2-20-113911/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. juuni 2022 Tsiviilasja number 2-20-113911 Tsiviilasi Osaühingu Baltisigma hagi Osaühingu AUTO-GAMMA F & F vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 4811 eurot 2 senti Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 1. detsembri 2021. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Baltisigma apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 17. mai 2022 Menetlusosalised esindajad ja (hageja):

Osaühing Baltisigma nende Apellant (registrikood 11308907), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Osaühing AUTO-GAMMA F & F (registrikood 10612980), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Osaühing apellatsioonkaebus osaliselt.

Baltisigma 2. Tühistada Viru Maakohtu 1. detsembri 2021 otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord 3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Osaühing Baltisigma (hageja) esitas 8. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu AUTO-GAMMA F & F (kostja) vastu põhivõlgnevuse 4150 euro 59 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 327 euro 14 sendi ning jooksva viivise väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt esitatud vastuväitega andis kohus 11. mai 2020. a määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

25.mai 2020. a hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ehitustööde töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja aastatel 2018 – 2019 kostja tehases Sirgala külas Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas erinevaid ehitustöid. Oktoobris 2018. a tellis kostja hagejalt tehase köögiseinte viimistlemise (krohvimise ja pahteldamise). Hageja koostas 19. oktoobril 2018 kirjaliku hinnapakkumise ja saatis selle samal päeval kostjale kooskõlastamiseks.

Hinnapakkumine oli kostja poolt kooskõlastatud (pooled suhtlesid telefoni teel) ja hageja alustas tellitud ehitustöödega. Detsembris 2018 tellis kostja hagejalt keraamiliste plaatide paigaldamise tehase trepil. Hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle 18. detsembril 2018 kostjale kooskõlastamiseks. Kostja kooskõlastas hinnapakkumise telefoni teel ja hageja alustas ehitustöödega. Selline koostöö kehtis poolte vahel mitme aasta jooksul.

22.veebruari 2019 seisuga olid ehitustööd lõpetatud. Hageja ei saanud kostjalt ühtegi pretensiooni seoses töö kvaliteediga. Hageja saatis tehtud tööde aktid ja arved tehtud tööde eest kostjale 22. veebruaril 2019. Hageja esitas kostjale arve nr BSG19272 1684 eurot 84 senti plaatide paigaldamise eest ning arve nr BSG19275 köögi seinte viimistlemise eest 2465 eurot 75 senti. Kostja arveid mõistliku aja jooksul ei tasunud, ei esitanud tasumata jätmise kohta mõjuvaid põhjuseid ega põhjendatud pretensioone tehtud tööde suhtes.

Hageja esitas kostjale hinnapakkumised, hiljem ka tehtud tööde aktid ja arved elektroonselt e-posti aadressile infoag@bk.ru, s.o kostja e-posti aadressile, mis on märgitud kostja veebilehel ja erinevates inforegistrites. Kostja ei tõendanud, et tal oli probleeme e-posti aadressi 2 kasutamisega. Kostja ei tõendanud, et poolte vahel olid kokku lepitud muud tööde mahud või hinnad.

Hageja arved nr BSG19272 ja nr BSG19275 ja teostatud tööde aktid nr 02-85 ja nr 02-86 on kätte saadud siis, kui kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda. Hageja loeb arved kättesaaduks järgmisel päeval pärast nende saabumist kostja serverisse, s.o 23. veebruaril 2019.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid ehk millise töö, millise hinnaga ja milliseks tähtajaks pidi hageja kokkuleppe alusel tegema. Hagiavalduse lisadest nähtub kaks hinnapakkumist, mille tellijaks on märgitud OÜ "Auto Gamma", mitte kostja.

Tasunõude sissenõutavuse eeldused on täitmata. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid, mis ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Kostja ei ole arveid kätte saanud ega neid kinnitanud. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mille tõendamiskoormus on hagejal. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tahteavalduste kättesaamist, rääkimata nendele nõustumise andmist.

Kuna hageja on edastanud kirjaliku pakkumise, siis pidi ta saama sellele ka kirjaliku nõustumuse. Kirjalikku nõustumust ei ole kostja hagejale avaldanud. Samuti ei ole kostja kinnitanud tööde vastuvõtmist.

Kostja objektil töötasid O.G., kes töötab kostja juures üldehitustöölisena ja B.S.

Kostja tegi kompromissiettepaneku, et vältida ebavajalikus menetluses osalemist, seda ei saa võrdsustada hagi omaksvõtuga.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis hagi 1. detsembri 2021. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole väidetava töövõtulepingu sõlmimist tõendanud. Kui hageja saatis e-kirja, millele kostja ei vastanud, oleks hageja huvi olnud saada kostjalt kättesaamise kinnitus. Hageja pole esitanud tõendeid ühegi suulise lepinguga seotud dokumendi väljasaatmise või kostja poolt kättesaamise kohta. E-kirjade saatmise kohta oleks olnud tõenditeks kostja e-posti serveri logid kostjale e-kirjade saatmise kohta. Samuti on tõendamata hageja väited töö valmimisest ja kostja kutsumisest tööd vastu võtma.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seega mitte iga pöördumine ei ole hinnatav pakkumusena, vaid pakkumusega on tegemist siis, kui lepingu sõlmimise ettepanek on piisavalt selgelt määratletud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 kohaselt otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek leping sõlmida. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.

VÕS § 27 lg-st 1 tuleneb, et kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Selleks, et lugeda lepingut sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, peab kirjeldatud viisil olema saavutatud kokkulepe kõigis lepingu olulistes tingimustes. Kui algne pakkumus ei sisalda kõiki lepingu olulisi tingimusi, peaksid pooled olema saavutanud olulistes tingimustes kokkuleppe mõnel muul moel ning 3 kokkuleppe saavutamata jätmisel võib lepingu kehtivust eeldada vaid siis, kui võiks eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma olulistes tingimustes kokku leppimata.

Käesolevas vaidluses ei saa eeldada, et ilma olulistes tingimustes kokku leppimata oleks töö tehtud. Isegi kui lugeda, et leping on sõlmitud, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud.

Tasunõude sissenõutavuse eeldused on täitmata. Hageja esitas tööde vastuvõtmise aktid, mis ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4150 eurot 59 senti, seisuga 25. mai 2020. a sissenõutavaks muutunud viivis 327 eurot 14 senti ning jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates 26. maist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on täielikult põhjendamatu. Maakohus ei ole arvestanud 2. novembri 2020. a kohtuistungil esitatud poolte seletusi ja väiteid. Hageja on oma nõudeid tõendanud.

Töövõtulepingu sõlmimise fakti kinnitab asjaolu, et hageja tegi kostja tellimusel kostja tehases kostja huvides ehitustöid. Selle tõendamiseks esitas hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse ja hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotluse. Maakohus jättis 2. novembril 2020 toimunud kohtuistungil taotlused põhjendamatult rahuldamata. Sellega ei võimaldanud maakohus hagejal kinnitada enda poolt esitatud faktilisi asjaolusid. Hageja esitas viivitamatult vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel. Hageja jääb taotluste juurde ja palub kuulata tunnistajatena üle A.Y. i ja R.K. i ning kuulata vande all üle hageja juhatuse liikme V.R. i.

Hageja selgitas, et ta esitas kostjale hinnapakkumised, tööde aktid ja arved elektroonselt e-posti aadressile infoag@bk.ru, mis on märgitud kostja veebilehel ja erinevates inforegistrites. Kostja kasutab nimetatud e-posti aadressi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-15, p 18). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal mõistlik võimalus tutvuda hinnapakkumistega ning need saab lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast nende saabumist kostja serverisse, s.o 20. oktoobril 2018 ja 19. detsembril 2018. Sama kehtib ka hageja arvete ja teostatud tööde aktide kättesaamise kohta.

Pooltevaheline töövõtuleping on sõlmitud siduva eelarvega ning hagejal on õigus nõuda kostjalt vähemalt eelarvetes kajastatud hindade maksmist.

Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasunõude sissenõutavuse eelduseks on töö valmimine.

Pooled ei kooskõlastanud omavahel tööde vastuvõtmise-üleandmise protseduuri, nt kirjalikus lepingus või muul viisil. Hageja lõpetas ehitustööd 22. veebruaril 2019. Pärast tööde lõpetamist oli kostjal piisavalt aega tööde ülevaatamiseks ja kontrollimiseks. Isegi kui uskuda kostja väidet, et hageja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks töö valmimisest, siis on töö kostja poolt vastuvõetud või see tuleb lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kostja ei ole tõendanud, et ehitustööd on tehtud puudustega või et need olid ümber tehtud.

4 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis õigustatult hageja tunnistajate ja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlused rahuldamata. Hageja on esitanud maakohtule tõendina hinnapakkumised, mis on edastatud kostja e-posti aadressile. Hageja poolt edastatud hinnapakkumist võib käsitleda VÕS § 16 lg 1 tähenduses pakkumisena, millele peaks järgnema kostja nõustumine. Hageja on ise valinud hinnapakkumise kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi ning ühes hinnapakkumises palunud isegi hinnad kooskõlastada. Seega kirjalikule pakkumisele pidi järgnema kirjalik nõustumus. Kui kirjalikku nõustumust hagejale ei laekunud, siis kokkulepet hageja ja kostja vahel ei saavutatud. Kokkuleppe sõlmimist saab tõendada ainult kirjalikku taasesitamist võimaldava tõendiga. Ei tunnistaja ega ka juhatuse liikme vande all antud ütlustega ei saa tõendada kostja nõustumust hageja pakkumisega.

Hinnapakkumise puhul ei ole tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mille puhul piisab tahteavalduse kättetoimetamisest. Kostja ei nõustunud hinnapakkumisega. Reeglina muudetakse ehitusvaldkonnas esialgselt edastatud hinnapakkumisi materjalide või hinna osas.

Seega ei saavutanud pooled hageja saadetud hinnapakkumise alusel kokkulepet.

Asjaolu, et tasunõude sissenõutavuse eelduseks on töö valmimine, on üksnes hageja arusaam.

Kui pooled ei ole omavahel tööde vastuvõtmise-üleandmise protseduuri kooskõlastanud, siis on arusamatu, mille alusel on hageja edastanud kostjale teostatud tööde aktid. Kostja ei ole neid kätte saanud, kuna poolte vahel algusest peale lepingut ei sõlmitud ning poolte vahel puudus ka kokkulepe, et hageja edastab aktid kostjale.

Kostja esitas maakohtule tõendid, et kostja teostas objektil tööd oma jõududega. Kui kohus rahuldab hageja taotlused, siis palub kostja kuulata vande all üle ka kostja seaduslikku esindaja.

Samuti palub kostja hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamise korral kuulata tunnistajatena üle Oleg Gussev, Aleksei Pastuškov ja Andrei Balašov. Ehitustöid objektil, sh plaatimistöid ja viimistlustöid, tegi Oleg Gussev koos Boris Saštšenkoga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud, maakohus ei ole otsust põhjendanud, maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5).

Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.

Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.

7.Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu VÕS § 635 alusel.

Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja nõuet rahuldamata jättes põhjendamiskohustust täitnud. Maakohus on otsuse lk-l 7 paaris esimeses lõigus leidnud, et hageja ei ole menetluses ühtegi asjaolu tõendanud, ülejäänud osa otsuse põhjendustest (ligikaudu üks lehekülg) on viited võlaõigusseadusele ja Riigikohtu lahenditele, ilma et maakohus oleks neid viiteid sidunud praeguse menetluse asjaoludega. Maakohtu otsuse põhjendused ei vasta seega TsMS § 442 lg 8 nõuetele.

5 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluses hagejale andnud võimalust oma nõuet tõendada ning jätnud hageja poolt menetluses esitatud tõendid hindamata.

11.septembril 2020 toimunud kohtuistungil leidis hageja esindaja, et ta soovib esitada uusi tõendeid. Hageja on lisaks hagiavaldusele lisatud tõenditele esitanud koos 25. septembri 2020 menetlusdokumendiga tõendid, taotluse tõendite kogumiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ning hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks.

Maakohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks 2. novembri 2020 kohtuistungil rahuldamata põhjendusel, et neid ei saa selles menetluses lugeda tähtsust omavaks tõendiks (dtl

201). Missugusel õiguslikul alusel maakohus sellisele järeldusele jõudis, maakohtu põhjendustest ei selgu. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Töövõtulepingule puuduvad seadusest tulenevad vorminõuded. Hageja saab lepingu sõlmimist tõendada mh ka tunnistaja ütlustega. Hageja on esitanud kohtule kostjale saadetud hinnapakkumised. Maakohus leidis alles kohtuotsuses, et e-kirjade saatmise kohta oleks olnud tõendiks ka kostja e-posti serveri logid kostjale e-kirjade saatmise kohta. Maakohus ei ole esitatud kirju hinnanud ega arutanud pooltega õiguslikku olukorda. Kohtuistungi protokollist ega muudest asja materjalidest ei selgu, missugusele seisukohale jõudis maakohus hageja teiste taotluste ja tõendite suhtes. Kostja on samuti menetluses esitanud nii tõendeid kui taotlusi, tsiviilasja materjalidest ei selgu, kas kohus on kostja taotluste suhtes seisukoha võtnud.

9.Maakohus on kõik hageja menetluses esitatud väited jätnud tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja oma nõuet tõendanud, on üllatuslik.

Üllatuslik on ka maakohtu poolt otsuse lõpus toodud seisukoht, mille kohaselt isegi kui lugeda, et leping on käesolevas vaidluses sõlmitud, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud.

Selgusetuks jääb, missugusel õiguslikul põhjendusel maakohus sellise järelduseni jõudis.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu VÕS §-le 638, mille teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Seega tuleb hagejal tõendada, et ta on tööd teinud ja need kostjale üleandmiseks pakkunud, maakohus peab pooltele tõendamiskoormise jaotust selgitama.

Maakohus ei ole võtnud seisukohta ega lasknud vajadusel täpsustada hageja väidet, et poolte vahel on mitme aasta jooksul olnud lepingulised suhted, mida on täidetud praeguse vaidlusega sarnasel viisil (dtl 72).

10.Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lgle 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 menetluses selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

Maakohus on rikkunud mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline 6 rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13).

11.Ringkonnakohus ei lahenda apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja hageja seadusliku esindaja ülekuulamiseks vande all, samuti vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja kostja seadusliku esindaja ülekuulamiseks vande all. Nimetatud taotlused tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.

12.Maakohus peab asja uuel menetlemisel viima asjas läbi eelmenetluse TsMS §-s 392 nimetatud viisil. Maakohtul tuleb lahendada poolte esitatud taotlused ning võtta põhjendatud seisukoht poolte esitatud tõendite ja väidete suhtes. Maakohtul tuleb põhjendada kohtuotsust nõuetekohaselt.

13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.