KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2858 Haldusasi CapNet OÜ k

) § 34 lg-le 5, mille kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. RAB leiab, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohustab ettevõtjat asuma kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 pole käskiva sõnastusega säte ning sellega pole sätestatud, et ettevõtja peab või on kohustatud alustama majandustegevust või jätkama sellega, mh majandustegevuse mittealustamine pole võrdsustatud kohustuse rikkumisega. Virtuaalvääringute teenuste osutajate puhul puudub mistahes

§ 34

lg-s 5 mainitud seadusest, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus jätkata majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saa virtuaalvääringute teenuste pakkujate osas tõlgendada majandustegevuse mittealustamisega seotud tagajärgi

§ 34

lg 5 kaudu.

§ 34

lg 5 on ette nähtud üldhüviteenuste osutajate (näiteks raudteevedu, keskküte jne) tegevuse reguleerimiseks, kellel on ühiskonna ees reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks tähtsad kohustused.

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Nõustuda ei saa kaebajaga, et majandustegevuse ajutise loobumise kestel (kaebaja on majandustegevusest loobunud kolmeks aastaks) ei pea kaebaja vastama RahaPTS nõuetele, mistõttu ei rakendu majandustegevusest ajutiselt loobunud ettevõttele RahaPTS § 75 lg 1 p 3 nõue. Seaduse RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel oli kaebaja kohustatud alustama tegevusloa teenuse osutamist hiljemalt 10.09.
2. a. 2) RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 on sätestatud seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest alates. Vastustaja ei kohusta kaebajat 2

§ 37

lg 2 p 1 suhtes, mille kohaselt majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-is sätestada erisus kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuue kuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Täiendava erisusena ei ole seadusandja kehtestanud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel mitte võimalusena nagu see on toodud

§ 37lg-s 2, vaid kohustusena.

Kaebaja poolt esitatud 27.06.2020 majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 4) RahaPTS § 75 lg 1 p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenusepakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 17 lg 1 p-s 1. Nimetatud sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Lisaks eelnevale viitab seadusandja RahaPTS-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele, mida on tõenäoliselt silmas pidanud ka MERAS-e ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel. Järelevalveasutused peavad riskipõhiselt lähenema ehk rohkem ressurssi tuleb panna järelevalvesubjektidesse, kellega kaasnevad suuremad riskid. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusasutus olla ka kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on hiljem piisavalt tõhusad. 5) Nõustuda ei saa käsitlusega, et

§ 34lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuste osutajatele.

Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine on välja toodud eraldi

§-s

1. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest alates. Seega oli kaebajal kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt 10.09.
2. Kaebaja poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 6) Olukorras, kus kaebaja reaalselt ei tegele loakohustusega tegevusalal ning ei kavatsegi enne 27.06.
3. a tegutsema hakata, ei ole tegevusluba ja vastav kanne majandustegevuse registris vajalik. Järelikult ei saa vastustaja ka piirata kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna kaebaja ei olegi alustanud ettevõtlusega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ei riiva ka äriühingu õigusi intensiivselt, ning vajadusel võib kaebaja tulenevalt

§ 37lg 5 alusel igal ajal taotleda uut tegevusluba.

Igaks juhuks tegevuslubade omamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ega kavatsegi tegutseda vähemalt kolm aastat, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja puhul ettevõtlusvabaduse piiramiseks kohaldatud meede (tegevuslubade kehtetuks tunnistamine) oli mõistlik ja õiguspärane. 3

§ 34lg-ga 2 koostoimes KAS § 17 lg 1 p 1 ja MERAS § 22 lg 2 p 1 põhimõttega.

Kaebaja tõlgendus majandustegevusest ajutiselt loobunuks lugemine kolmeks aastaks on vastuolus seadusandja tahtega ja haldusorgani tõlgendusega. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt otsuse tegemisel tuginenud RahaPTS § 75 lg 1 p-le
2. Viidatud sätte kohaselt tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole alustanud tegevust kuue kuu jooksul tegevuslubade nr FRK001314 ja nr FVR001431 väljastamisest, s.o alates 10.03.
3. Kaebaja on ise kinnitanud, et ei ole viidatud tegevuslubades kajastatud majandustegevust alustanud. Kaebaja on esitanud 27.06.2020 teate majandustegevusest loobumiseks kuni 27.06.
4. Kaebaja leiab, et ajutise loobumise kestel ei pea ettevõtte vastama RahaPTS-i nõutele. Muuhulgas tähendab see ka seda, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks.
5. Nii

kui ka RahaPTS näevad ette alused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui majandustegevust ei ole alustatud teatud tähtaja jooksul arvates tegevusloa väljastamisest.

§ 37

lg 2 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamisel kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisest kahe aasta jooksul (üldhuviteenuse osutamise korral on vastavaks tähtajaks 12 kuud).

§ 37lg 2 p 1 on sätestatud diskretsiooni võimaldavana („Majandushaldusasutus võib tunnistada“), Raha

PTS sõnastus on aga imperatiivne ‒ RAB tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. RahaPTS eelnõu (459 SE, XIII Riigikogu) seletuskirjas (lk 59) on viidatud praktikas esinevatele probleemile, kus tegevusloa saavad ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema Eestis (tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutseta taotletud tegevusloa raames. Samuti on RahaPTS seletuskirjas osundatud probleemile, et praktikas võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks viidates majandustegevuse registris avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba võetud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade silmis. RahaPTS seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö „igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem 2aastane periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule. Seega oli põhiosas 27.11.2017 jõustunud RahaPTS üheks eesmärgiks vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist 4

§ 37lg 2 p-st 1 imperatiivsena. Kohus nõustub vastustajaga, et Raha

PTS § 75 lg 1 p 3 on erinormiks

§ 37lg 2 p 1 suhtes.

Vastustaja viidatud MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna MERAS ja KAS ei reguleeri virtuaalvääringu valdkonna tegevuslubade väljastamist ega kehtetuks tunnistamist. Ka on MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 sõnastatud erinevalt RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 diskretsiooni võimaldavatena. 12. Poolte vahel on vaidlus ka

§ 34

, täpsemalt

§ 34

lg 5 tõlgendamise üle.

§ 34

lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.

§ 34

lg 2 kohaselt on majandustegevusest loobumine ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade).

§ 34

lg 5 grammatiline (loobuda saab millestki, mis on juba olemas) ja süstemaatiline tõlgendamisviis (

§ 34asub seaduse 4.

peatüki 1. jaos „Majandustegevuse lõppemine“) toetavad lähenemist, et osundatud sättes peetakse silmas olukorda, kus ettevõtja on juba alustanud majandustegevusega ning soovib hiljem seda teatud tegevusalal osaliselt või täielikult lõpetada. Seda siis tähtaegselt või tähtajatult. Kohtu arvates ei ole

§ 34

lg-d 2 ja 5 mõeldud reguleerima olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi väljastatud loas märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata, st sisuliselt soovib majandustegevusega alustamise edasi lükata. Seda olukorda reguleerib RahaPTS § 75 lg 1 p 3, sätestades nõude, et majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul. Majandustegevuse alustamise edasilükkamise võimalust RahaPTS ette ei näe. Kohtu arvates on RahaPTS § 34 lg 5 käesolevat vaidlust silmas pidades asjassepuutumatu säte ‒ RahaPTS-st ei tulene kohustust virtuaalvääringu rahakotiteenuse ega virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks ega sellise tegevuse jätkamiseks. Pole vaja seega ka analüüsida, kas

§ 34lg 5 kohaldub üksnes üldhuviteenustele.

13. Kaebaja on viidanud RAB varasemale praktikale, mille kohaselt RAB on aktsepteerinud lähenemist, et ettevõtja ei pea vastama RahaPTS nõuetele ajutise loobumise ajal ning ka 6kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub selleks ajaks. Kaebaja on esitanud tõendina RAB järelevalvetalituse rahapesu analüütiku K. Hiie 15.05.2020 vastuse Kalashnikov Õigusbüroo 13.05.2020 pöördumisele (kaebuse lisa 2). Kohus märgib, et majandustegevusega alustanud ettevõtja tegevuse ajutist peatamist vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud RahaPTS ei keelanud. (See pole keelatud ka kehtiva RahaPTS kohaselt, kuid 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks). Seega selgitused, milliseks ajaks peab oma tegevuse peatanud isik vastama RahaPTS nõuetele, kaebaja väidete õigsust ei kinnita. Need väited ei mõjuta ka antud kaebuse lahendamist. Küll on vastanud K. Hiie küsimusele, „Kas virtuaalvääringute tegevuslubadest ajutiselt loobunud äriühingul kulgeb 6-kuuline tähtaeg, et majandustegevusega alustada, või see peatub ajutise loobumise ajaks?“, et „6 kuuline tähtaeg peatub ajutise loobumise ajaks.“ Kohtu arvates vastav RAB seaduse kohaldamise praktika võis olla põhjendatud enne 27.11.2017 jõustunud RahaPTS, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamine majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena. RAB vastuses viidatud praktikat ei ole kohtu arvates aga võimalik jätkata alates 27.11.2017 jõustunud RahaPTS alusel. Vastasel korral muutub RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev kohustus sisutuks, kuna iga ettevõtja võib ise otsustada, millal ta tegevusloaga lubatud majandustegevusega 5