Obsah (12)

§ 644§ 635§ 641§ 77§ 647§ 646§ 115§ 116§ 118§ 114§ 127§ 642

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. juuni 2022 Tsiviilasja number 2-18-

) § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. 2 Hagejal oli kokkulepe korteri remondiehitustööde tegemiseks ainult kostjaga. Kostja on kasutanud kolmandaid isikuid osade tööde tegemiseks ja seetõttu vastutab ta teiste isikute käitumise või nendest tulenevate asjaolude eest. Kostja ei tõendanud oma väidet, et hageja on kasutanud remondi tegemiseks kolmandaid isikuid. Kostja vastutab teiste isikute eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 alusel, sest just kostja leppis nendega kokku elektritööde tegemises, torude asendamises ja käterätikuivati vahetamises. Kostja väited makstud summade ja nende kasutamise kohta on valed. Kostja võttis omaks, et sai hagejalt 1500 eurot, kuid ei tõendanud raha kasutamist ehitusprahi utiliseerimisele. Ajavahemikul

1. maist –
2. juulini 2016 tasus hageja kostjale ja tema poolt nimetatud isikutele kokku 4750 eurot, millest 4400 eurot tasus hageja kostjale. Hageja teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest koheselt pärast puuduste avastamist. Hageja kohtus kostjaga korteris viimati
3. augustil 2016 ning näitas puudusi kostjale. Kohtumisel oli ka hageja tuttav S.J.. Kostja ei nõustunud puudustega, võttis tööriistad ja lahkus korterist. Seega teatas kostja konkludentselt, et ta oma kohustust ei täida.
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitusel oli poolte vahel
5. aasta esimesel poolel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja tegema hageja korteris kosmeetilist remonti, mis ei olnud ehitustöö seaduse mõttes. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb korteris järgmisi töid: võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas, valmistab seinad ette tapeedi panekuks ja paneb tapeedid seina, valmistab laed ette värvimiseks ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas. Poolte vahel ei olnud kokkulepet torude ja elektritööde tegemiseks. Kõik tööd, mis olid seotud torude, gaasi- ja elektriseadmetega tegi teine isik. Kostja ei vastuta tehtud elektritööde eest, kuna töövõtulepingu elektritööde tegemiseks sõlmis hageja tunnistaja S. P.ga. Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasub hageja kostjale 2100 eurot, mis sisaldab ka viimistlusmaterjalide ostuhinda. Hageja maksis kostjale ainult 1500 eurot, mille eest ostis kostja viimistlusmaterjale ja utiliseeris ehitusprahti. Kostja ei teinud töid lõpuni, kuna hageja võttis kostjalt korterivõtmed ja ei võimaldanud kostjal töid lõpetada. Hagejaks on füüsiline isik ehk tarbija ja seetõttu on tegemist tarbijatöövõtuga.

§ 644

lg 1 teise lause kohaselt peab tarbija tarbijatöövõtu puhul teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

§ 644

lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja teatas kostjale töö puudustest hagiavalduse esitamisega, seega kakas aastat pärast puuduste avastamist, ta ei saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ja varem teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav. Hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna hageja ei esitanud kostjale avaldust töövõtulepingu ülesütlemiseks. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 10. septembri 2021 otsusega hagi ning hageja 13. augusti 2021 vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 2016. aastal suulise töövõtulepingu hageja korteris remondi tegemiseks.

§ 635

lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on vaid selline leping, mille ese on vallasasi. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, kas maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Ehitise töövõtuleping ei saa olla 3 tarbijatöövõtuleping

§ 635lg 4 mõttes.

Poolte sõlmitud töövõtuleping ei ole tarbijatöövõtuleping, nagu märgib kostja. Hageja ei ole tõendanud, milles pooled kokku leppisid. OÜ Trent Projekt

1. oktoobri
2. a tehniline ekspertiis ei tõenda poolte kokkulepet (s.o milliseid töid pidi kostja tegema), sellest võib välja lugeda vaid seda, milliseid töid korter remontimiseks vajab. Remondi tellimisel on võimalik leppida kokku nii põhjalikus remondis (n-ö täisremont) nagu väidab hageja, kui ka nö kosmeetilises remondis (vaid kerged parandused ja uuendused), nagu väidab kostja. Praegusel juhul ei ole kohtul hageja poolt esitatud tõenditest võimalik tuvastada poolte kokkulepet. Kostja omaksvõtuga saab lugeda tõendatuks, et pooltel oli kokkulepe vähemalt kostja nimetatud tööde osas (s.o kostja võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas, valmistab seinad ette tapeedipanekuks ja paneb tapeedi seina, valmistab laed ette värvimiseks ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas), mida kinnitab ka ekspertiisiaktis väljatoodud korteris teostatud (puudustega) tööde loetelu. Tunnistaja S.P. selgitas
3. mai
4. a kohtuistungil, et tegi korteris elektritöid, santehnilisi töid tegi tema vend Eduard. Tunnistajal oli kokkulepe hagejaga, ka raha maksis talle hageja. S.P. kinnitas, et ta oli ainuke, kes sai hagejalt kokkulepitud tasu ning lõpetas oma töö (I kd, tl 90 pöördel). Kostja esitas tõendina
5. mai 2016 dokumendi nimetusega „Kliendiinfo“, kus tellija nimeks on märgitud „Natalja“, seejärel on joonise peale märgitud elektritöödega seotud kliendi soovid ning dokumendi all on allkiri (I kd, tl 130). Asjas teostatud käekirja ekspertiisiga on tuvastatud, et nimetatud dokumendil trükitud sõnade „Kliendiga suhtles“ kõrval oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud hageja (II kd, tl 79–81). Seega on tuvastatud, et hagejal oli kokkulepe elektritööde tegemiseks S.P. ga, mitte kostjaga. Tunnistaja E.P.
6. juulil 2020 kirjalikult antud ütlustest nähtub, et tema tegi hageja korteris sanitaartehnikaga seotud töid, korterisse sattus ta kostja kutsel ning tegi töid kostja palvel. Tunnistaja selgitas, et töötas koos kostjaga kuni viiel objektil, kostja ja tunnistaja on omavahel tuttavad (II kd, tl 113). TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamiseks ei ole määrav, millisel õiguslikul alusel teist isikut majandus- ja kutsetegevuses kasutatakse. Tähtis on see, et kasutamine oleks pidev. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamise eelduseks on muu hulgas see, et majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik oleks käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule. See tähendab, et vajalik on tuvastada kohustuse rikkumine, mida saaks teisele lepingupoolele ette heita (vt nt Riigikohtu
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-05, p 17). Tunnistaja E.P. ütlustest ega muudest tõenditest ei ole võimalik tuvastada ega järeldada, et kostja kasutab E.P. t pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Ka asjaolu, et tunnistaja sattus esimest korda hageja korterisse kostja kutsel ja palvel ning et nad on töötanud kuni viiel ehitusobjektil koos, ei tähenda, et kostja kasutab teda pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et isikud, kes tegelevad remonditöödega, teavad ja oskavad vajadusel soovitada teisi meistrimehi, kes on võimelised tegema teistsuguseid remonditöid. Hageja on sõlminud lepingu kostjaga, mitte ehitusfirmaga, ning kostja ei pruugi kõiki ehitustöid osata. Tunnistaja on kohtule selgitanud, et hageja on olnud tema tööga rahul ning palus vahetada oma teises korteris segistit, mida tunnistaja ka tegi (II kd, tl 113). Hageja ei ole maakohtu hinnangul tõendanud, et kostja kasutas oma majandus- ja kutsetegevuses teisi isikuid ning et kostja vastutab teiste isikute tehtud töö eest.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda

§ 641lg 2 p-st 2.

Seejuures tuleb arvestada 4

§ 77

lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 647

lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (

§ 644lg 3).

Kui hageja tugineb töö lepingu tingimustele mittevastavusele, peab ta tõendama, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ning, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et mittevastavus tekkis kostja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole välja toonud, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid tööd vastama. Keskmisest kvaliteedist võib täitmisel lähtuda vaid siis, kui seaduse või lepinguga ei ole vastavat kvaliteeti kindlaks määratud. Kui asja kvaliteeti ei ole määratud, tuleb mh

§ 77

lg 1 kohaldamisel arvestada asjaoludega, mis peaksid olema iseenesestmõistetavad nõuetekohase kvaliteedi hindamisel. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist

§ 646järgi.

Tellija saab keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine

§ 646

lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult tööde parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Tunnistaja S.J. ütlustega on tõendatud, et hageja osutas mingitele puudustele kostja tehtud töödes ning teatas, et need tuleb ümber teha (I kd, tl 92). Asjaolu, kas kostja keeldus õigustamatult tööde parandamisest või uue töö tegemisest, ei ole maakohtu hinnangul tunnistaja ütlustega võimalik tuvastada. Tunnistaja ütlustest nähtub vaid, et kostja lahkus pärast vestlust hagejaga korterist ja võttis kõik oma asjad. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt nägi ta akti vigadega, milles ühe veana oli märgitud valesti paigaldatud laminaat. Valesti paigaldatud laminaadi osas oli tunnistaja hagejale teinud ettepaneku kutsuda välja akti koostanud firma ja kostja, viimane võtab laminaadi ära ja kui kõik on korras, siis hageja maksab kaks korda. Hageja keeldus sellest. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et kostja soovis lõpetada töö ja saada raha. Kostja on teinud ettepaneku, et parandab kõvera seina, kuid hageja loobus sellest (I kd, tl 91). Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et mingid puudused kostja tehtud töödes siiski esinesid ning kostja oli puudustest teadlik. Asjaolu, kas kostja tehtud töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub, või kas kostja keeldus õigustamatult töid parandamast või uut tööd tegemast, või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, on jäänud tõendamata. Maakohus leidis, et tunnistaja S.P. ütlustest nähtub pigem, et just hageja on olnud see, kes kostja poolt tööde parandamist ei soovinud (I kd, tl 91 pöördel).

§ 115

lg 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist.

§ 115

lg 3 kohaselt võib 5 täiendava tähtaja jätta andmata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Tellija võib juhul, kui ta on järginud

§ 115

lg 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on

§ 118lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda.

Kahjuhüvitise saamiseks peab töövõtja olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Tunnistajate S.J. ja S.P. ütlustega on tuvastatud, et mingid puudused kostja töödes esinesid ning pooled olid puudustest teadlikud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et kostja oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata jätmine oleks asjaolusid arvestades hageja puhul olnud põhjendatud. Kostja on teatanud, et poolte sõlmitud leping ei ole üles öeldud. Tellija võib

§ 116

lg 1 kohaselt lepingust taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud.

§ 647

loetleb täiendavad olulise lepingurikkumise alused juhuks, kui töö ei vasta lepingutingimustele.

§ 118

lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

§ 114

kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

§ 116

lg 5 järgi võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Lisaks

§-s 116 sätestatule tuleb arvestada ka

§-ga 647 kui erisättega.

§ 647

lg 3 sõnastus annab võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, kui töövõtja ei tee parandamist mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks poolte sõlmitud lepingut oluliselt rikkunud (s.o kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et kostja oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Poolte esitatust ei nähtu ka asjaolusid, mis õigustaks taganemist täiendavat tähtaega andmata, s.o kostja poolt kohustuse rikkumine oleks andnud hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. Maakohtu hinnangul ei olnud hagejal ka õigust lepingust taganemiseks. Hageja esitas

1. augustil 2021 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus keeldus teda vande all ära kuulamast. Kohus on
2. juuli
3. a määruses põhjendanud, miks hageja vande all ärakuulamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ega aita asja lahendamisele kaasa. Maakohus jäi määruses väljendatud seisukohtade juurde. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2824 eurot 80 senti või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on ebaõigesti sisustanud täiendava tähtaja mitteandmist. Isegi kui ei ole tõendatud, millisele kvaliteedile pidid remonditööd vastama, võis hageja tugineda kostja kui ehitaja teadmistele ning oskustele. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja töös esinesid puudused. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlus lepingutingimustele mittevastavuse üle tekkis lepingu kehtivuse ajal
5. augustil 2016, s.o siis, kui hageja oli tunnistaja S.J. juuresolekul teavitanud kostjat töös esinevatest puudustest. Kohtumisel kirjeldas hageja kostjale puudusi ulatuses, 6 milles neid oli võimalik vaatluse tulemusel tuvastada eriteadmisteta isikul, seega piisavalt

§ 644lg 2 mõttes.

Tunnistaja S.J. ütlustega on tõendatud, et töö oli tehtud puudustega ja kohtumisel keeldus kostja puudusi kõrvaldamast. Maakohus leidis, et kostja võis oma tegevusega (s.o ajades kostja korterist minema) väljendada soovi lepingu ülesütlemiseks. Jääb ebaselgeks, miks maakohus kostja viidatud käitumist ei käsitlenud kui teadet, et kostja kohustust ei täida. Kui kostja on ise väljendanud tahet lepingu lõpetamiseks, on vastuolus

§-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega kohtumenetluses esitatud kostja väide, et hageja ei ole esitanud kostjale avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks. Maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepe sisu, on ebaõige. Hageja nõuab kahjuna materjalide ja tööjõukulude maksumust 2824 eurot 80 senti OÜ Trent Projekt

1. oktoobri
2. a ekspertiisiakti alusel. Kõik aktis nimetatud tööd on tehtud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kolmandad isikud olid kaasatud kostja poolt. Tunnistaja E.P. andis ütlusi, et ta tegi sanitaartehnilisi töid hageja korteris kostja palvel. Hageja ise ei ole otsinud kedagi remondi tegemiseks ning kõik, mis sai korteris tehtud ja on ekspertiisiaktis kajastatud defektidena, oli tehtud kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja esitas maakohtule paberi kostja märkustega (I kd, tl 146), millest on tuvastatav, et kostja ise arvestas mh sanitaartehnilisi- ja elektritöid, kostja pidas rahalist arvestust nimetatud tööde tasumise osas. See tõendab, et kostja korraldas viidatud tööde tegemist hageja korteris. Elektritöid teinud S.P. ütlused, et temal oli kokkulepe hagejaga, on ebaõiged, arvestades kostja enda kirjalikke märkusi ning arvestust korteris tehtud elektritööde kohta. S.P. koostas hageja korteri plaani elektriseadmete paigaldamise kohtade kooskõlastamiseks, mille hageja allkirjastas. Kuid S.P. poolt koostatud plaan hageja allkirjaga ei tõenda, et hagejal oli leping elektritööde osas S.P. ga ja mitte kostjaga. Kuna kostja on kasutanud kolmandaid isikuid osa tööde tegemiseks, vastutab ta TsÜS § 132 alusel teiste isiku käitumise või nendest tulenevate asjaolude eest. S.P. ütlused on ebausaldusväärsed ning nende põhjal tehtud maakohtu järeldused on ebaõiged. Laminaadi vale paigaldamine oli esmakordselt kirjalikult fikseeritud
3. oktoobril 2016 koostatud ekspertiisiaktis. Hageja ei suhelnud ei kostja ega S.P. ga pärast
4. augustit 2016, seega ei ole eluliselt võimalik, et S.P. võis enne teada akti sisu kohta ning teha hagejale ettepaneku laminaadi äravõtmiseks. S.P. on kostjaga seotud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tuleb tuvastada, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid teostatud tööd vastama, kui on tõendatud, et kostja töö ei vasta isegi keskmisele kvaliteedile, s.o töö on tehtud ebakvaliteetselt. Hageja nõutav kahju on põhjuslikus seoses kostja töös esinevate puudustega (

§ 127lg 4).

Hageja kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning tekkinud kahju pidi olema kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (

§ 127lg 3).

Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohus rahuldas

1. oktoobri 2019 määrusega hageja taotluse tunnistaja A.Z. ülekuulamise kohta. Seejärel otsustas maakohus kuuluta tunnistaja üle kirjalikult. Maakohus ei saanud tunnistaja vastuseid kätte ning ei ole enam teinud toiminguid tunnistaja ülekuulamiseks kohtuistungil või kirjalikult. Maakohus jättis põhjendamata hageja esitatud tõendi uurimata (TsMS § 243 lg 1). Hageja esitas mitu korda taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Olukorras, kui maakohtu hinnangul ei olnud hagejal võimalik osa väidetud asjaolusid tõendada muude tõenditega, oleks maakohus pidanud kuulama hageja vande all oma algatusel TsMS § 2681 alusel. Kui maakohus oleks võimaldanud hagejal anda ütlusi ja kuulanud A.Z. üle, oleks kohus saanud piisavalt tõendeid poolte kokkuleppe sisu ning kostja töö kvaliteedi kohta.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu. E-toimikust nähtuvalt oli apellatsioonkaebus esitatud
3. oktoobril
4. Apellatsioonkaebus oli koostatud paberikandjal, allkirjatatud hageja poolt käsitsi, see oli skaneeritud ja edastatud 7 ringkonnakohtule e-posti teel. Praeguses asjas kaebus oli esitatud kohtulahendi peale, kuid selle originaali ei ole kohtule esitatud kümne päeva jooksul (TsMS § 335 lg-d 1 ja 2). Kostja esitas vastuväite kohtu tegevuse peale, palus tühistada
5. jaanuari 2022 määruse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta ja teha uue määruse, millega jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata, kuna see ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus tegi õige kohtuotsuse ja selle tühistamiseks alust ei ole. Poolte vahel on algusest peale olnud vaidlus hageja poolt tellitud töö ulatuse / mahu osas. Hageja väide, et ta tellis korteri täielikku remondi, on tõendamata. See on ka eluliselt ebausutav, sest 4615 euro eest ei ole täieliku remondi tegemine 3-toalises korteris võimalik. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et tal oli kokkulepe tööde tegemiseks üksnes kostjaga. Kostja ei saanud töid lõpuni viia, kuna hageja võttis kostjalt korteri võtmed ära ning seetõttu võisid töödes esineda ka puuduseid. Hageja pidi tõendama, et kostja keeldus tööde parandamisest. Hageja ei tõendanud, et kostja lahkus korterist omal algatusel ja et kostja käitumist oli võimalik tõlgendada kostja kohustuse täitmisest edaspidise keeldumisena. Kostja oli valmis töid lõpetama, kuid hageja võttis kostjalt ära võimaluse tööde lõpuleviimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osaliselt osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2144 eurot 40 senti. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 24 % ulatuses hageja ja 76 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonkaebuse originaal on esitatud kohtule
7. oktoobril 2021 (II kd, tl 191), seega seaduses kehtestatud tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg-d 1 ja 2) ning puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks, kaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse.
8. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta pooled maakohtu poolt tuvastatut, et hageja kui tellija ning kostja kui töövõtja sõlmisid 2016 aastal suulise töövõtulepingu hageja korteris asukohaga XXX remonditööde tegemiseks. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendused on raskesti jälgitavad ning osaliselt vastuolulised. Maakohus on küll viidanud olulistele töövõtulepingust tulenevatele nõudealustele, kuid ei ole neid praeguses menetluses loogiliselt ja arusaadavalt kohaldanud. Hageja nõude rahuldamiseks tuleb menetluses tuvastada, milles pooled töövõtulepinguga kokku leppisid (mida kostja pidi hagejale tegema). Maakohus on esmalt leidnud, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid poolte kokkuleppe sisu kohta. Samas on kohus järeldanud, et kostja omaksvõtuga saab lugeda tõendatuks, et pooltel oli kokkulepe selles, et kostja võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas, valmistab seinad ette tapeedipanekuks ja paneb tapeedi seina, valmistab laed ette värvimiseks ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas. Maakohus on lugenud kokkuleppe nimetatud tööde osas tõendatuks ka hageja poolt maakohtule esitatud asjatundja 8 arvamuses väljatoodud korteris tehtud puudustega tööde loeteluga (maakohus käsitles seda ekspertiisiaktina). Seega ei vaidle pooled menetluses selle üle, et kostja poolt omaksvõetud tööde tegemise osas on kokkuleppe sõlmitud. Vaidluse all mitteolevate lepinguliste kohustuste osas oleks maakohus pidanud esmalt kontrollima, kas kostja on oma kohustust rikkunud, seejärel seda, kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, kas hagejale on tekkinud kahju ning kas on täidetud

§ 127teised eeldused.

8. Kostja poolt tehtud töö peab vastama poolte kokkulepitule (

§ 641

lg 1), kostja vastutab hageja ees töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (

§ 642lg 1).

Maakohus on vastuoluliselt leidnud esmalt, et hageja ei ole välja toonud, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid teostatud tööd vastama. Järgnevalt selgitas kohus aga, et keskmisest kvaliteedist võib täitmisel lähtuda vaid siis, kui seaduse või lepinguga ei ole vastavat kvaliteeti kindlaks määratud. Seejärel tuvastas maakohus, et tunnistajate ütlustega võib lugeda tõendatuks, et mingid puudused kostja tehtud töödes siiski esinesid ning kostja oli puudustest teadlik. Kui tööde omadustes ei ole kokku lepitud

§ 641

lg 2 p 1 mõttes, peavad need vastama vähemalt tavalisele kasutusotstarbele ning tavapärasele kvaliteedile (

§ 641lg 2 p 2).

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on menetluses tõendanud, et need kostja poolt tehtud tööd, mille lepingujärgse tegemise kostja omaks võttis, olid tehtud puudustega. Hageja esitas OÜ Trent Projekt poolt tehtud tehnilise ekspertiisi remont-ehitustööde kvaliteedi kohta (ehitise audit) (I kd, tl 21jj), mis on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 229 lg 1 mõttes. Maakohus ei ole seda tõendit menetluses hinnanud. Ehitus-projekteerimisfirma Trent Рrojekt OÜ poolt koostatud dokumendi kohaselt viidi hageja korteris oktoobris 2016 läbi visuaalne läbivaatus. Renoveerimisprojekti puudumise tõttu juhindus (ekspert) tehtud tööde vastavuses olemasolevatest normidest ja reeglitest, need on arvamuses ka loetletud. Asjatundja on kirjeldanud puuduseid mh kostja poolt omaksvõetud ja tehtud töödes ning nimetanud ka nende kõrvaldamiseks eeldatava maksumuse (I kd, tl 31 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud eksperdi pädevust, kostja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväiteid arvamuses nimetatud puudustele, mis on seotud põrandatöödega ning seinte- ja lae remontimisega, samuti uste parendustöödega. Puudused on arvamuses piisavalt täpselt ja arusaadavalt kajastatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt omaksvõetud lepingulisi kohustusi ja asjatundja arvamuses (I kd, tl 31 pöördel) nimetatud parandamiseks vajaminevaid töid, et kostja ei ole nõuetekohaselt paigaldanud laminaatpõrandaid, kipsplaati ja tapeeti seintele, osaliselt on plaadid paigaldatud mittekvaliteetselt ja lõpetamata on liistude paigaldamine. 9. Kui kostja kohustus lepinguga tegema hagejale tööd, siis vastutab ta hageja ees TsÜS § 132 lg 2 alusel ka nende isikute tegevuse eest, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab. Maakohus on küll TsÜS § 132 lg-t 1 analüüsinud, kuid hinnanud selle kohaldamist töödele, mille tegemise suhtes ei ole poolte kokkulepe tuvastamist leidnud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et TsÜS § 132 lg 2 kohaldamine ei eelda, et kostja kasutaks kedagi pidevalt oma majandustegevuses. 10. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis oma olemuselt vastab nõuetekohasele täitmisnõudele. Hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks ei ole see, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist

§ 115lg-te 2 ja 3 järgi.

See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud

§ 115

lg-tes 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö 9 lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on

§ 118lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda (vt nt Riigikohtu 2.

märtsi 2014. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Seega on maakohus ekslikult jõudnud järeldusele, et kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganemiseks, ei ole ka tema hagi põhjendatud, selgitades eelnevalt vastuoluliselt pooltele, et kahjunõue võib tellijal (seega hagejal) olla ka siis, kui ta on kaotanud õiguse lepingust taganeda. Maakohus loetles ka seadusest tulenevad kahju hüvitamise nõude eeldused, jättes need kontrollimata. 11.

§ 115

lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast

§- s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

§ 115

lg 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Hageja on menetluses tõendanud, et ta on puudustest kostjat teavitanud. Nii tunnistaja S.J. kui ka S.P. ütluste kohaselt näitas hageja kostjale korteris akti puudustega nii põrandatel kui ka seintel (I kd, tl 90jj). Ka maakohus leidis, et tunnistajate ütluste alusel võib lugeda tuvastatuks, et mingid puudused kostja töödes siiski esinesid ning pooled olid puudustest teadlikud. Tunnistaja S.J. ütluste kohaselt soovis hageja, et kostja puudused kõrvaldaks (I kd, tl 92). Seega saab asuda seisukohale, et hageja on andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

§ 114lg 1 teise lause järgi.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud

§ 127järgsed kahju hüvitamise nõude eeldused.

Hageja on tõendanud, et kostja on oma kohustust rikkunud, rikkumise tagajärjel on talle tekkinud kahju, mis seisneb parandustööde maksumuses. Mittenõuetekohaselt tehtud tööde parandamiseks tehtud kulutustest tulenev kahju pidi olema kostjale ettenähtav ning on hõlmatud lepingu kaitse eesmärgiga. Kui kostja oleks teinud oma tööd vähemalt tavapärase kvaliteediga, ei oleks hagejale kahju tekkinud, järelikult on hageja kahju ka kostja lepingurikkumisega põhjuslikus seoses.

1. Hageja on seisukohal, et kostja kohustus lisaks töödele, mille tegemise kostja omaks võttis, asendama torud, tegema elektritööd ja vahetama käterätikuivati (I kd, tl 50). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole nende tööde suhtes lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud. Hageja tunnistaja S.P. ütluste kohaselt (I kd, tl 90 pöördel) tegi ta hagejale korteris elektritöid, hageja maksis raha talle. Tunnistaja väitel tegid hagejale tööd kolm firmat. Kostja esitas kohtule dokumendi, millel kajastub elektritööde hind ning see on koostatud tunnistaja poolt tööde tegemise eesmärgil. Kostja allkirja ehtsuse suhtes on läbi viidud ka käekirjaekspertiis (II kd, tl 78jj). Hageja tunnistaja S.J. ütlused ei tõenda hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sisu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vaheline kokkulepe oleks hõlmanud rohkem töid, kui kostja menetluses omaks võttis, hageja ei ole oma kahjunõudes tuginenud muule õiguslikule alusele, kui pooltevahelisele lepingule, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata osas, mis ei ole seotud kostja poolt omaks võetud töödega.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks lähtuvalt asjatundja parandamiseks vajaminevaid tööde maksumusest mõista välja järgnevate tööde eest (I kd, tl 31 pöördel, ringkonnakohus kasutab arvamuses toodud sõnastust): põrandate remont suures toas, praaktööde likvideerimine k.a kriuks tunnuste parandamine (406 eurot); giprok seinte demonteerimine ning tasandamine vastavate vahenditega (310 eurot); ebakvaliteetselt paigaldatud seintel plaadi demonteerimine ja uue paigaldus (440 eurot); ebasiledate pindade tasandamine tapeetseintel ning vastav lõikamine ja vuukide omavahel kokkupanemine (162 eurot); seintealuste tasandamine nurgikutega (149 eurot); kõik muud väikesed tööd, uksed, uste liistud, galteelid, põrandaliistud jne (120 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kulutused transpordile on põhjendatud ning arvestades puudustega tööde mahtu tuleb hageja kasuks välja mõista asjatundja arvamuses märgitud koguulatuses (200 eurot); kokku 10 1787 eurot, lisandub käibemaks 357 eurot 40 senti, kokku 2144 eurot 40 senti. Kostja ei ole tööde maksumuse suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
3. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 24 % ulatuses hageja ja 76 % ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust, sh ka menetluskulude jaotust. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu
4. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2;
5. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 11