Obsah (7)

§ 333§ 442§ 229§ 230§ 392§ 435§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. juuni 2022 Tsiviilasja number 2-2

§ 333lg 1 alusel.

Hageja jääb taotluste juurde ja palub kuulata tunnistajatena üle A.Y. i ja R.K. i ning kuulata vande all üle hageja juhatuse liikme V.R. i. Hageja selgitas, et ta esitas kostjale hinnapakkumised, tööde aktid ja arved elektroonselt e-posti aadressile infoag@bk.ru, mis on märgitud kostja veebilehel ja erinevates inforegistrites. Kostja kasutab nimetatud e-posti aadressi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-15, p 18). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal mõistlik võimalus tutvuda hinnapakkumistega ning need saab lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast nende saabumist kostja serverisse, s.o
3. oktoobril 2018 ja
4. detsembril
5. Sama kehtib ka hageja arvete ja teostatud tööde aktide kättesaamise kohta. Pooltevaheline töövõtuleping on sõlmitud siduva eelarvega ning hagejal on õigus nõuda kostjalt vähemalt eelarvetes kajastatud hindade maksmist. Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasunõude sissenõutavuse eelduseks on töö valmimine. Pooled ei kooskõlastanud omavahel tööde vastuvõtmise-üleandmise protseduuri, nt kirjalikus lepingus või muul viisil. Hageja lõpetas ehitustööd
6. veebruaril
7. Pärast tööde lõpetamist oli kostjal piisavalt aega tööde ülevaatamiseks ja kontrollimiseks. Isegi kui uskuda kostja väidet, et hageja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks töö valmimisest, siis on töö kostja poolt vastuvõetud või see tuleb lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kostja ei ole tõendanud, et ehitustööd on tehtud puudustega või et need olid ümber tehtud. 4
8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis õigustatult hageja tunnistajate ja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlused rahuldamata. Hageja on esitanud maakohtule tõendina hinnapakkumised, mis on edastatud kostja e-posti aadressile. Hageja poolt edastatud hinnapakkumist võib käsitleda VÕS § 16 lg 1 tähenduses pakkumisena, millele peaks järgnema kostja nõustumine. Hageja on ise valinud hinnapakkumise kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi ning ühes hinnapakkumises palunud isegi hinnad kooskõlastada. Seega kirjalikule pakkumisele pidi järgnema kirjalik nõustumus. Kui kirjalikku nõustumust hagejale ei laekunud, siis kokkulepet hageja ja kostja vahel ei saavutatud. Kokkuleppe sõlmimist saab tõendada ainult kirjalikku taasesitamist võimaldava tõendiga. Ei tunnistaja ega ka juhatuse liikme vande all antud ütlustega ei saa tõendada kostja nõustumust hageja pakkumisega. Hinnapakkumise puhul ei ole tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mille puhul piisab tahteavalduse kättetoimetamisest. Kostja ei nõustunud hinnapakkumisega. Reeglina muudetakse ehitusvaldkonnas esialgselt edastatud hinnapakkumisi materjalide või hinna osas. Seega ei saavutanud pooled hageja saadetud hinnapakkumise alusel kokkulepet. Asjaolu, et tasunõude sissenõutavuse eelduseks on töö valmimine, on üksnes hageja arusaam. Kui pooled ei ole omavahel tööde vastuvõtmise-üleandmise protseduuri kooskõlastanud, siis on arusamatu, mille alusel on hageja edastanud kostjale teostatud tööde aktid. Kostja ei ole neid kätte saanud, kuna poolte vahel algusest peale lepingut ei sõlmitud ning poolte vahel puudus ka kokkulepe, et hageja edastab aktid kostjale. Kostja esitas maakohtule tõendid, et kostja teostas objektil tööd oma jõududega. Kui kohus rahuldab hageja taotlused, siis palub kostja kuulata vande all üle ka kostja seaduslikku esindaja. Samuti palub kostja hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamise korral kuulata tunnistajatena üle Oleg Gussev, Aleksei Pastuškov ja Andrei Balašov. Ehitustöid objektil, sh plaatimistöid ja viimistlustöid, tegi Oleg Gussev koos Boris Saštšenkoga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud, maakohus ei ole otsust põhjendanud, maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga. 7. Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu VÕS § 635 alusel. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja nõuet rahuldamata jättes põhjendamiskohustust täitnud. Maakohus on otsuse lk-l 7 paaris esimeses lõigus leidnud, et hageja ei ole menetluses ühtegi asjaolu tõendanud, ülejäänud osa otsuse põhjendustest (ligikaudu üks lehekülg) on viited võlaõigusseadusele ja Riigikohtu lahenditele, ilma et maakohus oleks neid viiteid sidunud praeguse menetluse asjaoludega. Maakohtu otsuse põhjendused ei vasta seega

§ 442lg 8 nõuetele.

5

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluses hagejale andnud võimalust oma nõuet tõendada ning jätnud hageja poolt menetluses esitatud tõendid hindamata.
2. septembril 2020 toimunud kohtuistungil leidis hageja esindaja, et ta soovib esitada uusi tõendeid. Hageja on lisaks hagiavaldusele lisatud tõenditele esitanud koos
3. septembri 2020 menetlusdokumendiga tõendid, taotluse tõendite kogumiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ning hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks. Maakohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks
4. novembri 2020 kohtuistungil rahuldamata põhjendusel, et neid ei saa selles menetluses lugeda tähtsust omavaks tõendiks (dtl 201). Missugusel õiguslikul alusel maakohus sellisele järeldusele jõudis, maakohtu põhjendustest ei selgu.

§ 229

lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Töövõtulepingule puuduvad seadusest tulenevad vorminõuded. Hageja saab lepingu sõlmimist tõendada mh ka tunnistaja ütlustega. Hageja on esitanud kohtule kostjale saadetud hinnapakkumised. Maakohus leidis alles kohtuotsuses, et e-kirjade saatmise kohta oleks olnud tõendiks ka kostja e-posti serveri logid kostjale e-kirjade saatmise kohta. Maakohus ei ole esitatud kirju hinnanud ega arutanud pooltega õiguslikku olukorda. Kohtuistungi protokollist ega muudest asja materjalidest ei selgu, missugusele seisukohale jõudis maakohus hageja teiste taotluste ja tõendite suhtes. Kostja on samuti menetluses esitanud nii tõendeid kui taotlusi, tsiviilasja materjalidest ei selgu, kas kohus on kostja taotluste suhtes seisukoha võtnud. 9. Maakohus on kõik hageja menetluses esitatud väited jätnud tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja oma nõuet tõendanud, on üllatuslik. Üllatuslik on ka maakohtu poolt otsuse lõpus toodud seisukoht, mille kohaselt isegi kui lugeda, et leping on käesolevas vaidluses sõlmitud, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Selgusetuks jääb, missugusel õiguslikul põhjendusel maakohus sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohus juhib tähelepanu VÕS §-le 638, mille teise lause järgi tuleb töövõtjal

§ 230lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud.

Seega tuleb hagejal tõendada, et ta on tööd teinud ja need kostjale üleandmiseks pakkunud, maakohus peab pooltele tõendamiskoormise jaotust selgitama. Maakohus ei ole võtnud seisukohta ega lasknud vajadusel täpsustada hageja väidet, et poolte vahel on mitme aasta jooksul olnud lepingulised suhted, mida on täidetud praeguse vaidlusega sarnasel viisil (dtl 72). 10. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lgle 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 menetluses selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p 4).

Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

Maakohus on rikkunud mh

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline 6 rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu

1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13).
2. Ringkonnakohus ei lahenda apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja hageja seadusliku esindaja ülekuulamiseks vande all, samuti vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja kostja seadusliku esindaja ülekuulamiseks vande all. Nimetatud taotlused tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
3. Maakohus peab asja uuel menetlemisel viima asjas läbi eelmenetluse

§-s 392 nimetatud viisil. Maakohtul tuleb lahendada poolte esitatud taotlused ning võtta põhjendatud seisukoht poolte esitatud tõendite ja väidete suhtes. Maakohtul tuleb põhjendada kohtuotsust nõuetekohaselt. 13. Ringkonnakohus jätab

§ 173lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1.

novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 7