kohaselt ei ole üldkasuliku töö tundide sooritamine mõjuv karistus toimepandud kuriteo puhul; Vadim Pavlovi allutamine käitumiskontrollile annab isikule võimaluse omandada katseajal alternatiive oma senisele käitumisele ning kriminaalhooldusametnik saab võimalike probleemide tekkimisel vajadusel sekkuda ja toetada järelevalvet; elektroonilise valve kohaldamine on võimalik kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga 24.05.2021 taotlus menetluskulude osas kohtueelses menetluses summas 37,20 € ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi III nooremuurija Andreas – Hannes Tamme 24.05.2021 Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaadi taotlus rahuldati ja kulu summas 37,20 € hüvitati kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga 29.06.2021 taotlus menetluskulude osas kohtueelses menetluses summas 129,60 € ning abiprokurör Sergei Listovi 29.06.2021 Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaadi taotlus rahuldati ja kulu summas 129,60 € hüvitati tõend Vadim Pavlovi maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli isiku deklareeritud tulu 2020 pärast tulumaksu mahaarvamist 1707 € teatis Vadim Pavlovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2020, mille kohaselt oli isiku keskmise päevasissetuleku suurus 0,63 €. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Vadim Pavlovile on esitatud süüdistus
S §424 järgi, juhtis uuesti, s.o. korduvalt 23.05.2021 kell 03.31 Ida-Virumaal Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 12-ndal kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. 5 Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas tegemist oli mootorsõidukiga, selle juhtimisega ning alkoholijoobega. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav peeti kinni mopeedi Huatian HT50QT-9 juhtimisel. Vastavalt Liiklusseaduse §2 p.42 on mopeed kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 425 kg ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil 4 kilovatti ning neljarattalisel mopeedil 6 kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ning kolme- ja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm
Kriminaalasja materjalidest ja ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistataval 4 kehtivat kriminaalkaristust, s.h. Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega
Ringkonnaprokurör viitas oma 6 kohtukõnes Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 lahendile, mille kohaselt puudub korduvus, kui kohtuistungi toimumise ajal ja kohtuotsuse kuulutamise ajal on varasem karistus kustunud. Samuti viitas ringkonnaprokurör oma kohtukõnes Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2021 lahendile kohtuasjas nr.1-20-8777, mille kohaselt tuleb korduvus arvestamisele, kui varasem karistus on kehtiv uue kuriteo toimepanemise ajal. Viimatinimetatud lahendit Riigikohus menetlusse ei võtnud. Vastavalt Karistusregistri seaduse §25 lg.4 kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega või kui karistus on asendatud teist liiki karistusega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav mõisteti süüdi Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega ja karistati liitkaristusena vangistusega 3 aastat 6 kuud 26 päeva alates 22.09.
Maakohus jagab siinkohal Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsuses kohtuasjas nr.1-19-8975 ja 11.06.2021 otsuses kohtuasjas nr.1-20-8777 väljendatud seisukohti, mille kohaselt täidetakse süüteokoosseis süüteo toimepanemise hetkel. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt pani süüdistatav uue kuriteo toime 23.05.2021, kusjuures Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega mõistetud karistus kehtis kuni 07.06.2021. Seega on süüteokoosseis
lg.2 järgi täidetud, kuna viimane kuritegu on toime pandud eelmise karistuse kehtivuse ajal. Vastavalt
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohus leiab, et 23.05.2021 tegutses süüdistatav otsese tahtlusega, sest ta tarvitas õhtul koos isaga alkoholi ja asus peale seda juhtima mootorsõidukit. Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et lükkas mopeedi umbes 6 km käekõrval ja siis oli veendunud, et alkoholijoove on lahtunud ja ta võib asuda mootorsõidukit juhtima. Maakohus leiab, et süüdistatav ei oska oma seisukorda hinnata. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et 31.12.2020 on süüdistatav toime pannud 7 samalaadse süüteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Kokkuvõttes nähtub neist kahest süüteost üheselt, et süüdistatav ei saa aru, et peale alkoholi tarvitamist ei tohi asuda mootorsõidukit juhtima. Tema enda hinnang oma seisundile ei ole ilmselgelt adekvaatne. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §424 lg.2 inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks
eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
8 Raskendavad asjaolud süüdistatava puhul käesolevas kriminaalasjas puuduvad, kergendava asjaoluna arvestab maakohus süüdistatava poolt maakohtu istungil väljendatud süü tunnistamist ja kahetsust. Süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestab maakohus tema poolt toimepandud kuriteo sisu ja sellega kaasneva rikkumise mõjusid. Lisaks sellele hindab maakohus ka seda, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Arvestades seda, et enne käesolevas kriminaalasjas menetletavat süütegu on süüdistatav toime pannud samalaadse süüteo väärteo korras, leiab maakohus, et uute süütegude toimepanemise risk antud süüdistatava puhul ei ole madal. Samas arvestab maakohus ka süüdistatava puhul oma süü tunnistamist ja kahetsust. Süüdistatava enda seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole ta peale antud süütegu enam alkoholi tarvitanud ja lasi ennast pool aastat tagasi kodeerida. Kuigi tõendeid selle kohta ei ole maakohtule esitatud, leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmisest väiksema suurusega. Maakohtu istungil väitis kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, et kuna süüdistatav juhtis alkoholijoobes mopeedi, on ta kokkupõrke puhul teistele vähemohtlik. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on igal juhul ohtlik tegevus nii tema enda kui ka teiste liiklejate elule, tervisele ja varale. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on mootorsõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Maakohus ei pea võimalikuks mootorsõidukeid siinkohal eristada. Süüdistatav ei ole ilmselgelt oma varasemaid karistusi hinnates midagi õppinud ega oma liiklusalast käitumist muutnud. Kuigi süüdistatav väitis maakohtu istungil, et ta tasub samalaadse süüteo eest väärteokorras määratud rahatrahvi ositi, siis tõendeid selle kohta maakohtule esitatud ei ole. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistuse täitmise info puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud paragrahvi sanktsioon näeb karistusliigina ette vaid vangistuse, vastavalt sama sätte lg.4 p.1 ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Anu Toluk tunnistada süüdistatav süüdi
lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg.1 alusel arvata karistuse hulka 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 9 kuud 28 päeva vangistust tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat koos
lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja lg.2 p.2 sätestatud lisakohustuse täitmisega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palus oma kohtukõnes arvestada süüdistatava käitumist peale kuriteo toimepanemist ning kohaldada elektroonilist valvet või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja palus kokkuvõttes karistust kergendada. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. 9 Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama
sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada ka prognoosiga, et isik hoidub edaspidi süütegude toimepanemisest. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav tuleb süüdi mõista
Selle karistuse hulka tuleb
68 lg.1 alusel arvata 2 eelvangistuse päeva 23.05.2021 – 24.05.2021. Tegemist on karistusmääraga, mis on tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra, kuid maakohus leiab, et arvestades kõiki käesolevas kohtuotsuses nimetatud asjaolusid on selline karistusmäär põhjendatud.
lg.4 p.1 sätestab, et sama paragrahvi lg.2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on võimalik isikut mõistetud karistusest üksnes osaliselt tingimisi vabastada. Maakohus leiab, et
Maakohus on seisukohal, et iga järgnev karistus peab olema eelneva(te)ga võrreldes karmim. Karistusregistri väljavõttest nähtub üheselt, et Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega mõisteti süüdistatavale karistuseks reaalne vangistus 3 aastat 6 kuud 26 päeva. Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati süüdistatav Viru Maakohtu 23.05.2016 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.04.2017. Uue kuriteo eest mõisteti süüdistatav süüdi juba 10.05.2018 ja karistuseks mõisteti reaalne vangistus 2 kuud. Vaatamata korduvale reaalse vangistuse kandmisele ning vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist ning ta mõisteti taaskord süüdi 29.01.2019 ja karistati vangistusega 10 kuud, millest koheselt kuulus kandmisele 3 kuud vangistust. Vangistus 7 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Kuigi maakohus leiab, et käesoleva kuriteo toimepanemise eest on põhjendatud mõista süüdistatavale karistuseks eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega sama pikk vangistus, tuleb käesoleva kohtuotsusega mõista pikem katseaeg. Maakohus ei pea võimalikuks käesolevas kriminaalasjas kohaldada elektroonilist valvet, kuigi formaalselt on selle alused täidetud. Elektrooniline valve tagab küll võimaluse jälgida isiku liikumist (s.t. lahkumist kodust ja saabumist koju), kuid ei taga kuidagi tema tegevuse ja käesoleval juhul ka alkoholi tarvitamise jälgimist. Maakohus ei pea võimalikuks asendada ka mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kõigepealt lähtub maakohus siinkohal kriminaalhooldusametniku poolt 30.06.2021 esitatud Kohtueelses ettekandes märgituga. Nagu maakohus juba ülalpool viitas, ei ole üldkasuliku töö tundide sooritamine käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul mõjuv karistus. Kohtueelse ettekande esitamise kuupäevast nähtub, et kriminaalhooldusametnik on arvestanud nii varasemat väärteokaristust kui ka käesolevat kriminaalasja. Lisaks sellele arvestab maakohus ka juba ülalviidatud asjaolu, et süüdistatav on korduvalt kandnud reaalset vangistust, kuid vaatamata sellele jätkanud kuritegude toimepanemist. 10 Ülaltoodu kokkuvõtteks kuulub süüdistataval ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 8 kuud 28 päeva tuleb antud süüdistatava puhul jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 4 kuud. Nimetatud katseajal 2 aastat 4 kuud on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli nõudeid vastavalt
järgima Kuigi süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et on pool aastat tagasi lasknud ennast alkoholi vastu kodeerida ja see kodeering kehtib 1 aasta vältel, ei ole selle kohta maakohtule tõendeid esitatud. Seetõttu peab maakohus täielikult põhjendatuks ringkonnaprokuröri poolt kohtukõnes taotletud
Arvestades süüdistatava minevikku ja isegi juhul, kui süüdistataval on tõepoolest pool aastat tagasi pandud alkoholivastane ampull kehtivusega 1 aasta, aitab eelnimetatud lisakohustus süüdistataval ka peale paigutatud ampulli mõju lõppu hoiduda alkoholi tarvitamisest. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt
sama seadustiku §424 lg.2 järgi Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 2022 summas 654 €. Eeltoodu alusel summas 981 €. kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotlused vastavalt summades 37,20 € ja 129,60 € on nooremuurija Andreas – Hannes Tamme 24.05.2021 ja abiprokurör Sergei Listovi 29.06.2021 määrustega hüvitatud. Kohtulikus menetluses esitas kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga 07.10.2021 taotluse kulude hüvitamiseks summas 226,80 €. Nimetatud tasu on hüvitatud Viru Maakohtu 07.10.2021 määrusega. Lisaks sellele esitas kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga 02.02.2022 taotluse kulude hüvitamiseks summas 129,60 € (s.h. 02.02.2022 11 kohtuistungil osalemine 81 €, 09.03.2022 kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 27 €, käibemaks 21,60 €). Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks täies osas. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 166,80 € ja kohtulikus menetluses 356,40 €. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.